← Eesti

1-17-1982/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. september 2020 1-17-1982 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Daved Arjukese (isikukood 38704035236) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. augusti
  3. a määrus Vandeadvokaat Andres Tamm Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrus osas, millega kohus ei vabastanud Daved Arjukest Tallinna Ringkonnakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1982 mõistatud karistuse kandmiselt. Määruskaebus jätta selles osas rahuldamata.
  9. Tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus määras, et Daved Arjukeselt tuleb riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu 334 eurot 20 senti vandeadvokaat Andres Tamme poolt osutatud õigusabi eest. Samuti tühistada maakohtu määrus osas, millega Daved Arjukest kohustati menetluskulu hüvitama 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Jätta määruskaebus maakohtu menetluskulusid puudutavas osas rahuldamata.
  10. Jätta vandeadvokaat Andres Tamme taotlus riigi õigusabi tasu suuruse hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks määruskaebuse esitamise eest Tartu Maakohtu
  11. augusti
  12. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Daved Arjukes on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu
  14. oktoobri
  15. a kohtuotsusega KarS § 133 lg 2 p-de 2, 10 järgi. Selle eest karistati teda 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Ta tunnistati süüdi ka KarS § 175 lg 11 järgi mõistes karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust ja KarS § 178 lg 11 järgi mõistes karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Lugedes kergemad karistused raskeimaga kaetuks, mõisteti D. Arjukesele liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. Karistust vähendati lühimenetluses 5 aastani. Eelvangistust karistusaja hulka lugedes arvestati 4 aasta 11 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust alates
  16. veebruarist
  17. Karistusaeg lõpeb
  18. veebruaril
  20. Vangla ja prokuratuur ei toeta D. Arjukese vabastamist tingimisi ennetähtaegselt.
  21. Tartu Maakohtu
  22. augusti
  23. a määrusega jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused. Kohus arvestas süüdlase suhtumist toimepandusse, kuritegude raskust ja vabanemisjärgse kindla elukoha puudumist ning leidis, et D. Arjukese puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks.
  24. D. Arjukes kannab esimest vangistust. Varasemalt on ta toime pannud varavastase kuriteo, praegusel ajal kannab karistust isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kuriteo soodusteguriks on seksuaalne motiiv ning soodusteguriks vaimse tervise probleemid.
  25. Positiivseks pidas kohus D. Arjukese vangistusaegset käitumist, s.o kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, osalemist vestlusringis „Värav“ ning psühholoogi ja tegevusjuhendaja vastuvõttudel käimist, lisaks töötamist ja puhastusteenindaja kutse omandamist.
  26. Kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu isik ei võimalda D. Arjukest vabastada. Ta kannab karistust alaealise isiku inimkaubanduse ning lapsporno valmistamise ja võimaldamise eest. Oma teguviisi ta põhjendada ei oska ning arvab tegemist olevat süütu naljaga. Toimepandu suhtes ta kahetsust ei avalda. Kuigi kohtuistungil ta seda tegi, ei saa kahetsust pidada usutavaks. D. Arjukese suhtumine näitab selgelt, et vangistus tema puhul eesmärki täitnud ei ole. Ta ei mõista toimepandud kuritegude olemust ja raskust ega tunnista oma süüd. Seega ei ole tal võimalik ka oma suhtumist muuta ja edaspidiseks asjakohaseid järeldusi teha.
  27. Ka vabanemisjärgsed tingimused on negatiivsed. Vabanemise korral puudub D. Arjukesel kindel elukoht. Ta kinnitas istungil elama asumist ema juurde. Iseloomustusest nähtuvalt ema D. Arjukest enda juurde ei luba. Ühtegi kokkulepet D. Arjukese elamaasumiseks mõnda asutusse sõlmitud ei ole. Seega puudub D. Arjukesel kindel elukoht, mis on aga ennetähtaegse vabastamise eeldus. Sel põhjusel ei saaks teostada D. Arjukese üle järelevalvet.
  28. Menetluskulude osas pidas kohus põhjendatuks rahuldada kaitsja tasu (468,02 eurot) osaliselt. Arvestades materjalide hulka ja asja keerukust rahuldas kohus vangla taotluse ja prokuröri seisukohaga tutvumise eest 60 minuti asemel tasu 30 minuti eest. Majutuskulusid (85 eurot) Paide hotellis kohtuistungile eelnenud ööl kohus põhjendatuks ei pidanud. Kohtuistung algas kell 14.
  29. Arvestades praamiliiklust ja sõidule kuluvat aega, oleks kaitsjal olnud võimalik saabuda samal päeval ja ööbimine oli mittevajalik. Majutuskulude kandmist Paides ei saa lugeda põhjendatuks selgi põhjusel, et kohtuistung toimus Jõgeval. Kaitsja arvestas vahemaad 645 km koos sõiduga läbi Paide. Kohtu hinnangul on kõige lühemat vahemaad arvestades distants 600 km. Seega kuulub sõidu eest hüvitamisele 180 eurot. Sõidule kulutatud aja eest rahuldas kohus 35 eurot. Riigi õigusabi eest välja mõistetud kulu 334,20 eurot tuleb välja mõista süüdimõistetult. 2

(5)MÄÄRUSKAEBUS
  1. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada. Uue määrusega rahuldada taotleja palve.
  2. Kohus tõi välja D. Arjukest positiivselt iseloomustavad asjaolud, ent jättis ta vabastamata raske kuriteo asjaolude tõttu. Elukoha puudumise põhjendamisel tugines kohus venna sõnadele, mille kohaselt ema ei soovi D. Arjukest enda juurde elama. Samas selgitas isik kohtus, et ema võtab ta enda juurde elama. Vend aga valetab, sest ei soovi D. Arjukese tagasitulekut.
  3. Kriminaalhooldusametniku arvates oleks D. Arjukese vabastamine ennetähtaegselt mõeldav koos järelkontrolliga ja lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid.
  4. Raske kuritegu ei saa olla asjaoluks, millega jätta D. Arjukes tingimisi enne tähtaega vabastamata, sest samade asjaolude teistkordne arvestamine ei ole põhjendatud. Samuti ei saa mittevabastamist põhjendada kahetsuse puudumisega. Kohus ei ole samas ka põhjendanud, miks ta ei uskunud D. Arjukese kahetsust. Kohus jättis arvestamata, et tegemist on nõrgamõistusliku inimesega, mis mõjutab oluliselt tema käitumist ja väljendusoskust. Kaitsja hinnangul tuleks süüdimõistetu vabastada pannes talle lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
  5. Riigi õigusabi on kohus arvestanud ebaõigesti. Kohus luges Jõgeva-Kuressaare vaheliseks kauguseks 300 km. Kaitsja arvates on see 322,5 km (vt linnadevahelised kaugused: Kuressaare-Paide 250 km, Paide-Jõgeva 74 km, s.o kokku 324 km). Internetist ei leidnud kaitsja ühtegi Jõgeval asuvat hotelli. Kuressaarest Jõgevale on küll ainult 324 km, kuid teetöid arvestades kulub selleks 7 h. Kohtuistung algas kell 14.
  6. Ühe päevaga Kuressaarest Jõgevale ja tagasi sõit oleks tähendanud kaitsjale 17 h rooli taga istumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  8. Kassatsioonikohtu praktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle juures hinnatakse kahte aspekti: 1) kuidas isik on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud; 2) kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. D. Arjukese puhul on maakohus neid kahte aspekti hinnanud tuues välja erinevaid positiivseid asjaolusid (nt distsiplinaarkaristuste puudumine, osalemine sotsiaalprogrammis ja vestlustel ning töötamine), mis iseloomustavad süüdlase käitumist karistuse kandmise ajal. Samas aga on maakohus olnud skeptiline individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmise küsimuses. Nimelt ei veennud maakohut D. Arjukese kahetsus, samuti nägi maakohus uue kuriteo ohtu selles, et süüdlane ei mõista toimepandud kuritegude olemust ja raskust ega tunnista süüd. Sellises olukorras pidas kohus võimatuks, et isik oma suhtumist muudab ja suudab edaspidi asjakohased järeldused teha. Taolise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus.
  9. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohtu kaalutlustest 3
(5)nähtub, et ka neid asjaolusid on kohus vaaginud. Kohus arvestas iseloomustuses väljatoodud infoga, et D. Arjukesel ei pruugi vabanemisel olla ema juures elukoht garanteeritud. Isegi kui selline info ei vasta tegelikkusele (määruskaebuse kohaselt on see venna laim) ja isikul oleks võimalik asuda ema juurde elama (elektroonilise valvega ennetähtaegse vabastamise menetluses ei andnud ema nõusolekut kinnipeetava asumiseks tema elukohta) nähtub iseloomustusest, et D. Arjukese suhted lähisuhtevõrgustikuga on katkenud ja lähedased ei pruugi süüdimõistetule kõige paremat mõju avaldada (lähedastega tarvitas süüdimõistetu koos narkootikume). Toetavaid lähedasi, kellest oleks abi seaduskuulekal teel püsimisel ning ühiskonda sulandumisel D. Arjukesel ei ole. Lisaks sellele puudub D. Arjukesel garanteeritud töökoht, samas kui tema hakkamasaamist võivad hakata mõjutama suured võlanõuded. Iseloomustusest nähtuvalt on rahalisi võlgnevusi summas 6248 eurot. Kuna D. Arjukese on varem toime pannud varguse, on majanduslik toimetulek kahtlemata üheks riskiteguriks uute kuritegude toimepanemise seisukohalt. Ehkki D. Arjukese kuriteod ei ole seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, on vangla iseloomustuses välja toodud ka D. Arjukese seisukoht narkootikumide osas („kanep pole narkootikum“), mistõttu ei saa tema motivatsiooni narkosõltuvusest vabaneda uskuda (tl 6 pöördel). Ka alkoholist loobumise osas on iseloomustuses märgitud: „Motivatsioon alkoholi tarvitamist piirata puudub“ (tl 6 pöördel). Ringkonnakohus leiab seetõttu, et ka kaitsja poolt palutud lisakohustuste: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, panemine, uute kuritegude ärahoidmise seisukohalt erilist tähendust ei eviks.
  1. Edasi tuli kohtul hinnata, kas isikut saab siiski vabastada, või annavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
  2. Maakohtu määrusest nähtub, et üheks mittevabastamise oluliseks asjaoluks saidki kuriteo toimepanemise asjaolud ning ka süüdlase isikut arvestades ei tekkinud kohtul kindlustunnet, et D. Arjukesest lähtuv retsidiivsusoht oleks madal. Ringkonnakohus leiab, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. Maakohtu kaalutlustest nähtub, et arvestatud on kuriteo tehiolusid ja ründeobjekti (alaealiste vastu suunatud seksuaalkuriteod) ning D. Arjukese suhtumist (kuritegude toimepanemist süüdlane põhjendada ei oska arvates tegemist olevat süütu naljaga). Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pani süüdistatav kuriteod toime veebipõhise suhtluskeskkonna vahendusel nii arvutis kui telefoni teel. Oma tahtele allutamiseks ja alaealiste laste sundimiseks ja mõjutamiseks kasutas ta erinevaid meetodeid nagu nende tunnustamine, tasu lubamine ja ka meelitamine, kuid kui lapsed keeldusid tema käskusid täitmast siis hakkas neid ähvardama (sealhulgas ka vägistamisega) ja šantažeerima (TlnRKo
  3. oktoobri
  4. a otsus, lk 10). Vangla iseloomustust arvestades ei ole isik muutusteks valmis, ta ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ega saa aru oma tegude põhjustest, oma käitumise piiramist teiste heaolu nimel ei näe ta mõtet (tl 7). Eeltoodud asjaolusid ning kaalutletult ja pika aja jooksul toime pandud seksuaalse motiiviga kuritegude asjaolusid arvestades peab kohtukolleegium arvestatavaks uute samalaadsete kuritegude toimepanemist D. Arjukese poolt edaspidi. 4
(5)
  1. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  2. augusti
  3. a määruse osas, millega kohus ei vabastanud D. Arjukest Tallinna Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1982 mõistatud karistuse kandmiselt muutmata ja määruskaebuse selles osas rahuldamata.
  6. Ringkonnakohus leiab, et kaitsetasude sissenõudmise osas D. Arjukeselt riigituludesse ja menetluskulu hüvitamise osas ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest, tuleb aga maakohtu määrus tühistada. Kohtukolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt.
  7. Toimiku lk 11 on D. Arjukese omakäeline avaldus, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohtuistungil kaitsja osavõttu. Riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel (RÕS § 9 lg 1). Maakohus ei ole kohtulahendi täitmisega seotud toimingute teostamiseks D. Arjukesele riigi õigusabi korras kaitsjat määranud, s.o D. Arjukese ei ole maakohtule vastavat taotlust esitanud ning maakohus ei ole riigi õigusabi andmist D. Arjukesele otsustanud. Kuna vandeadvokaat A. Tamme ei ole riigi õigusabi korras kaitsjaks määratud, puudus tal õigus taotleda tasu riigi õigusabi osutamise eest D. Arjukese tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Sellist pädevust ei andnud talle ka asjaolu, et ta oli määratud D. Arjukese kaitsjaks kriminaalasjas nr 1-17-1982 (RISi kaudu maakohtule esitatud tasutaotlusest nähtub, et see on esitatud kriminaalasjas nr 16274000122 ja kannab tellimusnumbrit 16-10-85256, kululiigina aga on märgitud kohtulik arutamine üldmenetluses (kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine, va lihtmenetluses), tl 18). Määratud kaitsja on kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni (KrMS § 45 lg 5). Kohtuinfosüsteemist nähtub, et eelnimetatud kriminaalasi, mille raames A. Tamm riigi õigusabi korras D. Arjukese kaitsekohustust täitis, jõustus Riigikohtu
  8. jaanuari
  9. a määrusega. Seega lõppesid määratud kaitsja kohustused
  10. jaanuaril
  11. Seega, selleks et riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatus kindlaks määrata, pidanuks maakohus jätma vandeadvokaat A. Tamme poolt esitatud taotluse läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades puudub ka ringkonnakohtul vajadus hinnata, kas kaitsja poolt tehtud kulutused olid põhjendatud või mitte.
  12. Kaitsja esitas ka ringkonnakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 103,20 eurot (sh käibemaks 17,20 eurot) määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Ringkonnakohus leiab, et kuna taotluse on esitanud isik, kellel selleks õigus puudus, tuleb taotlus jätta KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg 2 p-st 3 juhindudes läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.