4-20-3460 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tal

) § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, osaliselt, s.o karistuse liigi osas. 2. Teha uus otsus, millega Rein Meiust karistada

§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, mis lähtudes trahviühiku suurusest neli eurot on 200 eurot. 3. Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel kohus määrab, et rahatrahvi 200 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o alates kohtuotsuse jõustumisest 5 kuu jooksul igakuiselt 40 euro suurustes osades Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606 või Luminor Bank EE701700017001577198). Viitenumber on

2. Kui rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 1 4-20-3460
4. Otsuse koopia saata Rein Meiusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Rein Meiusele heidetakse väärteoasjas nr 2302,20,011166 ette seda, et ta 03.07.2020 kell 14.22 Harju maakonnas Saue vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 15-ndal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager (reg.märk xxx) kiirusega 117+/-4 km/h, ületades suurimat antud teelõigul lubatud sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 23 km/h võrra. Oma tegevusega rikkus Rein Meius

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtuvälise menetleja 23.07.2020 otsusega karistati Rein Meiust

§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

1. Menetlusalune isik esitas otsuse peale 17.08.2020 kaebuse, milles palus kohtult teistsugust karistust. Kaebaja selgitas, et on 60% töövõimetusega invaliid, kelle vasak jalg on 7 cm lühem, käsi vähenenud liikuvusega ning kannatab selgroo kõverdumisest tulenevalt valusid. Ta on viibinud lühiajalisel taastusravil ning ravi tuleb septembris-oktoobris Haapsalus jätkata. Kui kaebajale jääks juhtimisõigus, siis ta ei vajaks sotsiaalabi ning saaks ise sõita vastava ala spetsialistide vastuvõtule. Kaebaja arvates võiks teda karistada üldkasuliku tööga, sest rahatrahvi tasumine ei ole pensionärile kerge. Oma terviseseisundi kohta esitas menetlusalune isik perearsti 21.08.2020 tõendi nr
2. Tõendist nähtuvalt oli Rein Meiusel
3. aastal toimunud avarii tõttu sääreluude lahtine murd, mida opereeriti üheksal korral. Tüsistusena tekkis krooniline osteomüeliit (mädane luupõletik) ja ebaliiges. R. Meiuse vasak jalg on 8 cm lühem ning ta lonkab. Tõendis on kajastatud Kuressaare Haigla kirurgi sedastus, et vaagna kalde tõttu esineb R. Meiusel kompensatoorne skolioos koos seljavalu ja väsimusega. Tõendist nähtuvalt vajab Rein Meius taastusravi, mis määratud septembrist oktoobrini 2020.a. Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Arsti arvamuse kohaselt vajab isik igapäevaseks liikumiseks mootorsõiduki juhilubade olemasolu. Rein Meius nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
4. Kohtuväline menetleja nõustus samuti asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Määratud karistust põhjendab menetleja sellega, et isik sõitis lubatust tunduvalt kiiremini ning ei tunneta sellisest käitumisest tulenevat ohtu. Rein Meiusel on kolm kehtivat karistust samasuguse rikkumise eest, ent määratud rahatrahve isik ei tasu ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kui isik leiab, et tal on juhtimisõigus vajalik, siis peab ta järgima liikluseeskirju, vastasel juhul tuleb tal taluda negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5.

§ 227

lg 2 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim 2 4-20-3460 lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Kohus kontrollib esmalt Rein Meiuse tegevuse vastavust

§ 227lg 2 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

6. Rein Meiuse menetlusaluse isikuna antud ütlused näitavad, et ta juhtis väärteoetteheites märgitud ajal mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager (reg.märk xxx) ning ületas suurimat lubatud sõidukiirust. Kaebaja tunnistas ülekuulamise protokolli asendavas video- ja helisalvestuses, et ületas 90 km/h alal suurimat lubatud sõidukiirust. Lisaks kaebaja ütlustele on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli asendanud heli- ja videosalvestusega, millest nähtuvalt mõõdeti 03.07.2020 kell 14.22 menetlusaluse isiku juhitava sõiduki kiirust nelja sekundi vältel, kusjuures maksimaalne kiirus oli 117 km/h. Arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/- 4 km/h ning asjaolu, et suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 90 km/h, on kohtu hinnangul tuvastatud, et Rein Meius ületas mootorsõiduki juhina lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 23 km/h (113 km/h – 90 km/h = 23 km/h). Seega rikkus Rein Meius

§ 15

lg 1 p 1 nõudeid ja täitis nii oma tegevusega

§ 227lg 2 objektiivsed tunnused.

7.

§ 227

lg 2 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Rein Meius nimetas heli- ja videosalvestuses, et ületas kiirust lohakusest. Samast tõendist nähtub, et rikkumise toimepanemise ajal olid liiklus- ja ilmastikuolud head – valge aeg, ilm oli sademeteta, tee kuiv ja kattega, nähtavus hea; kontrollitav sõiduk liikus üksinda. Rein Meiuse kaebusest nähtuvalt soovis ta mööda sõita arusaamatu sõidustiiliga autost, kuid videosalvestus sellist olukorda ei kinnita. Kohtu hinnangul on 23 km/h kiiruse ületamine sedavõrd suur kiiruseületus, mis on heades ilmastiku- ja liiklusoludes tajutav igale varasema sõidukogemusega sõidukijuhile, isegi kui spidomeetrit ei vaadata. Maanteeameti liiklusregistri väljavõte näitab, et B-kategooria juhtimisõigus on Rein Meiusel

1. aastast. Kohus leiab, et arvestades menetlusaluse isiku pikka juhistaaži ning 03.07.2020 häid ilmastiku- ja liiklusolusid, aga ka tema enda selgitusi kiiruseületuse osas, pidas Rein Meius võimalikuks, et tema juhitud sõiduk liigub kiiremini, kui antud teelõigul lubatud. Rein Meiuse ütlustest ei ilmne, et ta oleks võtnud midagi omalt poolt ette, et veenduda sõidukiiruse sobivuses, seega ta möönis, et tema valitud sõidukiirus võib ületada suurimat lubatud sõidukiirust. Seega on Rein Meius talle etteheidetava väärteoteo toime pannud tahtlikult, vähemalt kaudse tahtluse vormis.
2. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegu vastab

§ 227lg 2 koosseisule.

1. Rein Meiuse süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis on

§ 227

lg 2 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 päevamäära või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja karistas kaebajat mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Seega aresti mõistmine ning selle asendamine üldkasuliku tööga, nagu seda taotleb kaebaja, ei ole käesolevas asjas koosseisu sanktsioonist tulenevalt võimalik. See ei oleks võimalik ka põhjusel, et VTMS § 132 p 2 nähtuvalt ei tohi uus otsus olla menetlusaluse isiku olukorda raskendav, mida arest kui isiku vabadust piirav karistusliik võrdluses juhtimisõiguse äravõtmisega oleks.

1. Menetlusalune isik selgitas nii kohtuvälisele menetlejale 16.07.2020 saadetud vastulauses kui ka 17.08.2020 kaebuses, et juhiluba on talle tervislikel põhjustel hädavajalik selleks, et ta saaks kõrvalise abita jätkata ravi Haapsalus. Kaebaja kirjeldatud terviseseisund on objektiivselt tuvastatud 21.08.2020 väljastatud arstitõendiga nr
2. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistusliik (mootorsõiduki juhtimisõiguse 3 4-20-3460 äravõtmine) ei ole Rein Meiuse suhtes lubatav. Nimelt keelab KarS § 481 lg 2 mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Ehk teisisõnu olukorras, kus mootorsõiduki kasutamine on isikule puude tõttu vältimatult vajalik. Puude mõiste avab puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse § 2, mille kohaselt on puue mh inimese anatoomilise või füsioloogilise funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Kohus on seisukohal, et 21.08.2020 arstitõendist nr 1323 nähtuv Rein Meiuse terviseseisund - 8 cm lühem vasak jalg, skolioos ehk vildakselgsus, millega kaasnevad seljavalu ja lonkamine - objektiivselt kujutab enesest Rein Meiusel esinevat anatoomilise funktsiooni kaotust või kõrvalekallet. Kohus leiab, et Rein Meiusel tuvastatud terviseseisundi põhjal on ka eriteadmisteta üheselt arusaadav, et isiku liikumisvõime on võrreldes tavalise terve inimesega oluliselt häiritud ja isik ei saa ühiskonnaelus osaleda teistega võrdsetel alustel. Seega kohus leiab, et uuritud tõendid kinnitavad Rein Meiusel liikumispuude olemasolu puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse §
3. Kohus on seisukohal, et KarS § 481 lg 2 kohaldamise otsustamiseks piisab liikumispuude tuvastamisest kõigi väärteomenetluses lubatavate tõendite kaudu. Kuna KarS § 481 lg 2 ei sätesta nõuet tuvastada liikumispuude raskusaste, siis kohtu hinnangul viidatud sätte kohaldamine ei eelda obligatoorselt Sotsiaalkindlustusameti poolset puude raskusastme tuvastamist. Küll aga on KarS § 481 lg 2 kohaldamiseks vaja tuvastada, kas isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtu hinnangul on vastus sellele küsimusele jaatav, kuna nii vastulausest, kaebusest kui ka arstitõendist ilmneb, et Rein Meius kasutas sõidukit lühiajalisel taastusravil käimiseks ning vajab seda ka pikemaajaliseks taastusraviks ning muuks igapäevaseks liikumiseks. On ilmselge, et R. Meiuse terviseseisundi korral on ühistranspordiga liikumine raskendatud. Seda enam Saaremaalt Haapsallu ravile liikumine, milleks on vaja kasutada eri liiki transporti. Kohus leiab, et praegusel juhul on objektiivselt tuvastatud R. Meiusel vältimatu vajadus kasutada mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Seega on mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu kaebajale vältimatult vajalik ning temalt juhtimisõiguse äravõtmine oli vastuolus KarS § 481 lg 2 sätestatuga. Kohus tühistab seetõttu kohtuvälise menetleja otsuse karistuse liigi osas. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus peab võimalikuks karistada kaebajat rahatrahviga, mis on kohtu hinnangul juhtimisõiguse äravõtmisest leebem karistusliik ja ei raskenda kaebaja olukorda.
4. Kohtu hinnangul on Rein Meiuse süü talle etteheidetavas sõidukiiruse ületamises keskmisest väiksem. Sellele viitab asjaolu, et juhitud mootorsõiduki kiirus ületas lubatavat 23 km/h, mis jääb

§ 227

lg 2 sätestatud kiiruseületamine väärteokoosseisu (21-40 km/h) alammäära lähedale. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasjas ei ilmne. Samas ei saa märkimata jätta, et isikut on juba kolmel korral samalaadsete rikkumiste eest karistatud ning isik ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi. Avalikult kättesaadav liiklusstatistika Maanteeameti kodulehel https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2019/liiklusaasta-ulevaade-2019/ulevaade2019-aasta-surmaga-loppenud#tab-1 näitab, et

1. aastal maanteedel toimunud 12-st ühesõidukiõnnetusest, milles hukkus inimene, oli kolmes õnnetuses oli üheks riskifaktoriks suur kiirus. Niisamuti
2. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav Maanteeameti küsitlusuuring https://www.mnt.ee/et/ametist/liiklusaasta-2019/liiklusaasta-ulevaade2019/liikluses-kaitumise-ulevaade-2019 näitab, et 78% liiklejatest hindab piirkiiruse ületamist üle 10 km/h ohtlikuks. Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele reageeritaks karistuse mõistmisel rangemalt. Eelnevat arvestades leiab kohus, et Rein Meiust tuleb karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Rahatrahv 200 eurot on kohtu arvates piisav, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise 4 4-20-3460 kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg.
3. Kaebaja on selgitanud, et rahatrahvi tasumine on temale kui pensionärile problemaatiline. Kohus leiab, et karistus ei peagi olema isikule kerge ja mugav kanda. Kaebajale oli tema majanduslik olukord teada ka enne rikkumist, see ei vähenda tema süüd ega kergenda mõistetavat karistust. Küll aga peab kohus kaebaja tervislikku seisu, vähenenud töövõimet ja pensionäri staatust arvestades võimalikuks, et tema kulutused seoses peatselt algava taastusraviga suurenevad ning seetõttu võimaldab kohus KarS § 66 lg 2 alusel kaebajal tasuda mõistetud rahatrahvi 200 eurot osade kaupa, s.o alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 40 euro suurustes osades.
4. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine viie kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Lisaks kohus selgitab, kui isik ei tasu rahatrahvi tähtaegselt, siis suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Juhul, kui rahatrahvi sissenõudmine ebaõnnestub, on edasiselt võimalik rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 sätestatud viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5