4-17-814/23

4-17-814 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2017.a, Tallinn Väärteoasja number 4-17-814 Kohtukoosseis eesistuja Orvi Tali, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Svetlana Talli Tõlk Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Väärteoasi XX väärteoasi NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus Apellant menetlusalune isik XX (ik XXXXXXXXXXX, kannab karistust Tallinna Vanglas) Kohtuistungil osalenud isik Menetlusalune isik XX RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a otsus väärteoasjas nr 4-17-814 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav
6. aprillil 2017 alates kell 14.
7. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu 01.03.
9. a otsusega väärteoasjas nr 4-17-814 tunnistati XX NPALS § 151 lg 1 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 7 päeva aresti. Karistuse kandmise algust arvestatakse XX suhtes pärast kriminaalasjas nr 1-15-3740 karistuse ärakandmist. 1 4-17-814 Maakohus leidis, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. X on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest korduvalt karistatud, viimati Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse poolt rahatrahviga 300 eurot. Maakohus leidis, et karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, kahetsus. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Maakohus asus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on XX varasemalt karistatud korduvalt väärteokorras. Arvestades, et XX on karistatud rahatrahvidega, mis on isikul osaliselt tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pidanud maakohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. APELLATSIOON
10. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik XX, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas ja palub karistada teda rahatrahvi või vähemate aresti päevadega. MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. Ringkonnakohtu istungil osalenud XX jäi apellatsioonkaebuses toodu juurde ja palus esitatud apellatsioon rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooniga ja kuulanud ära menetluspoole, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas alust ei ole.
13. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Menetlusaluse isiku apellatsioonist lähtuvalt vaidlustab XX maakohtu otsust vaid mõistetud karistuse osas, ta taotleb rahatrahvi või vähemate aresti päevade kohaldamist. 5.
14. Nagu maakohus juba märkis, tuleb karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärgi püstitamisel on maakohus arvestanud sellega, et XX on varasemalt karistatud korduvalt väärteokorras, sh rahatrahvidega, mis on isikul osaliselt tasumata, ning ta jätkab õiguskorra rikkumist. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et rahatrahvi mõistmine oleks ilmselgelt eesmärgitu. Maakohus on ka asjakohaselt märkinud, et rahatrahvi mõistmise välistab asjaolu, et XX peab hüvitama menetluskulud summas 468 eurot ning ta viibib kinnipidamiskohas, mistõttu puudub veendumus, et isik suudaks tasuda nii menetluskulusid kui ka rahatrahvi. Seetõttu leidiski maakohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. 5.
15. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Seega jääb XX-le mõistetud arest ühe neljandiku piiresse ehk mõistetud arest on minimaalses määras. Harju Maakohtu 25.05.2015.a otsusega mõisteti XX-le NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest samuti 7 päeva aresti, kuid maakohtu istungil on XX märkinud, et 7 päeva aresti on kandmata, kuna keegi ei ole teda sellega tülitanud. Väärteotoimikust nähtuvalt vabastati XX 25.05.2016 kriminaalasjas mõistetud vangistusest ning väärteo esemeks oleva süüteo pani ta toime 16.08.2016, s.o mõned kuud pärast vabanemist. Seega tuleb XX senise käitumise pinnalt 2 4-17-814 asuda seisukohale, et kergema karistusega ei ole võimalik karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. XX-le maakohtu poolt mõistetud karistus – arest 7 päeva – vastab tema süü suurusele, samuti on maakohus jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, XX-le mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
16. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3