← Eesti

2-19-5347/28

Obsah (8)§ 219§ 220§ 208§ 365§ 230§ 115§ 218§ 221

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number

§ 219lg-le 1 ja §-le 643.

Puudustest teatamise mõistliku aja osas viitas maakohus

§ 220lg-tele 1 ja 3 ning § 644 lg-tele 1 ja 3.

Maakohus tuvastas lepingute, üleandmis-vastuvõtmisaktide ja kostja 14.02.2017 kirja alusel järgmised asjaolud: - seadmed ja tööd anti hagejale üle vastavalt 05.09.2016 ja 28.09.2016; - üleandmise-vastuvõtmise aktides kinnitas hageja, et ese on täielikult komplektne, kasutuskõlblik ja vastab AS-i SEB Liising ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele, hageja on eseme seisukorraga tutvunud, ese vastab ülaltoodud kirjeldusele ja funktsioneerib laitmatult; - müügilepingute punktis 6.1 leppisid pooled kokku, et müüja garanteerib eseme laitmatu funktsioneerimise 12 kuu jooksul alates eseme üleandmise päevast; 5

(9)- kostja garantiikohustus sai läbi vastavalt 05.09.2017 ja 28.09.2017; - hageja pöördus erinevate kolmandate isikute poole puudustega seotud küsimustes, mille oleks pidanud esitama kostjale. Tuvastatud asjaoludest järeldas maakohus, et hageja vaatas aktide allkirjastamisel müügiobjektid üle. Oma majandus- ja kutsetegevuse raames oleks hageja pidanud asja üle vaatama või üle vaadata laskma viivitamatult. Isegi juhul, kui asja üleandmisel ei olnud võimalik tuvastada, kas asi vastab kokkulepitud tingimustele, siis oli hagejal aega asja kasutamiseks, puuduste tuvastamiseks ja pretensioonide esitamiseks vastavalt kokkulepitud garantiiajale 12 kuud, kuid ka seda ajalist kokkulepet ei järgitud. Kolmandate isikute poole pöördumist ei saa pidada pretensiooni esitamiseks kostjale. Tõendamist ei leidnud, et garantiiperiood oli 2 aastat. 12 kuu jooksul seadmete üleandmisest teavitas hageja kostjat vaid kuivati vihma katusest läbisadamisest. Hagiavaldus ei ole esitatud nimetatud puudusega seoses. Kuna hageja ei teavitanud kostjat puudustest õigeaegselt, on ta minetanud õiguse tugineda puudustele. Seetõttu jäi hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, teha nõude aegumise osas uus otsus või saata asi tagasi maakohtule asja uueks arutamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
  2. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusnorme. Asjas toimunud kohtuistungil ei arutatud ega kuulatud pooli ära seoses kostja taotlusega aegumise kohaldamiseks, vaid anti tähtaeg kirjalike seisukohtade esitamiseks. Maakohus on jätnud hageja taotlused tõendite kogumiseks tähelepanuta ja pole hinnanud esitatud hageja väiteid ja tõendeid. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta tõendeid ei arvesta ega kogu. Kohus on ebaõigesti tuvastanud müügilepingu garantiiaja pikkuse. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega, et poolte kokkuleppe kohaselt oli müügilepingute garantiiaeg 2 aastat. Kohus on kostja 14.02.2017 kirjast hagejale teinud ebaõige järelduse, et hageja ei ole kostja poole pöördunud puuduste pärast juba esimesel garantii aastal. Antud kirjast tuleneb, et kostja parandas juba sel ajal hageja juures lepinguesemete mittevastavusi ja oli teadlik hagis etteheidetavatest puudustest. Kirjas avaldab kostja, et etteheidetud mittevastavused ei ole puudused, vaid probleem esineb hageja oskamatuses kuivatit käsitleda. Mõistetamatuks jääb, miks kohus asus seisukohale, et kostja sai puudustest teada läbi kolmandate isikute. Tegelikkuses kostja sai antud mittevastavusest teada otse hagejalt või tema töötajalt. Kostjat häiris see, et ta kuulis hageja murest ka kolmandatelt isikutelt ning käsitles seda laimuna. Antud kirjas kostja kirjutabki, et ta peab seda jälle kuulma ning see ei ole mittevastavus. Kostja kirjast oli näha, et hagejal on probleeme kuivati ja selle programmi töötamisega ning kostja oli sellest teadlik. Hagejal puudus sellel ajal teadmine, miks süsteem selliselt töötab ja kas see on puudus, kuna ta ise õppis kuivati käsitlemist tundma. Kohus on jätnud antud asjaolud tähelepanuta. 6
(9)Apellant kordab apellatsioonkaebuses hagis esitatud asjaolusid ja viitab nende tõendamiseks esitatud tõenditele või tõendite kogumise taotlustele, mille kohus on jätnud hindamata või lahendamata. Maakohus ei ole hinnanud hageja väiteid, et puudustest õigeaegselt teatamata jätmine on vabandatav. Apellant kordab sellekohaseid hagiavalduses toodud väiteid puudustest hilisema teatamise põhjuste kohta. Isegi kui leida, et hageja hilines puudustest teatamisega, vastutab kostja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna kostja oli asja lepingutingimustele mittevastavusest teadlik või pidi olema sellest teadlik, samuti kuna müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu on tekkinud asja lepingule mittevastavus. Apellant kordab sellekohaseid hagiavalduses toodud väiteid. Kui ringkonnakohus asja maakohtule tagasi menetlemiseks ei saada ja menetleb ise aegumise küsimuse, palub hageja rahuldada 01.10.2019 avalduses esitatud taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendite kogumiseks. Vastustaja seisukoht
  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis, kuna ringkonnakohtul pole võimalik puudusi kõrvaldada (TsMS § 657 lg 1 p 3). I
  3. TsMS § 449 lg kohaselt võib kohus juhul, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. 11.
  4. Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et maakohus ei teinud vaheotsust lõppotsusena hagi aegumise kohta, vaid nõude põhjendatuse kohta. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta hageja nõude aegumisega seonduvad väited. 11.
  5. Maakohtu vaheotsus ei vasta siiski TsMS § 449 lg-s 1 sätestatud nõuetele, sest maakohus on põhjendanud vaheotsuse tegemise vajadust puuduste loetelust nähtuva tehnilise ja keeruka vaidlusega, mistõttu hageja nõude olemasolu ja suuruse põhjendatuse hindamine on seotud suurte kulutustega. TsMS § 449 lg 1 kohaldamise eelduseks on nõutava rahasumma suuruse, st nõude ulatuse, tõendamise eriline kulukus või keerukus. Nõude olemasolu peab kohus TsMS § 449 lg-te 1 ja 2 järgi tehtava vaheotsuse puhul igal juhul kindlaks tegema (sõltumata kindlakstegemise kulukusest ja keerukusest). Nimetatut ei ole maakohus teinud ja on sellega rikkunud vaheotsuse tegemise eeldusi. 11.
  6. Maakohus on rikkunud vaheotsuse tegemisel oluliselt ka TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest maakohtu otsuses puuduvad seisukoht ja põhjendused, kas ja miks on nõutava rahasumma suuruse tõendamine tavapärasest oluliselt kulukam või keerukam. Otsuse olulises osas põhjendamata jätmine on oluline menetlusõiguse 7
(9)normi rikkumine, mis tingib TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise, sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama ja põhjendama, kas esinevad vaheotsuse tegemise eeldused TsMS § 449 lg 1 järgi. 11.
  1. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise tõttu ei hinda ringkonnakohus tõendeid ning ei tuvasta asjaolusid, sest TsMS § 658 lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt nt RKTKo nr 3-2-1-64-11, p 11). Asjaolude tuvastamine ja neile tuginedes lepingu tõlgendamise kohta järelduste tegemine erinevalt maakohtust oleks praegusel juhul olnud põhjendatud juhul, kui maakohus oleks teinud vaheotsuse TsMS § 149 lg-t 1 järgides ning ringkonnakohus oleks vaheotsuse tühistanud ja uue otsusega jätnud hagi rahuldamata. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Seetõttu ei võta kolleegium seisukohta ka hageja esitatud taotluste osas tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendi väljanõudmiseks. Vastavad taotlused lahendab maakohus asja uuel läbivaatamisel. II
  2. Maakohus on sisuliselt leidnud, et hageja on hilinenud puudustest teatamisega ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Seejuures ei ole maakohus nõuet kvalifitseerinud. 12.
  3. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel on tegemist müügilepinguga ja seda ei mõjuta asjaolu, et leping hõlmas ka seadmete tarnimist ja paigaldamist (

§ 208lg 2 I lause).

Hageja õigus nõuda kostjalt müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist tuleneb

§ 365lg-s 1 sätestatust.

Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt kulutuste hüvitamist, mis on vajalikud müüdud asja viimiseks müügilepingus kokkulepitud seisu, kahest erinevast õigussuhtest tulenevalt. Esiteks heidab hageja kostjale ette ostja ja müüja vaheliste lepingute pst 6.1. tuleneva garantiikohustuse rikkumist ja nõuab garantiisuhtest tulenvalt tekkinud kahju. Teiseks esitab hageja nõude müügilepingu rikkumisest. 12.2.

§ 230

lg 1 kohaselt on müügigarantiiks müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Sama sätte viienda lõike kohaselt ei välista ega piira müügigarantii ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 12.3. Mõlemad hageja nõuded tulenevad küll erinevatest õigussuhetest, kuid on kvalifitseeritavad

§ 115lg-te 1-3 järgi.

Erinevus on siiski selles, et müügigarantii puhul on hageja soodsamas seisus võrreldes müügilepingust tuleneva õigussuhtega, kuna hagejal puudub käesoleva vaidluse kontekstis puudustest viivitamatult teatamise ja nende täpse kirjeldamise kohustus.

  1. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et garantiiperiood oli kaks aastat. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole nimetatud osas täitnud otsuse põhjendamiskohustust. 13.
  2. Müügigarantii kohustuse rikkumisest tuleneva nõude põhjendatuse kindlakstegemiseks pidanuks maakohus tuvastama, milles müüja ja ostja müügilepingutes kokku leppisid. Hageja on väitnud maakohtus, et müügilepingus sätestatud 12-kuuline tähtaeg on ekslik. Selline väide on niivõrd abstraktne, et vajaks täpsustamist, mida hageja sellega silmas peab. Hageja on toonud esile erinevaid asjaolusid: ostja kinnitus pikema garantiitähtaja kohta; kostja seadusliku esindaja antud kinnitus pikema aegumistähtaja kohta; samuti kostja käitumine lepingu täitmisel 8

(9)peale 12-kuulise garantiiaja möödumist (puuduste kõrvaldamisele asumise). Nimetatust tulenevalt tuleks hagejale anda võimalus täpsustada, kas ta peab silmas, et kirjalikus lepingus sätestatud 12-kuuline klausel lepingu p-s 6.1 ei kajastanud poolte tahet lepingu sõlmimisel või lepiti hiljem suuliselt/konkludentselt kokku pikemas garantiiperioodis. 13.
  1. Maakohus pole hinnanud ka hageja poolt seni esitatud tõendeid, s.o KK 29.09.2016 saadetud e-kirja, AL kirjalikku seletust. Maakohus ei ole võtnud seisukohta oma nimetatud väidete tõendamiseks esitatud AL ja KV tunnistajana ülekuulamise taotluste osas.
  2. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja esitatud tõendid selle kohta, kas, millal ja millistest puudustest teavitas hageja kostjat enne 12-kuulise garantiiperioodi möödumist (või millistest peale nimetatud perioodi). 10.06.2019 hagiavalduse p-s 2.3.4 on hageja tuginenud asjaoludele, millistest puudustest ta kostjale 27.11.2016 kirjas teatas ja mida kostja sellele 14.02.2017 saadetud e-kirjas vastas. Nimetatud tõendid on maakohus jätnud sisuliselt otsuses käsitlemata ja piisavalt põhjendamata oma seisukohta, et kostja sai hageja etteheidetavatest puudustest teada kolmandatelt isikutelt.
  3. Tuvastamata on jäänud, kas kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi, st millised puudused seadmetel esinesid, kas need esinesid seadmete üleandmise ajal või tekkisid peale üleandmist hagejapoolsete rikkumiste tagajärjel nagu kostja seda väidab (

§ 218lg 1 ja 3).

Maakohus pole hinnanud kostja väiteid, et puudused ei seondu müügilepinguga. Nimetatud osas tuleb maakohtul anda hagejale võimalus asjaolusid selgitada ja iga puuduse korral lepingule viidata. 16. Kui ostja ja müüja vahel ei kehtinud 2-aastane garantii seadmetele ja/või töödele, tuleb nõue lahendada seaduse alusel ja hinnata, kas hageja teatas puudustest õigeaegselt (mõistliku aja jooksul) ning kirjeldas neid piisavalt täpselt (

§ 220lg 1 ja 2).

17. Kui maakohus peaks tuvastama, et hageja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul ja ei kirjeldanud neid piisavalt, tuleb võtta seisukoht hageja väidete osas, mis seonduvad vastava kohustuse täitmise vabandatavusega (

§ 220lg 3 II lause).

Seejuures tuleb hinnata hageja väiteid ja tõendeid (asja tundvate isikute arvamusi) selle kohta, et temal kui eriteadmisi mitteomaval isikul ei olnud asja välise ülevaatamise käigus võimalik vaidlusaluseid puudusi tajuda ning millal ta sai antud puudustest teada või pidi neist teada saama. 18. Kui maakohus peaks tuvastama, et hageja vabandatavusega seonduvad väited ei ole põhjendatud, tuleb hinnata hageja väiteid, et puudused on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu või kostja teadis puudustest juba seadmete üleandmisel (

§ 221lg 1 p 1 ja 2).

19. Nõude võib

§ 115

lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina

§ 115lg 3 järgi tähtaega andmata.

Ka nimetatud nõude eeldus tuleb maakohtul tuvastada. III 20. Seoses asja tagasisaatmisega maakohtule ringkonnakohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra ja selle otsustab maakohus asja järgneval lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.