Obsah (6)

§ 64§ 432§ 430§ 661§ 173§ 168

2-20-12605 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 23. september 2020. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12605 Tsiviilasi B.P.'i hagiavaldus K.A. va

§ 64

lg 2 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele edasikaebamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. 1.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. Kompromissi kõik tingimused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. 1.
2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooltel õigus määruse peale esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
3. Hagiavaldus 31.08.
4. a esitas hageja B.P. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi K.A. vastu täisealisele õppivale lapsele igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hageja on lepingulise esindaja vahendusel hagiavaldust täiendanud 14.09.
5. a. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt õpib hageja Läänemaa Ühisgümnaasiumi
6. klassis. Kostja hagejat rahaliselt ei toeta ning hageja on isa vahetul ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot kuus alates hagi esitamisest 31.08.
7. a kuni hageja gümnaasiumiõpingute lõpetamiseni 22.06.
8. a. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis 292,00 eurot kuus alates B.P. täisealiseks saamisest xxxxxxxxxxx. a kuni xxxxxxxxxxx. a kokku summas 2552,64 eurot..
9. Kompromissleping 22.09.
10. a sõlmisid pooled alloleva kompromisslepingu, mis on kohtule esitatud 23.09.
11. a: 1) Mõista kostjalt K.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja B.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja igakuine elatis 292,00 eurot kuus alates hagi esitamisest 31.augustil 2020.a. kuni B.P. gümnaasiumiõpingute lõpetamiseni 22.juuni 2021.a. 2) Määrata, et igakuine elatis tuleb tasuda B.P. pangaarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbankis sama kalendrikuu
12. kuupäevaks. 2 2-20-12605 3) Määrata, et kostja kohustub perioodi 31.08.2020.a. - 30.09.2020.a. eest välja mõistetud elatise summas 301,42 € tasuma 30.septembriks 2020.a. 4) Mõista kostjalt K.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja B.P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja PKS § 108 lg.1 sätestatud tagasiulatuv elatis 292,00 eurot kuus alates B.P. täisealiseks saamisest xxxxxxxxxxx kuni xxxxxxxxxxx kokku summas 2552,64 eurot ja määrata, et K.A. on kohustatud väljamõistetud summa tasuma alates 01.07.2021.a., igakuiste osamaksetega 292 € igas kuus, üheksa kuu jooksul, hiljemalt tähtajaks 31.03.2022.a. Tagasiulatuv elatis tuleb tasuda B.P. pangaarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbankis. 5) Pooled lepivad kokku, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda. 6) Pooled on

§ 64

lg.2 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele edasikaebamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. 7) Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. Kompromissi kõik tingimused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. 8) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaal-õiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

9) Pooled paluvad käesolev kompromiss kinnitada ja tsiviilasja nr 2-20-12605 menetlus lõpetada.

1. KOHTU SEISUKOHT 3.
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.3.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale.

3 2-20-12605 3.4. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.5.

§ 430

lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.6.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik 4