4-20-2699/10

4-20-2699 HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2020.a. Tallinn (Tallinna kohtumaja) Väärteoasja number 4-20-2699 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Väärteoasi V T (ik: xxx) kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 23.08.2019.a. otsusele väärteoasjas nr 343119000004 RESOLUTSIOON I Jätta kaebuse esitaja V T taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. II Jätta kaebuse esitaja V T kaebus Lääne-Harju Vallavalitsuse 23.08.2019.a. otsusele väärteoasjas nr 343119000004 läbi vaatamata ning tagastada kaebus V T’le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Harju Maakohtule. Asjaolud ja määruse motiivid Harju Maakohtu kohtunik Merle Partsi menetlusse määrati 15.06.2020.a V T poolt 13.06.2020.a esitatud kaebus. Kaebuses vaidlustatakse Lääne-Harju Vallavalitsuse 23.08.2019.a. otsust väärteoasjas nr

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 116 lg 1 kohaselt nõudis kohus 17.06.2020.a välja kohtuväliselt menetlejalt väärteotoimiku. 22.06.2020.a saabus kohtule Lääne-Harju 1 Vallavalitsuselt osa väärteoasja materjalidest ning 26.06.2020.a saabus kohtule Lääne-Harju Vallavalitsuselt väärteotoimik paberkandjal. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotletakse kaebetähtaja ennistamist ning kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja sai 15.05.2020.a kätte hagi nõudega hageja lapsele J Š tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning hagi lisast võib välja lugeda, et kaebuse esitaja väite kohaselt sai ta teada tema kohta koostatud 23.08.2019.a üldmenetluse otsusest ning seega kaebuse esitaja väidab, et sai kohtuvälise menetleja 23.08.2019.a üldmenetluse otsuse kui lisa hagile kätte alles 13.05.2020.a ning antud kuupäevast algas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema. Kaebuses on märgitud, et kaebuse esitaja ei olnud varasemalt üldmenetluse otsust saanud ning seega ei olnud võimalik seda ka vaidlustada. Kaebuse kohaselt puuduvad tõendid, et kaebuse esitaja oleks üldmenetluse otsuse kätte saanud augustis-septembris 2019.a. Kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja 2019.a septembris arve trahvi maksmiseks ning kuna kaebuse esitajal puudus teave otsuse vaidlustamise õigusest tasus ta talle määratud rahatrahvi. Ka on kaebuses märgitud, et ekslikult esitati kaebus 25.05.2020.a Tallinna Halduskohtule, milline tagastati Tallinna Halduskohtu poolt kaebuse esitajale. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, märgib, et esmalt kontrollib kohus kaebuse lubatavust VTMS §-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt VTMS § 114 lg-le 4 esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V T suhtes koostatud väärteoprotokolli kohaselt oli väärteootsuse kättesaadavaks tegemise ajaks märgitud 23.08.2019.a. (väärteotoimik lk 3). Väärteoprotokolli koopia on V T allkirja vastu kätte saanud 23.07.2019.a ja seejuures kinnitanud, et ta kinnitab oma andmete õigusust (väärteotoimik lk 3). Samuti on tutvustatud menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses, millise ta on allkirjastanud (väärteotoimik lk 4). Seega tuleb järeldada, et V T oli teadlik nii tema suhtes käivast väärteomenetlusest, kui ka ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Käesolevas asjas hakkas 15-päevane kaebetähtaeg kulgema alates 23.08.2019.a ning lõppes 07.09.2019.a. Kuivõrd tähtaeg langes puhkepäevale, siis oli vastavalt VTMS § 38 lg-1 ja KrMS § 171 lg 3 teisele lausele tähtaja viimaseks päevaks sellele järgnev esimene tööpäev, antud juhul 09.09.2019.a. Ka kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et otsusele on õigus esitada kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt saadeti üldmenetluse otsus V T e-posti aadressile xxx(antud e-posti aadress on märgitud ka väärteoprotokolli, millise õigsust on V T oma allkirjaga kinnitanud). Kohus märgib, et kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Ka on Riigikohus selgitanud, et väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (RKKKo 3-1-1-84-13 p 8.1). V T esitas oma kaebuse Harju Maakohtule 13.06.2020.a. (kohtutoimik tl 1), s.o hiljem kui 15 päeva jooksul ja kaebus on esitatud pärast kaebetähtaega. Kohtule jääb arusaamatuks kaebuse esitaja väide selle kohta justkui Tallinna Halduskohus oleks pidanud TsMS § 76 lg-st 3 edastama asja alluvuse järgi õigele kohtule, kuivõrd halduskohtu pädevust ning halduskohtusse pöördumist reguleerib halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) 2 ning tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt ei olnud antud kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ning Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse selle esitajale ning selgitas, et kaebuse esitajal tuleb pöörduda Harju Maakohtu poole. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, leiab, et puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus märgib, et VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1-2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Kohus märgib, et Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKo 3-1-1-90-10 p 9.2). Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses ega selle põhjendustes ühelegi sellisele põhjusele viidatud. Menetlusalusele isikule oli väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav üheselt teada, mistõttu kaebuses esitatud väide selle kohta, et kaebuse esitaja sai otsusest teada alles hagi kättesaamisel on ainetu. Kohus leiab, et ei väärteoasja materjalidest ega esitatud kaebusest ei nähtu põhjusi, mida saaks pidada mõjuvaks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, jätab kohus V T poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kohus juhindub VTMS § 38 lg 1, § 118 lg 2 p 1, § 189-
2. Merle Parts Kohtunik 3