lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg 1 alusel teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata kohtumäärus pankrotihaldurile, pankrotivõlgnikule ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni p 6 osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud M. M. esitas 17.08.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Viru Maakohtu 25.08.2020 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule pankrotiseaduse (
) § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri 15.09.2020 aruande kohaselt on võlgniku pankrotiavalduses märgitud elukohaks xxx xx, xxx ja täiendavalt on võlgnik selgitanud, et suurema osa ajast elab xxx xx, xxx, onu juures, kus omab ka sissekirjutust. Võlgnik ei tööta ja on arvel Eesti Töötukassas, perekonnaseisult on lahutatud. U. M.ga sõlmiti abielu sõlmitud perioodil xx.xx.1990 ja lahutati xx.xx.1998 ning abieluregistri andmetel abikaasade vahel abieluvara lepingut sõlmitud ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul kaks järeltulijat: M. M. (sünd xx.xx.1991) ja K. M. (sünd xx.xx.1993), ülalpeetavaid ei ole. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei oma võlgnik kinnistuid. Elukohana (xxx xx, xxx) märgitud kinnistu omanikuks on U. M., kinnistu on omandatud xx xx.1997 abielu ajal, mis peaks kuuluma abikaasade ühisvarasse. Võlgnik selgitas, et eelviidatud kinnistu jäi U. M.le, kompenseerimaks elatise mittemaksmist. Ühisvara jagamise lepingut võlgnik esitanud ei ole, seega on xxx xx, xxx kinnistu käesoleva ajani abikaasade ühisvara. Xxx xx, xxx kinnistu omandiõigust ei õnnestunud halduril kinnistusraamatust tuvastada. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud GAZ 52-03 (väljalase1963), millel puudub kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus ning registrisse on 2014 kantud registrikande peatamine. Võlgniku kinnitusel on sõiduk ammu utiliseeritud. Liiklusregistri andmetel on võlgnik kasutajaks mitmete sõidukite osas, mille omanikud on ilmselt võlgniku lähikondsed. Ford Transit (väljalase 1993, registrimärk xxxxx) osas on liiklusregistrisse kantud omanikuna OÜ xxx (kustutatud äriregistrist) ning vastutava kasutajana võlgnik. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul registrisse kantud vallasvara. Isiklikke tarbeesemeid pankrotivarasse ei arvata ja muud likviidset vara ei ole pankrotiavalduses esitanud. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas võlgnikule kuulub väärtuslikku vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluses võlausaldajate nõudeid rahuldada. 2
tulenevalt ja võimalikud alused võiksid olla ühisvara jagamiseks ning võlgniku osa nõudmisest pankrotivarasse. Vastava aluse olemasolu vajab järgnevas menetluses täpsustamist. Kokkuvõtvalt leidis ajutine haldur, et võlgnikul puudub teadaolevalt likviidne vara, rahalised vahendid ja sissetulek, mis võimaldaks nõuete rahuldamist ning pankrotimenetluse läbiviimist, mistõttu oleks alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kui ei tasutaks rahalisi vahendeid kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur märkis, et juhul kui kohus kuulutab välja M. M. pankroti, siis andis haldur nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurile ja palus määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha ning avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur palus välja mõista halduri tasu 476,40 eurot (sh käibemaks) OÜ Civilex kasuks ja halduri tasu kanda OÜ Civilex arvelduskontole nr xxxxxx Swedbank. 22.09.2020 kohtuistung Enne kohtuistungit esitas võlgnik 14.03.1997 notar Katre Pustak poolt tõestatud abikaasade ühisomandis oleva vara jagamise lepingu. Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutise halduri tasu suurusele ja ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 11 366,86 eurot (lisanduvalt kohtutäiturite tasud summas 3009,76 eurot). Võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, mis võimaldaks kohustusi täita. Kuigi on tuvastatud, et võlgniku kohustused ületavad tema vara, siis käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankS § 27 lg 5, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel.
lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine 4
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et M. M. on maksejõuetu, tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning seetõttu kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab M. M. pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohus määrab
lg 6 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 20.10.2020 kell 11:00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, saalis nr 2. Kohus selgitab, et tulenevalt
sätestatust pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Menetluskulud (ajutise halduri tasu)
lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku summas 476,40 eurot.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (
lg 3).
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. 5
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.