Haldusasi nr 3-20-1486 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 12.08.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1486 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

) § 15 lg 1, 2 p 1, 3, lg 3 ning § 19 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Tallinna piiripunkti ametnike poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudus välismaalaste seaduse § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. 10.08.2020 isikule koostatud vabatahtlik ettekirjutus nr 1052032933 Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 17.08.2020. 2. 10.08.2020 teavitas Tallinki ametnik Tallina kordoni ametnikele, et XX soovib osta laevapiletit Soome. 10.08.2020 kell 21.30 peeti isik

15 lg 1, 2 p 1 alusel PPA Põhja prefektuuri Tallinna kordoni ametnike poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Alates 11.08.2020 lühendati otsusega nr 1052032933 vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega ning koostati lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll nr 1052032933, millega kohaldati sissesõidukeeld 5 aastaks Eestisse ja Schengeni viisaruumi. 3. PPA esitas 11.08.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse loa andmiseks XX kinni-pidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 23lg 1 alusel kuni kaheks kuuks.

Taotluse põhjendused: 3.1 PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 15

lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.

§ 68

p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et XX saabus Eestisse ebaseadislikult ning tal puudus luba siia saabumiseks ja siin viibimiseks. PPA hinnangul suurendab XX tulenevalt põgenemisohtu ka asjaolu, et isik pärast illegaalimenetlust ja selgitusi, et elamisloa taotlemise ajal võib isik viibida vaid Itaalias ja mitte reisida teisesse Schengeni riikidesse, soovis XX tema nimel oleva broneeringu alusel osta laevapiletit Helsingisse. Ta oleks oma teekonda jätkanud, kui ei oleks teada Eestis teist korda kinni peetud. Isik on avaldanud soovi tagasi pöörduda Itaaliasse. 3.2 PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik

§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik kohaldada. PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning lahkuda ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isik on menetluse jooksul asjaolude kohta andud ebausaldusväärseid, vastuolulisi ja eluliselt mitteusutavaid ütlusi. Samuti anti isikule võimalus lahkuda Itaaliasse, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata ja soovis lahkuda Soome. Seoses vähese lennuliiklusega ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. 3.3 PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti pole kinnipidamiskeskusesse paigutamine taotletava eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. 4. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde, XX nõustus PPA taotlusega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Kohus leiab, et PPA taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on

§ 15lg 2 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 7. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht.

§ 68

p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudub vaidlus, et XX saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna XX puuduvad Eestis elukoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad elatusvahendid (mittevaieldavad asjaolud), võib ta siit lahkuda teise riiki.

1. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Seega on XX kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas.
2. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.10.2020 (k.a). /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys