) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur tegi 02.08.2018.a otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja sai nimetatud otsuse kätte 10.08.2018 ja esitas Harju Maakohtule kaebuse 21.08.2018.a. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. Avaldaja leiab kaebuse punktis 2, et enampakkumise osalejana registreerimise kirjalik teade (otsus) peab täitemenetluse menetlusdokumendina olema võlgnikule täitetoimikust kättesaadav igal ajal. 2 Täitemenetluse seadustiku (
) § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.
lg 1 kohaselt täitemenetluse osaline võib täitetoimikuga tutvuda ning tal on õigus saada sellest ärakirju ja õiendeid. Kohtutäiturimäärustiku (KtMS) § 21 lg 1 p 1 järgi, juurdepääs kohtutäituri dokumentidele on täitemenetlusosalistel või nende esindajatel nendega seotud täiteasjas kogutud täitetoimiku materjalidele; /…/.
Samas ei tulene õigusaktidest, et võlgnikul on õigus enda poolt deklareeritud ajal viivitamata täitetoimiku materjalidega tutvuda. Kohtutäituril on kohustus võtta viivitamata tarvitusele abinõud täitedokumendi täitmiseks, kuid kohustus arvestada ka sissenõudja õigustatud huvisid täitedokumendi võimalikult kiirele täitmisele. Kohtutäitur selgitas, et võlgnikule (seaduslik esindaja L.J) ei väljastatud teavet enne enampakkumise lõppemist seetõttu, et vältida võimalikku enampakkumisel osalejate mõjutamist vara mitteostmisele suunamise kontekstis. Kuigi kohtutäituril puudusid konkreetsed viited võlgniku nimetatud tegevusele, siis arvestades täitemenetluse suhteliselt pikka kestust, millest võlgnik ongi huvitatud (arvestades menetluse senist kestust) ei saa kohtutäitur võlgniku sellist tegevust vältida. Seetõttu ka kohtutäitur piiras võlgnikule ajutiselt enampakkumisel registreerunud osalejate kohta teabe esitamist, selgitades võlgnikule samas nii enampakkumise lõpetamise asjaolusid (võla tasumine enne enampakkumise lõppu,
lg 1.1) kui ka asjaolu, et võlgnikule avaldatakse vastav teave vastavalt kas enampakkumise aktis (enampakkumise toimumisel) või enampakkumise nurjumise aktis (enampakkumise nurjumisel). Kokkuvõtvalt viivitas kohtutäitur võlgnikule andmete avaldamisega enampakkumisel osalejate täpsete andmete kohta menetlusökonoomilise kaalutlusega, et täitemenetluses võlanõuded täita ja täitemenetlus lõpetada. Võlgnikule on enampakkumisel osalejate kohta teave edastatud pärast enampakkumise lõppu, mida kinnitas ka võlgnik oma kaebuses. Seega puudus võlgnikul, ülaltoodut arvestades, õigustatud huvi sekkuda enampakkumise läbiviimisse viivitamatult kohtutäiturilt teabenõudele vastust nõudes, kuivõrd kohtutäitur avaldas võlgnikule enampakkumisel osalenud isikute kohta teabe, kuigi pärast enampakkumise lõppemist. Kuna enampakkumise tulemuste vaidlustamine käib vaid
sätestatud korras, siis ei ole võlgniku õigust - saada täitemenetluse kohta teavet eeltooduga rikutud. Kohus ei nõustu võlgniku kaebuse väitega, et võlgniku õigust rikuti sellega, et enampakkumisel registreerumise kohta saadeti kinnitusteated enampakkumisel osalenutele (millega võimaldatakse osalejale juurdepääs elektroonilisele oksjonikeskkonnale pakkumiste tegemiseks), kuid mitte võlgnikule, kuivõrd seadus ei näe ette enampakkumisele registreerumise kinnitusteadete kohest võlgnikule esitamist. 3 Võlgniku sekkumist enampakkumise läbiviimisse ei õigusta ka võlgniku viidatud kaebeõiguse minetamine
lg 6 alusel, kuivõrd
lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest /…/. Seega, kui võlgnik sai teada asjaolust, et mõni enampakkumisel osaleja ei võinud nt enampakkumisel osaleda, siis sellest ajast hakkaks kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Nimetatud kaebeõigust ei võta võlgnikult ka
sätestatu, kui võlgnik tõesti soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust enampakkumise korraldamisel. Toodut aluseks võttes on asjakohatu võlgniku kaebuse väide, et ta ei saanuks teostada kaebeõigust (
lg 1), mis võtab tal hiljem ära õiguse esitada
223 järgi hagi. Avaldaja leidis ka, et kohtutäitur viivitas põhjendamatult võlgniku poolt 18.05.2018 enampakkumise määramise peale esitatud kaebuse lahendamisega ning avaldaja esitas selle kohta kaebuse 21.06.2018, mille rahuldamata jätmise põhjused kohtutäituri abi 02.08.2018 otsuses ka välja tõi. 21.06.2018 kaebuses heitis võlgnik kohtutäiturile ette ka seda, et kohtutäitur on varjanud võlgniku eest otsuse tegemise kuupäeva. Avaldaja väitis avalduses kohtule, et kohtutäitur pidi teatama võlgnikule kaebuse lahendamiseks otsuse tegemise kuupäeva. Ühtlasi viitab avaldaja väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt kohaldatakse täitemenetluses
-iga reguleerimata küsimustes TsMS vastavaid sätteid. Kohtutäitur teavitas võlgnikku, nagu see nähtub ka võlgniku kaebusest, et otsus võlgniku kaebusele tehakse
lg 3 sätestatud tähtaja jooksul, kusjuures kohtutäitur väljastas oma otsuse võlgnikule 11.06.2018 ehk kaebuse esitamisest 24-l päeval (
järgi peab kohtutäitur kaebuse läbi vaatama 15 päeva jooksul ning tegema otsuse 10 päeva jooksul, vajadusel saab kohtutäitur pikendada kaebusele otsuse tegemise aega täiendavalt kuni 10 päeva). Seega oli kohtutäitur teavitanud võlgnikku tähtajast, mille jooksul tema kaebusele otsus tehakse ning kohtutäitur tegi otsuse tähtaegselt. Seadusest ei tulene kohtutäituri kohustust teatada mõnele menetlusosalisele täpne kuupäev, millal ta võlgniku kaebusele otsuse väljastab. Kaebuse läbivaatamiseks
sätestatud ajavahemike võimaldamine tagab kohtutäiturile vajaliku aja menetlustoimingu tegemiseks ning võimaldab planeerida oma tegevust kogu täitemenetluse alase tegevuse läbiviimisel. Kohus ei nõustu avaldaja käsitlusega, et on väljakujunenud kohtupraktika, et täitemenetluses
-ga reguleerimata küsimustes kohaldatakse TsMS-i sätteid ning seda just olukorras, kus kohtutäitur peaks tegema seadusega sätestatust (
Kohtule ei ole teada selliseid väljakujunenud kohtupraktika juhtusid ning avaldaja ei ole ka ühelegi vastavale kohtulahendile viidanud. Kohtutäitur edastas võlgnikule 25.05.2018 e-kirja, milles selgitas enampakkumise vaidlustamise korda, märkides järgnevat: „Toimunud enampakkumise vaidlustamise kord on ette nähtud
lg 1 sätestatud korras hagimenetlusena, mitte kaebuse esitamisega 4 kohtutäiturile. /…/“. Seega puudus ka
regulatsiooni (
lg 1 järgi, enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks /…/) arvestades vajadus lahendada võlgniku kaebus viivitamata või seaduses sätestatud tähtaegasid arvestades lühema ajavahemiku kestel, kuivõrd kaebusega kohtutäituri tegevusele (
Lisaks saab hagis vaidlustada asjaolu, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, mida võib võlgniku kaebusest välja lugeda.
kohase hagi esitamisel on hagejal võimalik taotleda kohtult vajadusel ka hagi tagamist õigusliku olukorra säilitamiseks (vara edasivõõrandamise vältimine). Tõendatud ei ole võlgniku kaebuses esitatud väide, et kohtutäitur asub enampakkumist läbi viima eelduslikult ebaseaduslikult või lubab enampakkumisele isikuid, kes seal osaleda ei või. Seega on alusetu võlgniku kaebuse väide, et tal oli takistatud õiguskaitse teostamine enampakkumise seaduslikkuse vaidlustamiseks seetõttu, et kohtutäitur ei lahendanud võlgniku kaebust enne 04.06.2018 ehk enne enampakkumise lõppemist. Seega on tuvastatud, et avaldajale on esitatud tema poolt soovitud teave, võlgniku kaebeõigus/õiguskaitse realiseerimine on olnud kaebuses toodud olukordades tagatud, kohtutäituri otsused on tehtud seadusega sätestatud tähtaegadel, mistõttu puuduvad alused avaldaja kaebuse rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta OÜ Lamaran Grupp kaebus Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi tegevusele ja kohtutäituri abi Tõnu Kala 02.08.2018.a otsusele täiteasjas nr 025/2015/2495 rahuldamata. Kohus ei tunnistada õigusvastaseks kohtutäitur Kaire Põltsi tegevus täiteasjas nr 025/2015/2495 arestitud vara müügiks enampakkumise määramisel ja läbiviimisel. Kohus ei tühistada kohtutäituri abi Tõnu Kala 02.08.2018.a otsust avaldaja kaebuste rahuldamata jätmisest. Kohus ei tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri viivitust võlgniku taotletud teabe (enampakkumise osalejate andmete) edastamisel ega kohustada kohtutäiturit väljastama avaldajale kirjalikke otsuseid enampakkumise osalejate registreerimisest. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Asjaolusid arvestades peab kohus õiglaseks, et menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 5 TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.