Obsah (5)

§ 66§ 68§ 50§ 56§ 424

4-20-2626 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-2626 (2302,20,000502) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi LS § 2

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi selliselt, et esimese ära kantava aresti osa pikkuseks on 5 (viis) päeva ja ülejäänud 18 päeva tuleb kanda võrdsete vähemalt 3 (kolm) päevaste osadena ning ositi kandmisele määratud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 16.08.2020. Juhul, kui menetlusalune isik jätab mõistetud ja ositi kandmisele määratud aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ja kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku toimetamisest karistuse ärakandmisele. 3.

§ 68

lg 2 ja VTMS § 44 lg 3 alusel arvestada väärteomenetluses kinnipidamine karistusaja hulka ning mõistetud aresti esimese, s.o 5-päevase osa ära kandmist arvestada alates Marko Luige (Luik) VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel väärteomenetluses kinnipidamisest, s.o alates 08.06.2020 kella 04:21st. 4. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. 5.

§ 50

lg 1 p 2 ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel kohaldada Marko Luige suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 8 (kaheksa) kuuks.

1. Kohaldatud lisakaristuse 8-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 8kuulise tähtaja möödumisel.
2. LS § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
3. Hoiukohta Rahumäe tee 6 Tallinnas teisaldatud sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx välja anda sõiduki registreerimistunnistusel märgitud volitatud kasutajale või omanikule. Edasikaebamise kord 1 Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 26.06.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.06.2020 koostatud väärteoprotokollist nr 20200608182901 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 08.06.2020 kell 04:21 peeti Linnu tee 72 Tallinn Harju Maakond (liikumise suund Vuti tänav) juures kinni sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Marko Luik, kes juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,71 mg/l, +/– 0,05 mg/l. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, tunnistab ennast süüdi. Nädalavahetusel taastusid tal juhiload ja tähistas seda natukene äia juures. Jõi mõned lahjad alkoholid ja 0,7 liitrist rummi. Jäi sinna magama. Pidi kell 7 kodus olema, proovis taksot saada, aga ei saanud. Tundis, et on okei ja läheb koju ära. Väga rumal tegu. Juhtimisõigus oli tal ära võetud joobes juhtimise eest. Tema kõige suurem probleem on alkohol. Ta on nüüd otsuse vastu võtnud, et läheb ravile. Paar aastat käis xxx ja oli poolteist aastat kaine ja tundub, et see on ainuke asi mis aitas. Helistas mitu korda taksosse. Oleks võinud edasi magada ja oleks võinud proovida ka erinevaid taksosid kutsuda. Jõudis roolis olla 10 minutit. Alustas sõitu xxx ja soov oli jõuda xxx tänavale. Enda kontrollimiseks alkomeetrit ei olnud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tegemist on teadlikult ja tahtlikult toimepandud rikkumisega. Arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus, kus näit oli väga lähedal sellele, kus alustada oleks tulnud kriminaalmenetlust, siis saab öelda, et juht oli igaljuhul teadlik, et juhtimiseks sobilikus seisundis ta ei ole. Karistuseregistri andmetel on menetlusalusel isikul juhtimisõigus samalaadse rikkumise eest taastunud kõigest kaks päeva enne uue rikkumise toimepanemist. Järelikult selline karistus menetlusalust isikut mõjutanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust taotleb kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku karistamist arestiga 25 päeva ulatuses ja lisakaristust LS § 224 lg 3 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 12 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine nii pikaks perioodiks annab isikule võimaluse lisaks teooriaeksamile Maanteeametis sooritada uuesti ka sõidueksam ehk pädev asutus saab anda hinnangu isiku sõiduoskusele. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, kohtuvälise mentleja esindaja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 08.06.2020.a kella 04:33 kuni 04:38 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-
5. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,71 ja 0,71 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l arvestades oli lõpptulemuseks 0,66 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Raimo Kapper, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. 2 Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,66 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Kuivõrd alkoholisisaldus väljahingatava õhu ühe liitri kohta oli mitte vähem kui 0,66 mg, siis on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,66 mg/l. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt ning arvestades eelnevalt sisse joodud alkoholi kogust pidi ta ilmselgelt aru saama, et ta on juhile keelatud seisundis. Seejuures ei ole tähtsust sellel kas ta pidas võimalikuks alkoholisisaldust 0,3 või 0,7 mg/l, vaid ta sai aru, et enesetunde ja teadmise pinnalt on ta juhile keelatud seisundis ja sellises seisundis sõiduki juhtimine on keelatud. Lisaks sellele oli menetlusalust isikut eelnevalt juba karistatud samalaadse süüteo toimepanemise eest nii vangistuse kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik oli üheselt teadlik ka sellest, et selline käitumine on endiselt karistatav ja karistusega võib kaasneda järjekordne isiku vabadust piirav karistus ja juhtimisõigusest ilmajäämine. Kuid sellegipoolest asus ta vaatamata oma üheselt arusaadavale seisundile ja teadmisele sellest seisundist mootorsõidukit juhtima. Seega seadis menetlusalune isik eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub, s.t väärtegu on toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust ning kaks kehtivat väärteokaristust. Tähelepanu väärib asjaolu, et kõik isikule mõistetud karistused – nii kuritegude kui ka väärtegude eest – on seotud liiklusalaste süütegude toimepanemisega. Nii nähtub karistusregistri andmetest, et menetlusalust isikut on varasemalt kahel korral karistatud väärteokorras lubatud sõidukiiruse ületamise eest, kriminaalkorras aga ühel korral sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna ning ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kui mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistati menetlusalust isikut mõned aastad 3 tagasi, s.o

1. aastal, siis suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest määratud rahatrahvide tasumisest on möödunud pool aastat. Veelgi olulisem on märkida, et mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis pani menetlusalune isik toime kõigest neli kuud tagasi, mille eest karistati teda 4-kuuse tingimisi vangistusega ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Eelmisest kriminaalkaristusest isik järeldusi teha ei suutnud ning taaskord on ta tabatud sõiduki juhtimiselt juhile keelatud seisundis. Isiku joove antud väärteo puhul jäi alla kriminaalse joobe, kuid sellegipoolest annab see tõestust sellest, et isik jätkab sõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahvid on ta kõik tasutud, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist. Menetlusaluselt isikult varasema kuriteo toimepanemise, s.o joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest kolmeks kuuks ära võetud juhtimisõigus taastus isikul 06.06.
2. Seega pani menetlusalune isik käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toime 2 päeva möödumisel juhtimisõiguse taastumisest. Kohtu arvates annavad taolised andmed aluse järelduseks, et varem kohaldatud ja menetlusalust isikut säästvad karistused, s.o rahatrahvid ja lühiajalise vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,66 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0,09 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga

§ 424

lg 1 mõttes ning kuivõrd menetlusalusel isikul on kehtiv karistus

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, oleks tema tegu kvalifitseeritav

§ 424

lg 2 järgi, millise eest on ainsaks karistuse liigiks vangistus ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on maksimaalse lähedane. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmääras. Samas leiab kohus, et kuivõrd kehtivate karistusandmete kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on toimepandut kahetsenud, mida saab arvestada kergendava asjaoluna, siis võib esimesel korral mõista karistuse küll üle keskmise määra, kuid alla ülemmäära, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest või välistama samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal ning annaks menetlusalusele isikule arusaama, et järgmise süüteo toimepanemisel saab karistus olema oluliselt rangem. Puutuvalt lisakaristusse leiab kohus, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,66 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 maksimaalse määra lähedane määr. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib 4 ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba LS § 224 lg 1 sätestatud piirmäära ületamise puhul. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul puudub varasem kehtiv karistus LS § 224 ettenähtud väärteo eest, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o LS § 224 lg 3 p 1, et karistuse määras on juba arvesse võetud seda, et isikut ei ole varem sama süüteo eest karistatud. Seega on seadusandja pidanud antud väärteo esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest ette näinud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuust kuni 9 kuuni. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi menetlusalust isikut ei ole varem LS § 224 lg 1 või 2 ettenähtud väärteo eest karistatud, on menetlusalust isikut karistatud samalaadse kuriteo eest

§ 424

lg 1 järgi, milline süütegu on ohtlikum LS § 224 lg 1 või 2 sätestatud väärteost. Seejuures on menetlusesemeks olev väärtegu toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega juhul, kui menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisaldus oleks ületanud 0,75 mg/l, oleks tegemist uue kuriteoga ja see asjaolu tinginuks eelmise karistuse täitmisele pööramise ja liitkaristuse kohaldamise ning lisakaristuse kohustusliku kohaldamise. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud nii piirmäära oluline ületamine, kui ka korduv samalaadse süüteo toimepanemine ning hoolimatu suhtumine oma teosse. Piirmäära oluline ületamine tuleneb juba sellest, et tegemist on LS § 224 lg-ga 2, kuid juba LS § 224 lg 1 sätestatud piirmäärade puhul on karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine nii põhi- kui lisakaristusena. Seejuures ei ole menetlusaluse isiku seisundi puhul tegemist mitte ainult olulise piirmäära ületamisega, vaid maksimaalsele määrale lähedase piirmäära ületamisega, millise puhul on isiku käitumist veel võimalik väärteona kvalifitseerida. Arvestades aga asjaolu, et menetlusalune isik juhtis sõidukit sellises seisundis suhteliselt pikaajaliselt, olles eelnevalt ka samalaadse kuriteo eest karistatud, siis näitab selline käitumine ka hoolimatut suhtumist oma teosse. Seega on kõik lisakaristuse kohaldamise eeldused täidetud. Eeltoodud asjaolud sunnivad kohut tegema järelduse, et pelgalt lühiajaline vabaduse võtmisega seotud karistus ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on menetlusalune isik liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Põhjuse pikemaajaliseks lisakaristuse kohaldamiseks annab kohtu arvates aga asjaolu, et menetlusalune isik tähistas alkoholitarvitamisega juhtimisõiguse taastumist, olles samas teadlik, et juhtimisõigus võeti temalt ära just mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega ei teinud menetlusalune isik eelmisest juhtimisõiguse äravõtmisest ja äravõtmise põhjusest mingeid järeldusi ja asus taas sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada lisakaristust ei sanktsiooni alammääras ega ka keskmises määras, vaid oluliselt pikemas määras, kinnistamaks korduvalt samalaadseid süütegusid toime panevas menetlusaluses isikus arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest ja sarnase käitumise korral karistuse ja piirangute vältimatust saabumisest. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ja vajalik ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud, kuigi menetlusalust isikut on karistatud ka mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ajal, mil tal juhtimisõigus puudus. Üldpreventsiooni arvestades, 5 leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse pikemaks ajaks liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Menetlusaluse isiku selgitustest võib küll järeldada, et talle on juhtimisõigus töö tegemiseks vajalik, samuti on tal vaja täita muid kohustusi, kuid need põhjused ei ole ei süüd vähendavaks ega lisakaristuse kohaldamist välistavaks asjaoluks.

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Menetlusalune isik kohtule mingeid andmeid puude olemasolu kohta avaldanud ei ole. Seetõttu ei ole ka

§ 50lg 2 sätte kohaldamiseks alust.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamiseks ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras. Menetlusalune isik taotles aresti kandmise määramist ositi, kuivõrd kogu aresti järjest ära kandmisel tema äriühingus töö seiskuks. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik on tööga hõivatud ja menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib menetlusalusele isikule mõistetava aresti määrata kandmisele ositi pikema aja jooksul, võimaldamaks menetlusalusel isikul karistuse kandmise kõrvalt täita ka töökohustusi. Samas, arvestades väärteo tehiolusid, s.h uue süüteo toimepanemist koheselt pärast eelmise lisakaristuse ärakandmist, leiab kohus, et koheselt ära kantav karistuse osa peab olema pikemaajalisem kui ülejäänud karistuse osad, kuivõrd sellise karistuse kandmise viisiga saab menetlusalune isik paremini aru oma teo keelatusest ja sellisele teole järgnevatest tagajärgedest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on sõiduk, mille juhtimiselt menetlusalune isik kõrvaldati, teisaldatud ja paigutatud politsei parklasse. Kuivõrd sõiduki osas kohus konfiskeerimisotsust ei tee, tuleb hoiukohta Rahumäe tee 6 Tallinnas teisaldatud sõiduk xxx registreerimismärgiga xxx välja anda sõiduki registreerimistunnistusel märgitud volitatud kasutajale või omanikule. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6