← Eesti

2-19-13726/15

Obsah (5)§ 661§ 430§ 431§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-13726 Tsiviilasi Ra

§ 661lg 4).

ASJAOLUD

  1. Tartu Ringkonnakohtu menetluses oli Martin Kliimanti (kostja) apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu
  2. märtsi 2020 otsuse peale. Ringkonnakohus jättis
  3. septembri 2020 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  4. Pooled esitasid
  5. oktoobril 2020 taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas nr 2-19-13726 menetluse lõpetamiseks käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et Ramirent Baltic AS-i ja Martin Kliimanti vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (

§ 430lg 3).

Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kompromissi kinnitamise tõttu tühistab ringkonnakohus

§ 431lg 2 alusel Tartu Maakohtu 30.

märtsi 2020 otsuse ja Tartu Ringkonnakohtu

  1. septembri 2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-
  2. Kostja on
  3. aprillil 2020 tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 325 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010229229377229 (I kd, tl 106). 2 Ringkonnakohus leiab, et

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb kostjale tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 162 eurot 50 senti. 6.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kompromisslepingus kokku leppinud, millises ulatuses kannab kostja hageja menetluskulud. Kuigi kompromissi märgitud menetluskulude jaotus tuleneb

§ 168

lg-st 3, ei takista see ringkonnakohtu hinnangul kinnitamist poolte sellekohast kokkulepet kompromissi osana. 7.

§ 661lg 4 alusel on pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistanud.

Sellest tulenevalt ei ole määrus edasikaevatav Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.