KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2020; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-19-2121 Haldusasi XX kaebus MTÜ

§ 7

lõikes 1 on ekspressis verbis öeldud: „Kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul.“ Ei ole vaidlust, et vaidlusaluse makseteatise perioodil on kaebaja kantud liiklusregistrisse kõnealuse sõiduki omanikuna.

§ 7

lg 1 loogika ongi selline, et kindlustuskohustusega isikuks on liiklusregistrisse omanikuna märgitud isik, isegi juhul, kui sõiduki tegelikuks omanikuks on keegi teine. Lähtuvalt

§ 7lg 1 ja Av

TS § 436 lg 4 on liiklusregistri andmetel kindlustuskohustusega isiku osas õiguslik tähendus. Seega on kaebaja

§ 7

lg 1 kohaselt kindlustuskohustusega isik ja temal lasub kindlustusmakse tasumise kohustus (

§ 62lg 2, § 65 lg 1).

Kaebaja väide, et kindlustuskohustusega isiku määramisel tuleb antud juhul rakendada

§ 7lõikes 3 sätestatust, ei ole õige.

Viidatud säte kohaldab juhul, kui ei esine lõigetes 1 ja 2 nimetatud olukorda. Seega peab normi lõige kolm tulenevalt paragrahvi kogu sõnastusest silmas olukorda, kui liiklusregistrisse ei ole kantud ei omanikku (

§ 7

lg 1) ega vastutavat kasutajat (

§ 7lg 2).

See tähendab teisisõnu juhtu, kui sõiduk ei ole liiklusregistrisse kantud. Antud juhtumil oli sõiduk registrisse kantud ja kaebaja on selle registrijärgne omanik. Seega kohaldub antud juhul

§ 7lõige 1, mille järgi on kaebaja kindlustuskohustusega isik.

Vastustaja on seisukohal, et asjakohane õigusnorm (

§ 7

lõige 1, § 62 lg 2) on sätestatud väga selgelt, mis on kinnitust leidnud ka kohtupraktikas. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi 09.09.2019 automaatset liikluskindlustuse makseteatist nr 721472 ja taotletud selle tühistamist. Vaidlustatud makseteatisest nr 721472 nähtub, et kaebajale määrati 154 euro suurune kindlustusmakse liikluskindlustuse seaduse paragrahvide 3 - 7 ja 60 – 68 alusel ning see seostus perioodiga 09.06.2019 kuni 06.09.
2. 2
3. Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 1 tähenduses on kindlustuskohustus kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks samas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Lepingu pidi sõlmima mootorsõiduki suhtes, mis oli registreeritud või oli vaja registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutatud liikluses (

§ 4p 1).

Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 7 lõigetele 1 ja 2 on liiklusregistris registreeritud sõidukite puhul kindlustuskohustus isikul, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Kindlustuskohustusega isik on kohustatud maksma fondile automaatse liikluskindlustuse kindlustusmakset ajavahemiku eest, mil sõidukil on automaatne kindlustuskaitse (

§ 62lõige 2).

1. Vaidlust ei ole selles, et perioodil 09.06.2019 kuni 06.09.2019 oli kaebajale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxxxx liiklusregistris arvel. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Nähtuvalt kaebusest vahetus mootorsõiduki omanik 19.09.
2. Faktilistes asjaoludes kui sellistes menetlusosaliste vahel tegelikult vaidlust ei olegi. Kaebaja ei pea makseteatist põhjendatuks eelkõige seetõttu, et mootorsõiduki tegelikuks omanikuks oli olnud alates 19.09.2016 sõiduki võõrandamise lepingu alusel ZZ. Seoses eelnimetatuga on aga vastustaja asjakohaselt viidanud

§ 7

lõikele 1, mille kohaselt on kindlustuskohustusega isikuks liiklusregistrisse sõiduki omanikuna märgitud isik. Seega näeb seadus selgelt ja ühemõtteliselt ette, et kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab isik, kes on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud ning seda sõltumata sellest, milliseid kokkuleppeid pooled omavahelises müügilepingus sõiduki omandi üleandmise kohta sõlmisid. Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et isegi juhul, kui sõiduki tegelikuks omanikuks on keegi teine, oli kindlustuskohustusega isikuks sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isik ning, et liikluskindlustuse süsteem peab lähtuma kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest. Kindlustuskohustuse vältimiseks oleks kaebaja pidanud Maanteeametile esitama taotluse registriandmete muutmiseks seoses sõiduki omaniku vahetumisega või siis sõiduki vastavast registrist ajutiselt või alaliselt maha võtma. Vastustaja selgituse kohaselt on kaebaja sõiduki registrist kustutanud 16.09.2019. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamiseks ei ole siiski alust. 10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3