← Eesti

4-17-814/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-814 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2018.a. määrus XX taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik XXXXXXXXXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  3. jaanuari 2018.a. määrus väärteoasjas nr 4-17-814 XX (XXXXXXXXXXX) taotluse rahuldamata jätmise kohta jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 01.03.
  5. a. kohtuotsusega nr 4-17-814 tunnistati XX süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 7 päeva aresti. Maakohus määras, et XX-le mõistetud arest tuleb ära kanda pärast XX suhtes kriminaalasjas nr X-XX-XXXX karistuse ärakandmist. Arest kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri arestimajas. Kohtuotsus jõustus 09.05.2017.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. 2.XX esitas 28.12.
  6. a Harju Maakohtule taotluse, milles ta soovis kohtult lükata edasi talle Harju Maakohtu 01.03.
  7. a kohtuotsusega väärteoasjas karistuseks mõistetud 7-päevase aresti kandmist, kuna ta soovib pöörduda vanglast vabanedes arsti poole ravimite saamiseks. Vanglas on tal peavalud ja kroonilised unehäired.
  8. Harju Maakohus jättis 03.01.2018.a. määrusega XX taotluse talle Harju Maakohtu 01.03.2017.a. kohtuotsusega nr 4-17-814 karistuseks mõistetud 7-päevase aresti kandmise edasilükkamise rahuldamata. Maakohtu hinnangul ei ole esitatud taotluse rahuldamine põhjendatud. XX kannab praegu talle Harju Maakohtu 04.05.
  9. a kohtuotsusega nr X-XX-XXXX mõistetud reaalset vangistust ning ta viibib Tartu Vanglas. Harju Maakohtu 01.03.
  10. a kohtuotsusega nr 4-17-814 kohustati XX-l arest ära kanda viivitamatult peale kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, kuid praegusel ajal kannab XX juba reaalset vangistust kriminaalasja nr X-XX-XX järgi, milline on juba uus tema suhtes tehtud kohtuotsus kriminaalasjas ning mistõttu on talle varasemalt mõistetud arest senini kandmata. Süüdlane ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit ega dokumenti, mis tõendaksid isikul rasket haigust ja seetõttu vajadust 1

(2)regulaarselt ravimeid võtta. PPA Põhja prefektuuri arestimajas töötab meditsiinitöötaja, kelle poole on XX-l võimalik pöörduda aresti kandmise ajal tervislike probleemide – peavalu, unehäirete tõttu. XX on väga palju kordi kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Isik on varasemalt karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, aga kuna ta ei suutnud täita käitumiskontrolli ajal registreerimiskohustust ega elanud oma elukohas, oli kohus sunnitud tema karistuse uuesti täitmisele pöörama. Sellest järeldub, et XX puhul ei ole tegemist õiguskuuleka inimesega, kes oleks talle korduvalt mõistetud karistustest järeldusi teinud. Ning seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada ka isikul vahepeal vabaduses viibida, kui kohtulahendiga on talle ettenähtud karistuste järjest kandmine. Kohus ei ole veendunud, et isik ise ilmuks uuesti vabatahtlikult aresti kandmisele.
  1. Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2018.a. määruse peale esitas
  3. jaanuaril 2018.a. määruskaebuse XX. Kaebuse esitaja taotleb aresti kandmisele asumise edasilükkamist. XX märkis, et tal ei ole võimalust esitada dokumente oma tervislike probleemide kohta. Selgitab, et tal on tõsised probleemid tervisega ning arestimajas ei anta ravi, mida tal vaja on. Selgitab, et hakkas kohe peale kriminaalasjas X-XX-XXXX karistuse ärakandmist teist karistust kandma. Lubab mitte hoiduda karistuse kandmisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu määrusega ja esitatud määruskaebusega leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Maakohus on leidnud, et XX taotlus ei ole põhjendatud, kuivõrd taotlusest ei nähtu selliseid asjaolusid mis tingiks karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise. VTMS § 209 lg-s 1 sätestatud asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita karistusena kohaldatud aresti ning mis tingiks XX aresti täitmisele pööramise edasilükkamise, maakohus taotluse pinnalt ei tuvastanud. XX on määruskaebuses märkinud, et tal on tõsised probleemid tervisega ning arestimajas ei anta ravi, mida ta vajab. Ringkonnakohus leiab samaselt maakohtuga, et XX-le mõistetud ja kandmisele kuuluva 7- päevase aresti kandmise edasilükkamiseks ei ole esitatud määruskaebuse põhjal alust. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et PPA Põhja prefektuuri arestimajas töötab meditsiinitöötaja, kelle poole XX saab pöörduda oma tervislike probleemidega. Ringkonnakohus selgitab, et VTMS § 209 lg 1 kohaselt võib aresti täitmisele pööramise edasi lükata, kui esineb asjaolusid, mistõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti. Antud juhul ei esine asjaolusid, mis takistaksid viivitamatult aresti täitmisele pööramist, kuivõrd XX ei ole esitanud arstitõendeid tõendamaks määruskaebuses väidetud tõsiseid probleeme tervisega ning käesoleval hetkel VTMS § 209 lg-s 1 sätestatud asjaolusid ei esine. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult ja seaduslikult jätnud XX taotluse karistuse kandmisele asumise edasilükkamiseks rahuldamata. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid argumente, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebuse rahuldamiseks.
  5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 1, 194, 196, 198 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu
  6. jaanuari 2018.a. määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.