Obsah (6)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 65§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Meelis Juursoo Krimina

§ 76lg 5 alusel määrata Tõnu Silvesile katseaeg kestusega 04.07.2023.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Tõnu Silvesile elektroonilise valve kestuseks kaheksa

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Tõnu Silves keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Tõnu Silves käitumiskontrollile kestusega 24 kuud ning kohustada teda täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Tõnu Silvesile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid  asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 (ühe) nädala jooksul vabanemisest arvates;  alluma psühholoogilisele nõustamisele, olles selleks kohtuistungil nõusoleku andnud;  alluma elektroonilisele valvele kohtumääruse resolutsiooni p 3 toodud tähtaja jooksul, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

1. Määrus Tõnu Silvesi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada süüdimõistetu Tõnu Silves karistuse kandmiselt tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 16.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1368 tunnistati Tõnu Silves süüdi karistusseadustiku (

) § 22 lg 3 ja § 3891 lg 1,3 ja § 255 lg 1 järgi ja § 63 lg 1 mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust 1 aasta 7 kuu ja 21 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Sellele omakorda on kohus juurde liitnud karistuse

§ 65lg 1 ja § 65 lg 3 sätteid arvestades 6 aastat vangistust.

Kohtuotsus jõustus 10.05.2017. 30.06.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Tõnu Silves vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Tõnu Silvesi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Tõnu Silvesi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Tõnu Silves tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. Tõnu Silves kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Tõnu Silves on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks pisut üle 3 aasta 2 kuu, so. enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. 20.05.2020 teostatud kodukülastusel selgus, et tegemist on väga heas korras oleva 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnistusraamatu andmetel elukaaslasele K. K.. Isik andis ka kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks antud pinnale. Korter sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning sinna on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Tõnu Silvesi puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud. On aktiivselt osalenud rehabiliteerivates tegevustes ( sotsiaalprogrammid ja töötamine ). Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Lähedastest saavad isikule tuge pakkuda tema õde M. S. ja elukaaslane K. K.. Elukaaslase K. K. sõnul on nad kinnipeetavaga tuttavad olnud juba ligi 29 aastat ning omavahelised suhted on neil väga head. Kinnipeetav sooviks peale vanglast vabanemist luua ka elukaaslasega ühise pere. Hoolimata raskete kuritegude toimepanemisest tema kõrvale jäänud toetavate pereliikmete lähedus aitab samuti kinnipeetaval seadusekuulekal teel püsida. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on joovastid – alkohol ja narkootikumid. Tunnistab, et alustas alkoholi tarvitamist teismelisena. Alkoholi on tarvitanud tsüklitena, ka koos narkootikumidega, pidades mõnekuuseid vaheaegu. Joomatsüklite ajal esines epilepsiahooge. Umbes aasta jooksul enne vangistust jõi pidevalt ja palju. Tarbis samaaegselt ka narkootikume. Joomasööstude tõttu oli psühhiaatriline tabletiravi katkendlik. Vangla iseloomustusest nähtub, et ta omab pikaajalist kokkupuudet narkootikumidega ja on kolmel korral süüdi mõistetud narkootikumide ebaseadusliku käitlmise eest (esmakordselt 1984, seejärel 2009 ja 2015).
3. aastal mõisteti süüdi ka narkojoobes auto juhtimise eest: 23.04.2014 leiti verest kokaiini ja GHB-d. 21.06.2015.a. on Tõnu Silvesele tehtud test indikaatorvahendiga RapidSTAT. Testi tulemus oli positiivne ja näitas kokaiini kasutamist. Ka kehtivate väärtegude muster viitab probleemidele narkootikumidega - 2014-2015 vahelduvad registris NPALS §15'1 karistused

§ 218-ga, mis on iseloomulik narkosõltlastele.

On viibinud statsionaarselt Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses perioodil 08.10.2015-08.10.

1. Tema põhiuimastid enne vangistust olid kokaiin ja kanep, GHB tarvitas viimati jaanuaris
2. Diagnoositud mitme aine sõltuvus. On proovinud ka kanepit, amfetamiini ja ecstasyt, kuid neid ei soovi tarvitada, kuna ajavad südame pahaks. Käesolevalt on tegu remissioonis sõltlasega. On enda sõnul motiveeritud tegelema oma sõltuvuskäitumisega, eriti tagasilanguse analüüsiga. Käesolevalt on läbinud sotsiaalprogrammid 12 sammu ja Jõud muutuda ning on aktiivset rehabilitatsiooni läbimas. Läbitud sotsiaalprogrammide läbiviijad on iseloomustanud süüdlast positiivselt. Nii on ta ajavahemikul 11.02.2018- 03.06.2018 läbinud programmi 12 sammu ning süüdlane oli väga motiveeritud osalema. Esitas kõik kodutööd õigeaegselt, töötas grupis väga aktiivselt kaasa. Oli oma arvamuse avaldamisel väga aus, võttis väga aktiivselt osa kõikidest aruteludest. Oli grupis väga suureks toeks just oma elukogemuse poolest. Suhtumiselt väga avatud ja positiivne inimene. Ajavahemikul 7.12.2018 – 22.03.2019 toimus 24 „Jõud muutuda“ programmi kohtumist. Tagasiside kohaselt oli kinnipeetav positiivne osaleja, kelle rahulik ning motiveeritud suhtumine aitas kaasa grupi sisese koostöö arengule. Osales aktiivselt erinevates kogemuslikes harjutustes. Jagas isiklikku elukogemust. Väljendas soovi liikuda paremuse poole. Väärtustas programmi kui head eneseanalüüsi võimalust. On regulaarselt 2019 käinud psühhiaatri vastuvõtul. Nii vangla iseloomustusest kui ka kohtuistungil süüdlase avaldatust ilmneb, et ta on valmis oma eluviisides muutusi tegema ning alluma käitumiskontrolli ajal psühholoogilisele/psühhiaatrilisele sõltuvusnõustamisele. Eeltoodu viitab, et isik teadvustab oma probleemi ning on valmis sellega tegelema. Seega tuleb isikule määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda sõltuvusvastasele nõustamisele tema antud nõusoleku alusel. Isiku vabastamise kahjuks kõneleb tema varasema elukäik, kuid sellest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada läbi elektroonilise valve. Tõnu Silves on 8l korral karistatud, tõsi, kehtivaid karistusi on 4 ning vanglas viibib juba 5.korda. Eelnev viitab üheselt, et isiku enesedistsipliin on äärmiselt nõrk. Seda enam ongi kohtu hinnangul oluline kohaldada distsiplineeriva meetmena elektroonilist valvet. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Tõnu Silvesi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, sh vabatahtlik elektrooniline valve. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik