2-20-12814 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2020. a Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Tsiviilasja number 2-20-12814 Tsiviilasi OK Incure OÜ ha

) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-20-12814 menetlus kooskõlas

§ 428lg 1 p-s 4 sätestatuga.

2.

1. Menetlusosalised on teadlikud Kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks Kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul Kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 3 2-20-12814 2.
2. Menetlusosalised kinnitavad, et Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku Kompromiss avalikke huve ning Kompromissi on võimalik täita. 2.
3. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on Kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 2.
4. Kompromiss on sõlmitud kolmes

§ 661

lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud Kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevale. 2.7. Lähtuvalt

§ 150

lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 taotleb hageja poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 euro tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada OK Incure OÜ arveldusarvele nr EE452200221066697508 AS-is Swedbank, viitenumbriga

1. Kohtu seisukoht
2. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 4.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale.

5. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 6.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

4 2-20-12814 9. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 9.1.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusega seotud menetluskuludest jääb kostja kanda ½ hageja tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kompromisslepingus nimetatama menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9.2.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 600 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot kompromisslepingus taotletud hageja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5