Obsah (8)

§ 252§ 121§ 2§ 62§ 112§ 110§ 249§ 118

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1886 Määruse kuupäev 2. oktoober 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Heino Mertsini esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 24. se

§ 252lg 7 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas
2. septembri
3. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/346 Heino Mertsini (taotleja) suhtes alates
4. septembrist 2020 vangistusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p-de 1, 3 ja 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja kohaselt kutsus vanemvalvur
5. septembril 2020 taotleja enda juurde ja teavitas teda täieliku läbiotsimise läbiviimisest. Taotleja viskas ametniku poole liikumise ajal läheduses olevasse kraanikaussi pakikese. Ametnik märkas seda ning võttis paki ära. Pakk koosnes neljast tervest ja ühest keskelt pooleks läinud beežist manustamisjälgedega tabletist, mis olid paberi sisse mähitud. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud vangla ja teiste kinnipeetavate ohutuse tagamiseks ning edasiste rikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks.
6. Taotleja esitas
7. septembril 2020 Tartu Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide, mis on vanglas hetkel lahendamisel. 3-20-1886
8. Taotleja esitas Tartu Halduskohtule
9. septembril 2020 esmase õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avalduse, mis seondub tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega. Taotleja viitas Tartu Vangla
10. septembri
11. a käskkirjale nr 2-20/12/346 ning märkis, et tema suhtes kasutati täiendavaid julgeolekuabinõusid meelevaldselt, nende kohaldamise vajadus on praeguseks ka sisuliselt ära langenud ning meetme kohaldamine tuleks lõpetada. Taotleja ei ole ravimeid jaganud teistele kinnipeetavatele ning vangla ei ole välja toonud, kuidas tema tegevus vangla julgeolekut ning teiste elu ja tervist ohustab. Taotleja hinnangul on tema teadmata ajaks lukustamine elu, tervist ja vangla julgeolekut ohustav. Taotluses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus ei käsitle taotleja
13. septembri
14. a avaldust tühistamis- või kohustamiskaebusena, kuivõrd taotleja on avalduse pealkirjastanud esmase õiguskaitse taotlusena ning taotluse sisust nähtuvalt on taotleja eesmärgiks esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajal halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 251 lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla

1. septembri
2. a käskkirja nr 2-20/1-2/346 kehtivuse või täitmise peatamine. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et käskkirja peale esitatud vaie on vanglas lahendamisel ning vangistusseaduse § 1¹ lg-s 7 sätestatud tähtaeg vaide lahendamiseks ei ole veel möödunud, mistõttu ei oleks praegusel hetkel ka tühistamis- ja kohustamisnõude esitamine kohustusliku kohtueelse menetluse nõude tõttu lubatav. Avalduse käsitlemisel kaebusena kuuluks kaebus

§ 121

lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastamisele. Seetõttu käsitleb kohus

§ 2lg-t 4 aluseks võttes kaebaja avaldust esialgse õiguskaitse taotlusena.

5. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde

§ 62

lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

1. mai kuni
2. september 2020 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomiat, vabastab kohus taotleja

§ 110lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

6.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, s.o taotleja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, võib taotlejale põhjustada ebamugavusi ning kitsendab tema vabadusi, kuid igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. detsembri
3. a määrus 2 3-20-1886 asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Kohtu hinnangul esineb taotlejal küll esialgse õiguskaitse vajadus, sest selle kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed, kuid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks ei ole siiski alust. Taotlejale kohaldatud piirangutest tulenevat riivet ei saa käesoleval juhul pidada olulisemaks avalikust huvist ja puudutatud isikute õigustest. Samuti ei saa põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt.
4. Taotluse esitaja on avalduses nõustunud sellega, et omas kambris ravimeid ja võis sellega vangla kodukorda rikkuda. Tartu Vangla
5. septembri
6. a käskkirjast nr 2-20/1-2/346 nähtuvalt kohaldati taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, et vältida ohtu vangla ja teiste kinnipeetavate julgeolekule ning ennetada edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemist. Täiendavad julgeolekuabinõud on ennetavad meetmed, mille rakendamise aluseks on vangla piiratud teabe põhjal kujunenud prognoos õigushüve võimaliku kahjustamise kohta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
7. mai
8. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus nõustub vanglaga, et põhjendatud on ravimite kogumise ja ebaseadusliku tarvitamise kahtlusega kinnipeetav teistest isikutest eraldada, et tal puuduks võimalus kogutud ravimeid kaaskinnipeetavatele levitada. Samuti peab olema taotleja üle kehtestatud süsteemne järelevalve, et takistada tema kontakte teiste kinnipeetavatega, kellel võib olla juurdepääs võimalikele avastamata ravimitele. Vähetähtis ei ole ka
9. septembri
10. a käskkirjas kajastatud asjaolu, et taotleja on ka varem üritanud jätta ravimeid asjakohasel viisil manustamata. Tartu Vangla peab tagama vangla julgeoleku ning seal viibivate isikute elu ja tervise kaitse, mistõttu ei saa taotlejal lubada vaide- või kohtumenetluse ajal tegutseda viisil, mis võib eelkirjeldatud õigushüvesid kahjustada. Seega oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine olulisel määral avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega vastuolus.
11. Kohtu hinnangul on vangla käskkirjas kajastatud faktilisi asjaolusid ning kohtule esitatud avalduses märgitud seisukohti arvestades vaide eduväljavaated kasinad. Taotleja väited vangla julgeoleku ning tema elu ja tervise kahjustumise kohta täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal on üldsõnalised ning kohtule ei nähtu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oleks eeltoodud põhjustel taotleja suhtes vastunäidustatud. Asjaolu, et taotlejal esinevad mingid tervisehäired, ei tähenda, et tema suhtes ei saaks julgeolekuabinõusid üldse rakendada. Taotleja tervisele võib ohtlikuks pidada hoopis kontrollimatut ravimite kasutamist, mida vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega takistab.
12. Eeltoodust tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla
13. septembri
14. a käskkirja nr 2-20/1-2/346 kehtivuse või täitmise peatamine põhjendatud ning kohus jätab taotluse rahuldamata. Riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas, jääb

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3