← Eesti

2-19-122435/6

Obsah (8)§ 142§ 632§ 407§ 326§ 468§ 162§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Kohtunik Tartu Maakohus Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 09. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja, lihtm

§ 142lg 2, § 415).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 29.01.2020 postkasti panekuga. Eelneval on menetlusdokumenti proovitud kostjale isiklikult üle anda 21.01.2020, kell 10.40 ja 29.01.2020, kell 18.04, aadressil XXX.

§ 326lg 2 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 29.01.2020.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 162

lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4 ja kindlaksmääramisel

§ 174lg-st 1.

Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 270 eurot. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 520,87 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud, seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 125 eurot. Lähtudes

§ 175

lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulu summas 135 eurot (1,5 töötunni ulatuses) ilma käibemaksuta. 2 Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 260 eurot (125 + 135). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.