KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-8463 Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2020, Tartu Kohtukoosseis Tanel Saar, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parres

§ 442lg-s 8 sätestatut.

Kohus ei ole kõiki tõendeid hinnanud ning jääb ebaselgeks, kus on kostja maakohtu arvates eksinud. Kohtul oli piisavalt tõendeid, et teha õiged arvestused ning otsustada, kas haginõue tuleb rahuldada või mitte. Kohus on analüüsinud ainult 10.–

1. augustini 2018 toimunud lähetuse asjaolusid ning 7.–
2. septembrini 2018 toimunud reisi kulusid seoses sõiduki pukseerimisega. Teiste
3. a lähetuste pikkust, võttes arvesse konkreetsete reiside alguse ja lõpu kellaaegu, ei ole kohus kontrollinud. Kuna kostja esitas hageja lähetusaruanded kogu
4. a kohta, tuli kontrollida päevaraha arvestuse õigsust terve aasta lõikes. Hagejale enammakstud lähetuskulude summa kasvas kumulatiivselt
5. a algusest. Kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud arvestuste kohaselt on hagejale tasutud lähetuskulude katteks 987 eurot 72 senti rohkem, isegi kui arvestada päevaraha lähetuse algust ja lõppu mitte piiri ületamise päevast, vaid marsruuti algusest ja lõppust (nagu seda tegi maakohus) ja võtta arvesse hageja täiendavad kulusid sõiduki pukseerimisele 788 eurot. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja esindaja kohtuistungi ettevalmistamisele kulunud 1,25 tundi on kontrollitav ja kuulub väljamõistmisele. Kostja leiab, et see kulu ei ole kontrollitav, nagu ka kliendiga nõupidamiseks tehtud ajakulu. Toimiku maht ja menetluses arutatud faktilised asjaolud ei ole oluliselt aeganõudvad kogenud advokaadi jaoks. Kui hageja esindaja oli juba tutvunud toimikuga ühe tunni jooksul ja koostas hagile vastuse 1,25 tunni jooksul, ei saa lugeda

§ 175

lg 1 tähenduses põhjendatuks ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1,25 tundi. Kostja palub selles osas otsust muuta ja vähendada hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid 540 euroni (690-150 €) isegi juhul kui kohus muus osas apellatsioonkaebust ei rahulda.

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja leiab, et kostja on tähtaegselt palunud tühistada maakohtu otsuse ainult vastuhagi rahuldamata jätmise osas ning kostja poolt hiljem esitatud täpsustus, kus kostja on vaidlustanud ka põhihagi rahuldamise, on lubamatu ja tuleb jätta tähelepanuta. Muus osas kordab hageja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses maakohtu menetluses esitatud väiteid ja seisukohti ning leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Otsus on põhjendatud ka kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. 6

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 630

lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 634

lg-st 1 tulenevalt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. 10.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohtu otsus kostja lepingulisele esindajale kätte toimetatud
2. märtsil 2020 (II kd, tl 54). Lähtudes

§ 62lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg-st 1, algas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (

§ 630lg 1) 4. märtsist 2020 ja lõppes Ts

ÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi

1. aprillil
2. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse
3. aprillil 2020, seega tähtaegselt. 10.
4. Algse apellatsioonkaebuse põhjal jääb küll osaliselt ebaselgeks, millises ulatuses kostja maakohtu otsust vaidlustab ning millist otsust ringkonnakohtult taotleb. Samas on kostja apellatsioonkaebuse põhjenduste p-s 1.2 selgelt märkinud, et ta vaidlustab kohtuotsuse mh põhihagi rahuldatud osas. Kostja selline tahe järeldub ka kaebuse järgnevatest põhjendustest. Ringkonnakohus on jätnud
5. aprilli
6. a määrusega kaebuse

§ 3401

lg 1 alusel käiguta ning palunud kostjal esitada selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Kostja on kohtu korralduse

1. aprillil 2020 esitatud menetlusdokumendis täitnud. 10.
2. Eelmärgitut arvestades on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse tähtaegselt ka osas, milles kohus põhihagi (osaliselt) rahuldas ning ringkonnakohtul on õigus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ka selles osas kontrollida.
3. Samas ei anna ükski apellatsioonkaebuse väide alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

1. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.
2. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. 12.1.

1. Kostja on nii
2. detsembril 2018 kui ka
3. detsembril 2018 hagejale tehtud pangaülekannete selgitusse märkinud "reisikulud", täpsemalt on
4. detsembri ülekandes märgitud selgitusena "reisikulud" ja
5. detsembri ülekandes "puhkus, reisikulud" (I kd, tl 33).

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seonduvalt 13. detsembri ülekandega ei ole pooled väitnud, et hagejale 7

§ 230

lg 1 esimesest lausest lähtuvast üldisest tõendamiskoormisest kui ka TLS § 28 lg 2 p-dest 2, 4 ja 12 järgsetest tööandja kohustustest pidada töötaja tööaja, töötasu jmt arvestust. 12.1.

1. Kostja oma väiteid seoses
2. ja
3. detsembril 2018 tehtud ülekannetega ringkonnakohtu arvates tõendanud ei ole. Kostja poolt käesoleva menetluse tarbeks koostatud lähetuskulude arvestused (I kd, tl 143, II kd, tl-d 1 ja 2) ei ole eraldi võetuna tõenditena kindlasti piisavad. Samuti ei saa kostja poolt tõendina esitatud lähetusaruannetest teha kostja soovitud järeldusi (vt täpsemalt otsuse p 12.2). Asjaolust, et hageja ei ole kasutanud TLS § 40 lg 4 teisest lausest tulenevat õigust keelduda lähetusest, ei saa teha järeldust, et
4. detsembri
5. a ülekandega tasus kostja hagejale ette
6. detsembril 2018 alanud töölähetuse kulusid. 12.
7. Kostja hinnangul on ebapiisavalt põhjendatud maakohtu poolt vastuhagi rahuldamata jätmisel tehtud järeldus, et kostja esitatud hageja lähetuskulude arvestused on ebaõiged ja seadusega vastuolus ning seetõttu ei saa neid arvesse võtta. Kostja leiab, et kohus oleks saanud poolte esitatud tõendite põhjal teha ise vajalikud ümberarvestused ning selle tulemuste põhjal otsustada, kas kostja haginõue tuleb rahuldada või mitte. Kuna kostja esitas hageja lähetusaruanded kogu
8. a kohta, tuli kohtul kontrollida päevaraha arvestuse õigsust kogu selle perioodi ulatuses. Ringkonnakohus nende etteheidetega ei nõustu. Esiteks rõhutab ringkonnakohus, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1; vt ka Riigikohtu 20.

juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40).

§ 436

lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt nt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Maakohus ei saanud seega asuda hagi lahendamisel ise poolte esitatud tõenditest asjaolusid ja arvestuste lähteandmeid tuletama. Teiseks ei saa kostja esitatud lähetusaruannetest (I kd, tl-d 54–64, II kd, tl-d 3–26) teha kostja soovitud järeldusi vastuhagi põhjendatuse kohta. See on takistatud eelkõige põhjusel, et toimikus puudub kontrollitav info, milline oli lähetuskulude või päevarahade hüvitamise saldo
3. a alguses. Kostja esindaja ei osanud seda selgitada ka ringkonnakohtu istungil (II kd, tl 74 pöördel ja tl 75). Lähetusaruannetel on lahter pealkirjaga "Jääk eelmisest lähetusest" kas läbikriipsutatud või on tehtud märkus tööandaja 8

§ 175

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotstus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kõrgema astme kohus saab dikretsiooniotsustusse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. mätsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14;
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11;
5. mai
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul hageja esindaja kulude suuruse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, mh on maakohus käsitlenud piisava põhjalikkusega kostja poolt
7. veebruaril 2020 seoses hageja menetluskuludega esitatud vastuväiteid. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda ka hageja menetluskulude suuruse küsimuses maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning mõistlikus ulatuses ka kliendiga nõupidamist. Samuti ei anna maakohtu otsuse muutmiseks alust üksnes kostja mittenõustumine maakohtu hinnangutega hageja esindaja toimingute ajakulu mõistlikkusele ja põhjendatusele.
8. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

14.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 14.

1. Hageja poolt
2. augustil 2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (II kd, tl 77) on hageja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 1080 eurot (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Esindaja on teinud järgmiseid toiminguid: maakohtu otsuse analüüs ja kliendile lahendist ülevaate koostamine (1,5 tundi); apellatsioonkaebuse analüüs, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ning kliendiga kooskõlastamine (4 tundi); ettevalmistamine kohtuistungiks (2,5 tundi) ning kliendi esitamine kohtuistungil (eelduslikult 1 tund). Kokku on osutatud hagejale õigusabi üheksa tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks). 9

§ 174lg 10).

Samuti kinnitab hageja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

14.

1. Kostja leiab
2. augustil 2020 esitatud seisukohas, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on mitte rohkem kui kaks tundi. Vastus on koostatud sisuliselt kahel lehel ja koosneb üldiselt varem esitatud vastuväitedest. Kliendile ülevaate koostamine ei ole läbipaistev ajakulu ega kuulu menetluskulude hulka. Kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ja vajalik ajakulu ei ületa ühte tundi. Pärast apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ning esindajal oli vaja üksnes värskendada teadmisi kohtuvaidluse asjaoludest. Seega saab menetluskulud vajadusel välja mõista hageja taotletust 600 euro (5 × 120 €) võrra väiksemas ulatuses. 14.
3. Nagu eelnevalt märgitud, mõistab kohus

§ 175

lg 1 esimese lause järgi teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja toimingud seoses kliendile maakohtu otsusest ülevaate koostamisega ei ole kostja poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlemise seisukohalt vajalikud ega põhjendatud. Hageja ise ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades ei saa vastuse koostamise toimingute (sh maakohtu otsuse ja kostja kaebuse analüüs, kliendiga nõupidamine ning vastuse koostamine) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada mitte rohkem neli tundi. Tsiviilasi on vähemahukas ega ole keskmisest keerukam. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on hageja enamjaolt korranud juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja väiteid. Ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik 1,5 tunni ulatuses. Vaidluse asjaolud olid esindajale teada ning pärast apellatsioonkaebusele vastuse esitamist ei ole kumbki pool esitanud uusi taotlusi, seisukohti vmt. Seega oli esindajal vaja vaidluse asjaolud endale üksnes meelde tuletada. Ringkonnakohtu istung kestist istungi protokollis märgitust lähtudes 47 minutit. Kokkuvõttes saab hageja esindaja toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonimenetluses lugeda seega 6,3 tundi (4+1,5+0,8). 14.4. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks)

§ 175lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud.

See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 14.

1. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 756 eurot (sh käibemaks) (120 € × 6,3 t) ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.
2. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 10