Obsah (7)

§ 76§ 78§ 75§ 184§ 424§ 64§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2020, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4837 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Ka

§ 76lg 4,5 alusel määrata Margus Viirpalule katseaeg kuni 13.04.2022.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada Margus Viirpalu käitumiskontrollile kuni 13.04.2022 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; 1  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 5, 7 alusel määrata Margus Viirpalule katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  alluma kohtuistungil antud nõusoleku alusel sõltuvusvastasele psühholoogilisele/psühhiaatrilisele nõustamisele;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega (välja arvatud suhtlus pereliikmetega ning registreeritud rehabiliteerivates gruppides osaledes);

1. Määrata Margus Viirpalu katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Margus Viirpalu suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Margus Viirpalu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Margus Viirpalu tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20.06.2017 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 424

järgi ning

§ 64

lg1, § 74 lg 5, § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 5 (viis) aastat ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

§ 50

lg 1 p 1, § 55 lg 1 alusel võeti süüdimõistetult ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. 03.08.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Viirpalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamist KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. 2 Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Margus Viirpalui tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Margus Viirpalu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Margus Viirpalu vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Margus Viirpalu kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Margus Viirpalu temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 3 aasta 6 kuu, s.o. 2/3 ning karistusaja lõpuni jääb enam kui 2 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. 08.06.2008 tehtud e-kinnistusraamatu päringu järgi kuulub antud elukoht kinnipeetavale Margus Viirpalule. 05.11.2019 tehtud kodukülastusel xxx kinnitas seda seal elav õetütar M. M. . Tegemist on viiendal korrusel asuva kolmetoalise korteriga. Korter on heas seisukorras. Korteris hakkavad elama kinnipeetav Margus Viirpalu, õetütar ja õetütre alaealine tütar. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus korrektselt täidetud. Kinnipeetav on osalenud kohusetundlikult nii vangla tööhõives kui ka avavanglas, läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, sotsiaalprogrammid. Iseloomustused rehabiliteerivate tegevuste kohta kajastavad isiku arengut 3 probleemkohtadega tegelemise suunas, soovi edaspidi elada seadusekuulekalt ning narkootikumide vabalt. Ametnikega suhtlemisel probleeme materjalidest ei nähtu. Seega kinnitab isiku käitumine pika vangistuse ajal tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Ka toetav lähivõrgustik võimaldab kinnipeetavale pakkuda tuge ja motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks. Päritoluperekonda kuuluvad isa Mart Viirpalu, ema K.-T. M. ning 3 poolõde, kellega on säilinud head suhted. Isa teeb rahaülekandeid ning temaga suhtleb kinnipeetav telefoni teel kõige enam. Õetütre M. M. sõnul suhtleb kinnipeetav nii oma isa M. V. kui ka ema K.-T. M. ning läbisaamine on hea ja toetav. Samuti suhtleb kinnipeetav oma õe J. M. . Samas on kinnipeetav olnud narkootikumide tarvitaja ning neid käidelnud, mis näitab kriminaalsete tuttavate olemasolu. Välistamaks võimalikku negatiivset mõju kriminaalse taustaga isikute või narkootikumidega kokku puutuvate isikute poolt, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata kinnipeetavale

§ 75

lg 2 p 7 lisakohustus – teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate või käitlevate isikutega (välja arvatud pereliikmed ning registreeritud rehabiliteerivates gruppides/programmides osaledes). Ka on isikul vabanedes olemas kindel töökoht. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht A. L. OÜ, mida on kinnitanud ettevõtte juhatuse liige telefoni teel. Tema sõnul on kinnipeetav varasemalt avavanglast firmas tööl olnud. Käesolevalt oleks kinnipeetaval võimalik firmas tööd saada. Juhatuse liikme sõnul on kinnipeetav tubli, kohusetundlik ja probleeme temaga ei olnud. Ametikohaks oleks autoremondi lukksepp. Palga suurusjärk oleks umbes 800 eurot, aga firma juhatuse liikme sõnul on alati võimalik ka rohkem teenida. Ka on vanglas isik kohusetundlikult osalenud tööhõives. Kohtu hinnangul garanteeritud töökoht oluline tegur isiku poolt uute kuritegude toimepanemise vähendamiseks. See suurendab tõenäosust, et isik tuleb majanduslikult edukalt vabaduses toime ning suudab tasuda ka temal lasuvad võimalikud nõuded. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumid. Esmakordselt proovis isik narkootikume 25-aastaselt, valdavalt GHB ja kokaiini. Viimati tarvitas märtsis 2017. Aineid tarvitas füüsilise enesetunde parandamiseks, et oleks suuteline töötama, päevas kulus narkootikumidele sõltuvalt ainest 50-250€. Samas on isik vangistuse jooksul tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, läbides mitmeid vastavateemalisi sotsiaalprogramme, mida on läbiviijate poolt hinnatud positiivses võtmes. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul, et Margus Viirpalu ei soovi oma elu jätkata narkootikume tarvitades. Ta on seadnud endale uued seadusekuulekad eesmärgid, mille poole püüdlemine pakub lisamotivatsiooni ning mille saavutamine aitab püsida edaspidi seadusekuulekal teel. Toetamaks seda eesmärki on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluma sõltuvusvastasele nõustamisele kohtuistungil antud nõusoleku alusel -, sest katseaeg on pikk ja ilma vastava nõustamiseta võib libastumine kergelt tulla. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Teda iseloomustav materjal on tervikuna positiivne ning kajastab isikus toimunud positiivseid muutusi. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Margus Viirpalule võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. 4

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 5