lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot I R, isikukood: xxx; elukoht: xxx RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:
Otsuse ja väärteoprotokolli nr AB154593 kohaselt tekitas I. R 14.03.2020.a kell 00:30 xxx kestvat ja korduvat müra, millega häiris oluliselt naabrite xxx ja xxx rahu. Müra ja lärmamine seisnes selles, et antud korteris ja maja ees oleval parkimisplatsil kuulati valjult muusikat ning lisaks kostus korterist vali jutt ja kisa. I. Ri kaitsja advokaat Gregori Palm esitas 01.06.2020.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaitsja on seisukohal, et väärteomenetluses kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada seda, et menetlusalune isik oleks enda tegevusega tekitanud kestvat või korduvat teist isikut oluliselt häirivat müra. Väärteomenetluses on üle kuulatud kaks tunnistajat. Ehkki viidatud tunnistajad saavad anda ütlusi, et nende hinnangul oli müra häiriv, siis see ei tähenda veel, et menetlusaluse isiku tegevus täidaks KorS § 56 lõike 2 kriteeriume. Nimelt ütleb KorS § 57, et käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. See tähendab, et KorS § 56 lõike 2 tähenduses ei ole oluline, et inimene subjektiivselt tunneks end mürast oluliselt häirituna, vaid et see müra oleks ka objektiivselt häiriv. Kaitsja leiab, et sedavõrd väike tõendite hulk ei võimalda kohtul asuda keskmise objektiivse isiku rolli, et anda enda hinnang müratasemele. Lisaks eelnevale on kaitsja seisukohal, et ka muud KorS § 56 lõikes 2 nimetatud eeldused ei ole selles väärteoasjas tõendatud. Nimelt sätestab KorS § 56 lõige 2, et müra peab olema kas kestev või korduv. Praegusel juhul nähtub kogutud tõenditest see, et kohtuväline menetleja on tuvastanud rikkumise kell 00:30. Kaitsjale jääb ebaselgeks, et mis tõenditele tuginedes on menetleja tõendatuks lugenud selle, et selleks ajaks oli müratase olnud häiriv korduvalt või kestvalt. Kaitsja hinnangul on sellel küsimusel iseseisev õiguslik tähendus, kuna väidetav rikkumine leidis aset 14.03.2020 (s.o laupäeval), mis tähendab seda, et teist isikut häiriva müra tekitamine oli keelatud alates 00.00-st, kuivõrd rikkumine leidis aset puhkepäevale eelneval ööl. Seega on võimalik ka see, et menetlusaluse isiku tegevus häiris naabrit küll korduvalt, kuid 00.30-le eelnev kord leidis aset ajal, mis ei mahu KorS § 56 lõike 2 kaitsealasse. Ka ei nähtu väärteoprotokollist see, et millistele tõenditele tuginedes on kohtuväline menetleja leidnud, et just nimelt menetlusalune isik vastutab xxx aset leidnud rikkumise eest. Kaitsja möönab, et menetlusalune isik on viidatud korteri elanik, kuid ta pole sugugi mitte ainukene elanik. Ka väidetava väärteo toimepanemise ajal viibis menetlusaluse isiku juures rohkem kui üks isik. Kaitsja hinnangul on küsitav ka väärteo kvalifikatsioon. Nimelt heidetakse menetlusalusele isikule ette KorS § 56 lõike 2 rikkumist, mis käsitleb mujal kui avalikus kohas toimepandud rikkumist. Avalikus kohas toimepandud rikkumist käsitleb KorS § 56 lõige 1, mida menetlusalusele isikule ette ei heideta. Avaliku koha piiritlemine mitteavalikust kohast on selles väärteoasjas äärmiselt oluline, kuna
Kaitsja hinnangul on vastuoluline kvalifitseerida mitte avalikus kohas toime pandud rikkumist avaliku korra rikkumisena. Selline kvalifikatsioon pole mitte lihtsalt küsitav, vaid võib olla vastuolus ka õigusselguse ja ultima ratio põhimõttega, kuna avaliku koha alla mahutatakse ka kohti, mis selgesõnaliselt ei ole avalikud kohad. Lisaks leiab kaitsja, et selles väärteoasjas on probleemne ka tõsiasi, et väärteoprotokoll on koostatud rohkem kui kuu aega pärast väidetava väärteo toimepanemist. Kaitsja hinnangul seab sedavõrd suur ajavahe rikkumise ja selle talletamise vahel kahtluse alla protokolli sisus kirjeldatu õigsuse. Kõike eelnevat kokku võttes on kaitsja seisukohal, et selles väärteoasjas ei ole tõendamist leidnud see, et menetlusalune isik on toime pannud talle etteheidetava süüteo. Menetluses esinevad mitmed tõendilüngad, mis tekitavad omakorda 2 sellised kahtluseid, mida ei ole võimalik KrMS § 7 lõike 3 kohaselt tõlgendada menetlusaluse isiku kahjuks. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 114-115 palub kaitsja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 05.05.2020.a otsuse väärteoasjas nr 2315,20,001553, millega määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 20 trahviühikut. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. I. Rile heidetakse ette naabrite rahu häirimist müra ja lärmamise tekitamise teel keelatud ajavahemikul. Korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 2 kohaselt mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.
lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused sisustatakse korrakaitseseaduse sätete kaudu. Avalikuks loetakse KorS § 54 kohaselt koht, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kuigi I. Rile heidetakse ette KorS § 56 lg 2 rikkumist, mis reguleerib olukorda, kus rikkumine leiab aset mujal kui avalikus kohas, siis on Riigikohus leidnud, et
S § 56 lg-s 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud nõuded. Olenemata rikkumise aset leidmisest mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 subjektiivse koosseisu täitmiseks piisab kui kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes esineb ettevaatamatus. 21.03.2020.a süüteoteate vorm tõendab, et K M tegi avalduse ema alumise naabri kohta, kes 13.03.2020.a öösel kell 00:30 ei lasknud neil öö otsa magada. Süüteoteate vormist selgub, et see ei ole alumise naabri esimene sellelaadne rikkumine. Menetlusalune isik I. R andis 27.06.2020.a kohtuistungil järgmisi ütlusi. Ta oli 14.03.2020.a kodus ja talle tulid 20:00-21:00 ajal külalised (poeg elukaaslasega, S, poja elukaaslase õde ja vend). Nad rääkisid juttu, kuulasid muusikat ja tarbisid alkoholi. Külalised läksid ära hommikul 04:00-05:00 ajal, täpselt kella ei vaadanud. Menetlusalune isik läks magama siis, kui politsei käis. Politsei tuli, kuna nad väidetavalt lärmasid. Politsei võis tulla umbes 01:00-02:00 ajal. Enne seda käis neil ukse taga naaber, kuid menetlusalune isik seda ei näinud, kuna oli teises toas ja poeg ütles talle, et nad teevad liiga valju lärmi. Siis läksid nad välja suitsetama. Pärast seda kui naaber käis, siis nad sosistasid. Politsei on menetlusaluse isiku sõnul seal ka varem käinud. Menetlusalune isik rõhutas, et kuna majal puudub igasugune soojustus kahe lae vahel, siis kõik kostub läbi, isegi see, kui ta allkorrusel köhatab. Menetlusaluse isiku sõnul ei ole neil naabritega kõige lähedasemad suhted ja lihtsam on kutsuda politsei, kui otse rääkida. Politsei 3 soovitas neil peo ära lõpetada ja menetlusalune isik läks pärast seda magama. Kõik läksid peale seda laiali. Politsei ootas ära, kuni kõik külalised olid lahkunud. Menetlusaluse isiku poeg ja elukaaslane jäid koju, sest nad elavad ka seal. See maja, kus nad elavad, on kahekordne ja majas on neli korterit, kaks korterit üleval ja kaks korterit all. Menetlusalune isik elab esimesel korrusel. Menetlusaluse isiku korteri peal elab Õ M ja kõrval elab T I. Õ Me kõrval elab N S. Naabritega läbisaamine on halb, sest neil on erinevad huvid, näiteks selle osas, kuidas maja remontida. Menetlusalune isik on huvitatud akende vahetamisest, aga naabrid on huvitatud katuse vahetusest. Menetlusaluse isiku sõnul on Õ M tema poegade vastu vaenulik. Peo pidamise osas tehti talle selline ettepanek, et kui ta kutsub külalised, siis ta annaks Õle 25 eurot, et siis see ei häiriks teda. Kaitsja küsimustele vastates täpsustas menetlusalune isik, et nad oli peol kuuekesi. Muusikat ei saagi menetlusaluse isiku sõnul valjemaks panna, sest tema televiisori pult on reguleeritud nii, et muusikat ei saa kõvemaks panna ja pult on kapi otsas. Kogu õhtu tuli muusika ainult televiisorist. Muusikat nad hoovis ei lasknud, kuid seal käis üks tume auto, kes tahtis nende seltskonnaga ühineda, aga kuna nad olid täiesti võõrad, siis menetlusalune isik ei kutsunud neid. Konflikte on tal naabritega ka varem olnud. Näiteks viskas N S teda üks kord õllepudeliga ja lõhkus ära peakilbi, kuna tal oli elekter välja lülitatud ja ta arvas, et siis pole teisel ka elektrit vaja. Menetlusaluse isiku sõnul on ka varem politsei käinud seoses lärmiga, aga tehtud ei ole midagi ja isegi pidu pole kästud lõpetada. Menetlusealuse isiku ütluste kohaselt kuuleb ka tema naabreid väga hästi, ta teab mitu suhkrut paneb naaber tassi sisse ja kuidas naine ütleb mehele, et ära söö saia, vaid leiba ning kui naaber koristab pühapäeval, siis tema ämblikuvõrgud liiguvad lae all. Tunnistaja K M andis 27.06.2020.a. kohtuistungil järgmisi ütlusi. I. R on tema ema alumine naaber. Ema nimi on Õ M ja ta elab xxx. Ta oli 14.03.2020.a ema juures. 13.03.2020.a õhtul vastu 14.03.2020.a toimus all korrusel I. Ri juures pidu, seal oli suur seltskond ja kostusid hääled. Tunnistaja laps oli seetõttu terve öö üleval. Segama hakkas kõva häälega rääkimine, üksteisest üle rääkimine, I. R ütles kõva häälega, et tasa mina räägin ja jutt läks aina kõvemaks. Tunnistaja ei tea, kes seal all täpselt olid. Kuskil 22:00 läks tunnistaja lapsega magama, siis midagi erilist ei olnud. Kuid siis ärkas ta kõvade häälte peale, röökimise peale. Nad ootasid, et äkki jääb vaiksemaks, kuid tunnistaja isal sai hing täis ja ta läks neile ütlema, et nad paneksid muusika vaiksemaks. Isale öeldi, et kutsu politsei, kui tahad. Siis oli mõned minutid vaiksem, kuid siis läks jälle kõvemaks. Seejärel mindi õue muusikat kuulama ja I. R ütles, et pane muusika kõvemaks. Kui politsei tuli, siis hakkas I. R ka politseile natuke vastu ja tunnistaja kuulis kuidas üks naisterahvas ütles, et tunnistaja isa ei olevat käinud neil ukse taga. Tunnistaja läks alla ja ütles politseile, et soovib avaldust teha, kuna see oli juba korduv väljakutse I. Rile ja ükskord peab inimene karistada saama selle eest, mida ta teeb. Pidu sai läbi hommikul, kui politsei ära käis. Seejärel saatis I. R tunnistaja emale sõnumeid ja politsei tuli ka järgmisel päeval, kuna I. R tegi valeväljakutse koduvägivalla toimumise kohta. Sõnumites tahtis I. R kõigepealt ära leppida, kuid siis saatis sõnumi, et nad ei naeraks nii kõvasti. Tunnistaja sõnul on I. R ka varem emale helistanud, et ema ei käiks nii kõvasti või ei naeraks nii kõvasti. Tunnistaja sõnul ei ole päevasel ajal kuulda, mida alumine naaber räägib. Avalduse tegemisega politseisse läks aega, sest tunnistajal olid ID-kaardiga probleemid ja tegelikult tahtis avalduse teha tunnistaja ema, kuid kuna ta on vanainimene (peaaegu 70-aastane), siis tegi tunnistaja avalduse ise. Tunnistaja ise xxx aadressil ei ela, kuid see on tema lapsepõlvekodu ja ta käib seal iga kahe nädala tagant, kuna seal elab tema ema, kes on vanainimene. I. Risse suhtub tunnistaja tavaliselt, ta on ema naaber ja naabrid peavad hästi läbi saama. Mingit vihavaenu tal I. Ri vastu ei ole. Tunnistaja N S andis 27.06.2020.a. kohtuistungil järgmisi ütlusi. I. R on joodik, kes elab tema majas. Tunnistaja elab xxx ja I. R elab tema all diagonaalis korteris. K M elab tema vastas, ta 4 on Õ Me tütar. 13.03.2020.a pani I. R oma sõpradega pidu ja oli liiga täis. Muusika karjus ja tunnistaja ei saanud magada. See oli õhtul kella 22:00-st kuni kella 06:00-ni. Nad olid ka tunnistaja akna all ja terve maja ei saanud magada. Tunnistaja kuulis lärmi nii korterist kui ka väljast. Tunnistaja sõnul ei suhtle ta I. Riga üldse. 14.03.2020.a oli nii tema kui kogu maja öörahu rikutud, kuna muusika mängis kõvasti. I. Ri peod on kuus mitu korda, alati politsei poole ei ole nad pöördunud, kuid kaks kolm korda on politsei kohal käinud. Tunnistaja M R andis 27.06.2020.a. kohtuistungil järgmisi ütlusi. I. R on tema isa. K M on ülevalt naabri tütar, S on ülevalt naaber. 13.03.2020.a tegid nad väikese istumise, seal olid tunnistaja, tunnistaja isa, tunnistaja tüdruk, tunnistaja tüdruku õde ja vend ja S. Nad istusid ja vaatasid telekat, mängisid kaarte. Kokku said nad 20:00-21:00 ajal. Vahepeal käisid nad ka väljas suitsetamas. Mingil ajal tuli võõras must auto, nad otsisid kedagi ning tunnistaja isa läks ja rääkis nendega. Seejärel istusid nad toas, kolme-nelja ajal läks tunnistaja magama. Tunnistaja sõnul ei käinud keegi nende uksele koputamas. Nad tarvitasid ka alkoholi, jõid viina ja rummi mõistuse piires. Muusika tuli telekast, kuid puldis on teatud helikõrgused pandud, mis piiravad muusika valjust. Nad ei seganud kedagi, ei karjunud ega laulnud ja rääkisid vaikselt. xxx elasid tol hetkel tunnistaja, tunnistaja isa I. R ja tunnistaja tüdruk. Kõiki naabreid tunneb tunnistaja isiklikult. Läbisaamine ülemiste naabritega on keeruline, ühega ei suhtle üldse. Mega on läbisaamine tuline. Kõrvalt naabriga on suhted väga head, probleeme ei ole. Kui nad tol õhtul õues käisid, siis nad ei lasknud muusikat väljas kordagi. Küll aga tuli muusikat maja juures käinud musta värvi autost, kus oli joogine seltskond. Mustast autost tulev muusika oli autost välja kuulda. Tunnistaja sõnul kostavad xxx tänava maja seinad väga hästi läbi, isegi koera jooksmist on kuulda. Naabrid on ka varem politsei kutsunud, kuid midagi ei ole tehtud. Tunnistajale teadaolevalt on politsei käinud 3-4 korda, peamiselt seetõttu, et öörahu on rikutud. Tunnistaja S F andis 27.06.2020.a. kohtuistungil järgmisi ütlusi. I. R ja M. R on tema tuttavad. Ta läks I. Ri juurde kuskil 20:00-21:00 ajal. Neid oli seal kuus. Nad istusid, mängisid kaarte, tegid paar väikest jooki, käisid väljas suitsetamas ja kuulasid muusikat. Pidu kestis kolmeneljani ja teised jäid sinna, kuna nad olid oma kodus. Need teised olid Me elukaaslane, I. R, Me elukaaslase õde ja vend. Naabrid tunnistajaga tol päeval ei suhelnud ja kedagi ei käinud ka seal ukse taga. Küll aga käis politsei, kes väitis, et nad on lärmanud ja keegi kutsus lärmi peale politsei. Peale seda M juba magas, teised lihtsalt istusid ja I hakkas kohe magama minema. Kui tunnistaja hakkas ära minema, siis oli I juba voodis ja magas. Politsei seisis veidikene aega veel majast eemal. Tunnistaja ei tahaks uskuda, et muusika kuulamine häiris naabreid, sest tavaliselt, kui neil on mingi koosviibimine, on televiisor sätitud nii, et kui keegi ühendab oma telefoni ära, siis see kõvemaks ei lähe. Tunnistaja sõnul käis ta seal kord nädalas ikka. Ülevalt naaber Õga on tunnistajal pidevalt konfliktid, sest ta on kiuslik. Kui tunnistaja läheb sinna, siis see lõpeb alati mingi ütlemisega. Viimati olevat naaber visanud neid uriiniga. Tunnistaja ütluste kohaselt oli väljas ka mingi tume auto, nad parkisid garaažide või prügikastide juurde ning tulid küsima, et kellel siin pidu on ja tahtsid korteriomaniku I. Riga rääkida. Sellest autost tuli ka muusikat ja kui tunnistaja läks tuppa, siis oli see kosta. Väljas suitsetamas käisid nad õhtu jooksul rohkem kui kaks korda. Suitsetamiskoht on väljas maja välisukse ees. Nemad ise väljas muusikat ei kuulanud. Tumedas autos olevad isikud otsisid lihtsalt seda, et kelle pidu see on. Tunnistaja ei tea, kui valjult nad seal rääkisid, öösel kostub kõik kõvasti. Tunnistaja sõnul on ta ka varasemalt seal olnud, kui politsei on käinud. Kohtu hinnangul on eeltoodud väärteoasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et I. R tekitas 14.03.2020.a alates kella 00:30-st aadressil xxx kestvat ja korduvat müra, millega häiris oluliselt naabrite xxx ja xxx rahu. Tunnistajate K M ja N S ütlused on omavahel kooskõlas. Mõlemad tunnistajad kuulsid, et lärm tuli nii I. Ri korterist kui ka väljast. Lärm seisnes liiga 5 valjusti omavahel läbisegi rääkimises ja muusika kuulamises. Vaidlust ei ole selles, et I. Ri juures viibis 6 inimest, kes tarbisid alkoholi, kuulasid muusikat ja rääkisid omavahel. On selge, et kui kõik naabrid räägivad kui ühest suust, et maja seinad ja laed kostuvad väga hästi läbi (kuulda on koera jooksmine, naabrite omavaheline rääkimine, suhkru tassi sisse panemine, koristamisel ämblikuvõrgud liiguvad lae all), siis niivõrd suure hulga inimeste kogunemine tekitab paratamatult lärmi, mis hilisel öötunnil hakkab naabrite rahu häirima. Seda enam, et koosviibimisel tarbiti ka alkoholi (viina ja rummi), mille tõttu võib inimesel kaduda ära taju sellest, kui kõvasti ta tegelikult räägib ning sageli tekib ka soov teistest üle rääkida ja ennast kehtestada nagu kirjeldas ka tunnistaja K M. Kohus on veendunud, et kui korteris viibib 6 alkoholi tarvitanud inimest, kes mängivad lõbusas tujus kaarte, kuulavad muusikat ja suhtlevad omavahel, siis selline tegevus põhjustab tahes tahtmata teisi isikuid oluliselt häirivat müra. Arvestades, et koosviibimine leidis aset majas, kus on üksnes neli korterit ja neist kahe korteri elanikud on andnud käesolevas väärteoasjas ütlusi, et müra oli nende jaoks häiriv ning ühes korteritest elab I. R ise, siis on enamus majaelanikest kinnitanud rikkumise aset leidmist. Kohtu hinnangul oleks selline müra (6 alkoholi tarvitanud inimese läbisegi rääkimine ning muusika kuulamine läbikostvate seinte ja lagedega majas) häiriv ka keskmisele objektiivsele isikule. Kaitsja on leidnud, et väärteoajas ei ole tõendamist leidnud, et I. Ri ja tema külaliste poolt tekitatud müratase oleks olnud häiriv korduvalt või kestvalt, kuna rikkumine on tuvastatud kell 00:30. Kohus sellega ei nõustu. Kohtuväline menetleja selgitas kohtuistungil, et protokolli koostaja märkis väärteoprotokolli vormi kasutades kellaajaks aja, kus menetlusalune isik hakkas rikkumist toime panema ja kuna selles vormis ei ole rikkumise täpsema ajavahemiku märkimiseks kohta, siis jäi see protokoll sellisel kujul. Müratase häirivuse korduvus ja kestvus tuleneb kohtu hinnangul aga tunnistaja ütlustest, kes on kirjeldanud, kuidas nende öörahu oli häiritud alates kella 00:30-st kuni hommikuni välja. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendamist leidnud, et I. Ri ja tema külaliste poolt tekitatud häiriv müra tuli nii korterist seest kui ka väljast. Menetlusalune isik ja teised peol viibinud külalised (tunnistajad M. R ja S. F) on kõik kinnitanud, et nad käisid väljas maja välisukse ees korduvalt suitsetamas. On ilmne, et ka maja ees suitsetades jätkasid peolised omavahelisi vestlusi ning sellest tekkiv lärm pidi olema kuulda ka toas viibivate naabriteni. Lisaks väidavad tunnistajad M. R ja S. F ning menetlusalune isik I. R, et nende maja juures käis ka tume auto, milles olev joogine seltskond soovis nende seltskonnaga ühineda. Täpsemini on tunnistaja S. F kirjeldanud, kuidas tumedas autos olevad isikud otsisid, kelle pidu seal toimub. Kohtu hinnangul tõendab nimetatud asjaolu seda, et I. Ri juures aset leidnud koosviibimine pidi olema niivõrd lärmakas või muul moel teistele silmatorkav (näiteks maja ees muusika kuulamise tõttu), mille pärast soovisid ka võõrad nende seltskonnaga ühineda. Kuigi tunnistajad M. R ja S. F ning menetlusalune isik kinnitavad kõik ühest suust, et väljas nad muusikat ei kuulanud ning naabreid häiriv muusika võis tulla üksnes nende seltskonnaga liituda soovivast tumedast autost, siis ei ole see kohtu hinnangul eluliselt usutav. Eluliselt usutavam on sündmuste kulg, mille kohaselt käisid tunnistajad ja menetlusalune isik maja ees väljas suitsetamas ning jätkasid seejuures ka muusika kuulamist. Kuigi tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et naabrite suhted on omavahel keerulised, siis on selge, et käesolev süüteoteade ei ole esitatud pelgalt vihavaenust, vaid naabritel sai lihtsalt mõõt täis. Ei ole vaidlust asjaolus, et politsei on I. Ri juures ka varem korduvalt käinud seoses öörahu rikkumisega. Seda on kinnitanud nii menetlusalune isik I. R ise, tema poeg M. R kui ka teised tunnistajad. Kohus leiab, et fakt, et politsei on pidanud korduvalt I. Ri koosviibimistesse sekkuma ja I. R on sellest hoolimata jätkanud naabrite öörahu rikkuvate pidude pidamist, ilma, et sellele järgneks mingisugust karistust, riivaks iga inimese 6 õiglustunnet. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud ka, et naabrid üritasid esmalt I. Rit ise korrale kutsuda, kui K. Mi isa käis I. Ri ukse taga ja palus neil muusika vaiksemaks panna. Kuigi tunnistajad M. R ja S. F on eitanud, et keegi oleks neil ukse taga käinud, siis on menetlusalune isik I. R kooskõlas tunnistaja K. Mi ütlustega kinnitanud, et keegi naaber olevat neil ukse taga käinud. Veelgi enam, I. R on andnud ütlusi, et naabri ukse taga käimisest sai ta teada justnimelt oma pojalt, M. Rilt, kes eitab naabri ukse taga käimist. Seega ei kutsunud naabrid koheselt politseid, vaid üritasid olukorda esmalt rahumeelselt omavahel lahendada ning kui see ei andnud tulemust, siis kutsuti politsei ja hiljem tehti ka süüteoteade, sest naabrite kannatus oli selleks hetkeks korduvate öörahu rikkumiste tõttu katkenud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik I. R vastutas korteris toimuva eest ning tema ülesandeks oli korrale kutsuda ka oma külalisi, kui ta sai aru, et nende poolt tekitatud müra läheb liiga suureks. Kaitsja poolt välja toodud asjaolu osas, et kuivõrd väärteoprotokoll on koostatud rohkem kui kuu aega pärast väidetava väärteo toimepanemist, siis seab sedavõrd suur ajavahe kahtluse alla protokolli sisus kirjeldatu õigsuse, leiab kohus järgmist. Tunnistaja K. M on kohtule antud ütlustes selgitanud, et neil läks politseisse avalduse tegemisega aega, sest tal olid ID-kaardiga probleemid ning tema ema on liiga vana (peaaegu 70-aastane), et sellise asjaga ise tegeleda. Tõenditest nähtub, et K. M tegi politseisse süüteoteate 21.03.2020.a ehk 8 päeva pärast I. Ri poolt väärteo toimepanemist. Väärteoprotokoll AB1545935 rikkumise toimepanemise kohta koostati 15.04.2020.a. Seega koostas politsei väärteoprotokolli tegelikkuses mõistliku aja jooksul pärast politseile laekunud süüteoteadet, võttes arvesse asjaolu, et 12.03.2020.a kuulutati Eestis välja koroonaviiruse leviku tõttu eriolukord ning politsei ressursid olid viiruse leviku tõkestamise tõttu suurema koormuse all. Ka kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et politsei oli eriolukorra tõttu väga hõivatud ja pärast sündmuskohal käimist antigi tunnistajale soovitus, et ta pöörduks ise avaldusega politsei poole. Kohus ei näe põhjust, miks peaks rikkumise toimepanemise ja selle talletamise ajavahe tõttu tekkima kahtlus protokolli sisus kirjeldatu õiguses, kui protokolli koostamisel on lähtutud väärteoasjas kogutud tõenditest. Kohus leiab, et I. R pani
lg-s 1 sätestatud süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna ta pidi võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kuivõrd I. R teadis, et maja seinad ja laed kostuvad väga hästi läbi ning tal on ka varasemalt olnud probleeme öörahu rikkumisega selliselt, et kohal pidi käima ka politsei, siis see näitab kohtu hinnangul seda, et I. R pidi ka seekord võimalikuks pidama, et tema koosviibimise tõttu on häiritud teiste majaelanike öörahu. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. I. R on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on I. Ri tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et I. R on toime pannud temale
lg 1 järgi etteheidetava väärteo.
Kohtuvälise menetleja otsusega on I. Rile määratud karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Seega on I. Rile määratud sanktsiooni keskmisest oluliselt madalam karistus. Kohus leiab, et I. Rile määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki
I. Rile mõistetud karistus täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki ning võiks edaspidi mõjutada I. Rit hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd kohus jätab I. Ri poolt esitatud kaebuse rahuldamata, siis jääb kaebuse esitaja kaitsjatasu tema enda kanda. 7 Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on I. Rile karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.