) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Eesti Inkasso OÜ esitas 23.01.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus Kxxxx Mxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 200 eurot, intressid 10 eurot, viivise 73,26 ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusjärgses määras. Tartu Maakohus võttis hagi 05.03.2020.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 08.07.2020 Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja BestCredit OÜ-ga (end. SNEL Grupp OÜ) 29.05.2015 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot tagastamistähtajaga 28.06.2015. Kostja jättis laenu tähtaegselt tagastamata. Laenuandja loovutas 28.08.2015 nõude hagejale. Kostja ei ole hagi esitamise seisuga võlgnevust tasunud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 200 eurot, intressi 10 eurot ning viivist 73,26 eurot (periood 29.06.2015-23.01.2020, seadusjärgne määr). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS 2 2-20-1219 § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 lause 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja põhinõue, intressinõue ja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb rahuldada.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 24.01.2020 kuni 28.08.2020 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 9,53 eurot (8%/365p x200€x218p). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 märgitud määras tagastamata põhisummalt 200 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 292,79 eurot, millest 200 eurot moodustab põhivõlg, 10 eurot intress ja 82,79 eurot 28.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on selgitanud, et tal on lepingulise esindajale hagiavalduse koostamise ja esitamise eest kulunud 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 120 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Küll aga ei saa kohus
lg 10 alusel välja mõista summat koos käibemaksuga, sest hageja on käibemaksukohustuslane (KMKR nr 12438291) ning ta pole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu muul alusel tagasi arvestada. 3 2-20-1219 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 175 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.