) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 8.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust tagastab kohus hageja taotlusel pool (50%) hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 50 eurot samale kontole, kust see tasuti. Menetluskulude jaotus 11. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, siis kannab ta
lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 12. Käesoleval juhul on nõude täitnud iseseisva nõudeta kolmas isik.
lg 5 eesmärk on panna hageja kohtukulude tasumise kohustus kostjale, kes on põhjustanud hagejale kohtusse pöördumise (Riigikohtu 09.03.2005. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05 p 19). Käesoleval juhul väidab hageja, et hageja pöördus K L poole kui kostja esindaja poole tööde tegemiseks. Kostja ja kolmas isik väidavad, et K L teostas töid eraisikuna. Kuivõrd nimetatud asjaolu saab kohus tuvastada ainult asja sisuliselt lahendamisel ning käesoleval juhul on hageja loobunud hagist nõude täitmise tõttu eelmenetluses, siis ei ole kohtu võimalik tuvastada loobumise vastuvõtmisel, kas K L teostas töid kostja nimel või eraisikuna, st kas võlgnevuse ees vastutab kostja või kolmas isik. VÕS § 78 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita keegi teine isik.
lg 5-s nimetatud nõude täitmisena kostja poolt tuleb tõlgendada ka seda, kui nõude täidab kostja eest keegi teine. Seega tuleb kolmanda isiku poolt kostja eest nõude täitmist lugeda nõude täitmiseks kostja poolt ja kohtul on õigus hageja kohtukulud kostjalt välja mõista.
lg 5 alusel tuleb vabatahtlikuks täitmiseks lugeda igasugune täitmine, mille tagajärjel hageja hagist loobub (Riigikohtu 09.03.2005. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-05 p 18). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus
Olukorras, kus maksekäsu kiirmenetluses määruskaebuse rahuldamise tõttu alustatakse hagimenetlust (nagu oli käesoleval juhul), jaotatakse määruskaebusega seotud menetluskulud hagimenetluses selle tulemusest sõltuvalt (
III kommenteeritud väljaanne 2018, lk 190 p 3.
3 2-19-102674 18. Vastavalt
lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Tegemist on seaduses sätestatud summaga ning kohtule ei ole selles osas kaalutlusruumi jäetud. Maksekäsu kiiremenetluses ei hüvitata advokaadi vm esindaja kulusid. 20 euro suurune hüvitis tähendab, et kulude tekkimist ei pea tõendama – seda eeldatakse. Ka hagi rahuldamise korral ei saa suuremas ulatuses vastaspoolelt menetluskulusid välja mõista (
III kommenteeritud väljaanne 2018, lk 188-189, p-d 3.1.
§‑s 4842 sätestatud piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot, kehtib ka siis, kui võlgnik esitab maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub ringkonnakohtus (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.1). Samas lahendis märgib Riigikohus: Seadusandja eesmärki piirata
§‑s 4842 sätestatud 20 euroga menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 01.01.2013 jõustunud
lg 2 muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks). Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse, arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja. Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses kasutatakse lepingulist esindajat."
Kohtu täiendavad selgitused 24.
lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega saavad menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada nii hageja kui kostja. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 1 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtu aadress: Lubja 4, 10115 Tallinn; telefon 6200100 menetlusdokumentide esitamine: hmktallinn.menetlus@kohus.ee või www.e-toimik.ee Istungisekretär Eleriin Adoberg 1 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.