← Eesti

2-18-8075/25

Obsah (8)§ 646§ 656§ 641§ 648§ 392§ 329§ 435§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2020, Tallinn Kohtuasja number 2

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule

§ 656lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 3

(5)10.

§ 646

sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lõige 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1), arutada asja kohtuistungil (

§ 648

) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse kõiki põhjendusi (

§ 656lg 1).

Seega jääb rahuldamata kostjate taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil. 11. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Kohtul on vastavalt

§ 392lgle 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 ulatuslik selgitamiskohustus.

Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; ja menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392

lg 1 p-d 1, 2 ja 3).

§ 329

lg 3 järgi peab kohus õigeaegselt tegema kõik vajaliku asja arutamise ettevalmistamiseks ja aitama kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus anda korraldusi dokumentide esitamiseks, täiendamiseks või selgitamiseks ja vastaspoole esitatud dokumentide suhtes arvamuse andmiseks ning tõendite esitamiseks kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusosalustele tuleb kõikidest kohtu korraldustest teatada (

§ 329lg 4).

Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (

§ 435lg 1).

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelmenetluse ülesannete täitmata jätmisega oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Maakohus on 10.10.2018 eelistungil määranud, et pooltel tuleb esitada tõendid hiljemalt 13.11.2018, eelmenetlus lõpeb 19.11.2018, pooled esitavad seisukohad teise poole tõenditele 27.11.2018 ning kohus teeb lahendi 29.11.
  2. Seejärel pikendas maakohus 21.11.2018 kostjate taotlusel tõendite esitamise tähtaega kuni 20.12.2018 ning märkis, et sellest tulenevalt lükkuvad edasi ka eelmenetluse lõpu, teise poole tõenditele seisukoha esitamise ja kohtuotsuse kuulutamise ajad. Tsiviilasja pabertoimikus on 09.01.2019 määrus, mille kohaselt tuleb pooltel esitada kohtule kõik seisukohad, tõendid ja taotlused hiljemalt 15.02.2019, kostjatel on õigus esitada vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks 21.02.2019 ning kohus lõpetab eelmenetluse kui vastuhagi ei esitata 21.02.
  3. 25.02.2020 on kohus pooltele teatanud, et kohus jätkab hagiavaldust hagejate nõudes kaasomandi lõpetamiseks kinnistu müügiga suurimal kasu andval viisil ja kohtulahend tehakse 17.03.
  4. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 09.01.2019 määrust ei ole Kohtute Infosüsteemis ja tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et see oleks pooltele saadetud.
  5. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-14-17, p 21). Käesoleval juhul ei ole maakohus edastanud kostjatele määrust, millega anti vastuhagi esitamiseks tähtaeg. Seda, et kohus jätkab menetlust üksnes hagejate nõudes lõpetada kaasomand avalikul enampakkumisel, on maakohus teavitanud 4

(5)pooli pärast seda kui oli lugenud eelmenetluse ja vastuhagi esitamise tähtaja lõppenuks. Kohtuotsuses ei ole maakohus kaalunud muid kaasomandi lõpetamise viise, peale kaasomandi lõpetamise avaliku enampakkumise teel.
  1. Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud eelmenetluse ülesandeid, kuna ei teavitanud pooli 09.01.2019 määrusest, millega anti pooltele tähtaeg seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks ning kostjatele tähtaeg vastuhagi esitamiseks. Seega on maakohus ka ebaõigesti keeldunud 10.03.2020 esitatud vastuhagi menetlusse võtmisest põhjendusega, et kostjad ei esitanud vastuhagi neile teatatud tähtajaks, s.o 21.02.
  2. Kuna kohus saab kaasomandi lõpetamisel valida üksnes sellise viisi, mida on pool nõudnud hagis või vastuhagis, siis võis sellest sõltuda asja lahendamise tulemus. Kui kaasomand on lõpetatud jõustunud kohtuotsusega hagejate taotletud viisil, siis ei ole kostjatel hiljem võimalik eraldi hagiga kaasomandi lõpetamise viisi osas oma õigusi kaitsta. Ülaltoodu puhul on tegemist õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega

§ 656

lg 1 p 1 kohaselt, mis annab ringkonnakohtule õiguse otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal (

§ 646

). Maakohtu rikkumine ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav, kuna ringkonnakohus ei saa menetleda vastuhagi, mida ei ole eelnevalt maakohtus menetletud. Seega tuleb maakohtu otsus tervikuna tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Asja lahendamisel tuleb maakohtul otsustada vastuhagi menetlusse võtmine ja läbi viia nõuetekohane eelmenetlus. 15.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.