← Eesti

2-18-19396/15

Obsah (9)§ 444§ 317§ 405§ 407§ 150§ 144§ 175§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 04.06.2020. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-19396 Tsiviilasi

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagid M T vastu xxx ja M. T vahel sõlmitud liitumislepingu nr xxx alusel 01.12.2015 esitatud arvest nr 2013963532 ja 2 01.02.2016 esitatud arvest nr 2014454147 tuleneva võla nõudes. Harju Maakohtu 30.08.2019 määrusega kohus liitis ühte menetlusse tsiviilasjad nr 2-19-13144 ja 2-18-19396 ning menetlus jätkub tsiviilasja nr 2-18-19396 all. Kohus toimetas tsiviilasjade liitmise määruse

§ 317

lg 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 03.04.

  1. Harju Maakohtu 14.01.2019 määrusega võttis kohus hagi (Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M T vastu xxx AS ja M. T vahel sõlmitud liitumislepingu nr xxx alusel 01.12.2015 esitatud arvest nr 2013963532 tulenev võlgnevus) tsiviilasjas nr 2-18-19396 menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317lg 5 alusel kostjale kätte 04.09.2019.

Vastamise tähtaeg saabus 24.09.

  1. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
  2. Harju Maakohtu 30.08.2019 määrusega võttis kohus hagi tsiviilasjas nr 2-19-13144 (Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M T vastu xxx ja M. T vahel sõlmitud liitumislepingu nr xxx alusel 01.02.2016 esitatud arvest nr 2014454147 tulenev võlgnevus) menetlusse, ning määras tsiviilasjas lihtsustatud menetluse (

§ 405lg 1).

Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317lg 5 alusel kostjale kätte 03.04.2020.

5. Harju Maakohtu 28.04.2020 määrusega kohus andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos 28.04.2020 määrusega

§ 317lg 5 alusel kostjale kätte 14.05.2020.

Vastamise tähtaeg saabus 03.06.

  1. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
  2. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud

  1. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista 21.12.2018 esitatud hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot ning 28.08.2019 esitatud hagiavalduselt tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot.
  2. Kuivõrd liidetud asja pooled on samad, siis kohus korrigeeris tsiviilasja hinda vastavalt

§-le 134 ning sai tsiviilasja hinnaks 448,38 eurot (põhinõue 94,72+96,27=190,99 + aasta intress 25,55 % + kõrvalnõue 72,74+85,85=158,59 + sissenõudmiskulud 50 eurot). Liidetud nõuetelt tuleb tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 100 eurot. Hageja saab enammakstu riigilõivu kohtult tagasi küsida

§ 150lg 1 p 1 ja lg 4 alusel.

3

  1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem (RKTKm nr 3-2-1-119-12, p 21). Kostjalt on põhjendatud hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot.
  2. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 11. Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga), on Riigikohtu praktika kohaselt mõistlik (RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (

§ 174lg 10).

  1. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepinguliste esindajate sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduste koostamise ning nende kohtusse esitamisega. Hagide alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepinguliste esindajate tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 340 eurot (100 + 240).
  2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.