Obsah (4)

§ 101§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-184

) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuv elatis perioodi 01.01.– 05.12.2018 eest kokku 2790,32 eurot. Hagiavalduse kohaselt elab hageja koos isaga. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust, st ei maksa hageja ülalpidamiseks elatist regulaarselt, iga kalendrikuu eest ette, vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Hageja isa töötasu on keskmiselt 500 eurot kuus. Hageja isa omab kinnisvara xxx maakonnas ja sõiduautot Volkswagen ning ta on OÜ xxx juhatuse liige.

1. Kostja teatas, et on võimeline maksma hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja on kahe lapse üksikema ja nõutud määras elatise väljamõistmine teeks tema elu võimatuks. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus rahuldas
3. märtsi 2020 otsusega hagi osaliselt ning mõistis Xilt välja Y kasuks elatise alates
4. märtsist 2020 kuni Y täisealiseks saamiseni 150 eurot kuus ja ühekordse hüvitise perioodi 06.12.2018–19.03.2020 (s.o hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest 2250 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks perioodi 01.01.-05.12.2018 eest summas 2790,32 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt luges kohus lähtudes pangakontode väljavõtetest ja Sotsiaalkindlustusameti andmetest tõendatuks, et hageja isa perioodi 06.12.2018–07.01.2020 keskmine laekumine pangakontodele (sh töötasud, peretoetus, sularahasissemaksed, maksed kolmandatelt isikutelt) oli ~2900 eurot kuus ja kostja keskmine sissetulek ~905,03 eurot kuus. Seega on kostja sissetulek oluliselt väiksem kui hageja isal. Sealjuures võib isa pangakonto laekumiste ja väljaminekute põhjal nentida, et isa saab kohtule avaldamata sissetulekuid.

§ 101lg-st 1 tulenevalt oli elatise alammäär hagi esitamisel 2018.

aastal 250 eurot ja 2019. aastal 270 eurot ning on kohtuotsuse tegemisel 292 eurot.

§ 102

lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Isal on lisaks hagejale veel üks laps. Ei ole eluliselt usutav, et isa peab kaht last ülal miinimummäära ulatuses, s.o 584 eurot, mis ületab tema kohtule avaldatud keskmist töötasu (500 eurot). Seega peavad isa sissetulekud olema suuremad ning see järeldub ka pangakontode väljavõtetest. 2020. a veebruaris valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uuringust nähtub, et 7–12-aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal on kuus keskmiselt 359 eurot ja 13–17-aastastel 412 eurot. 2 Kuivõrd kostja varaline seis ja igakuine sissetulek on oluliselt halvem hageja isa omast, on põhjendatud

§ 105lg 3 alusel vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda.

Kostja on avaldanud, et on võimeline maksma elatist 150 eurot kuus. Lähtudes tõenditest, sh pangakonto väljavõtetest, on see adekvaatne summa, mida kostja on vanemate sissetulekute proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt kohustatud hagejale maksma. Kohus ei pea õigeks, et kostja peab oma sissetulekust tasuma elatiseks kolmandiku, kui hageja isa sissetulek on ligi 3,5 korda suurem. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel asjaoluga, et kostja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Tulenevalt eeltoodust, sh vanemate sissetulekutest ja kostjal veel kahe lapse olemasolust, on põhjendatud rahuldada hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks alates 20.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis 150 eurot kuus. Ajavahemiku 06.12.2018– 19.03.2020 (s.o alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest tuleb hageja kasuks elatis välja mõista ühekordse summana 2250 eurot (15 × 150). Hageja tagasiulatuv elatisenõue ajavahemiku 01.01.–05.12.2018 eest kokku 2790,32 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna ei nähtu, et hageja esindaja oleks varasemalt pöördunud kostja poole ülalpidamiskohustuse täitmiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. X esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. märtsi 2020 otsuse tühistamist osaliselt, s.o kostjalt 2250 euro väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kostja nõus tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus alates 20.03.
3. Kostja ei ole võimeline tasuma perioodi 06.12.2018–19.03.2020 eest tagantjärele 2250 eurot. Kostja on töövõimetu, kasvatab kahte alaealist last (A, sünd xxx, B, sünd xxx) ning kostja sissetulekuteks on töövõimetustoetus, emapalk ja riiklikud lastetoetused. Kohus on rikkunud menetlusnorme, kuna ei vaadanud asja läbi mõistliku aja jooksul. Hagi esitati 06.12.2018 ja kohtulahend tehti üle aasta hiljem. Kui kohus oleks koheselt välja mõistnud elatise 150 eurot kuus, ei oleks sellist summat kogunenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
5. märtsi 2020 otsus muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
6. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele ja poolte seisukohtadele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult mõistnud kostjalt välja elatise 150 eurot kuus alates hagi kohtule esitamisest. 7.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatis hagi kohtule esitamist. Nimetatud sättest tuleneb, et elatis mõistetakse kohustatud isikult kohtuotsusega üldjuhul välja alates hagi kohtule esitamisest ning mitte alates kohtuotsuse tegemisest. Seetõttu on põhjendamatu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ta on nõus tasuma elatist alates kohtuotsuse tegemisest. Alates 07.02.2019 esitatud vastusest hagile (tl 11) on kostja nõustunud 3 elatise suurusega 150 eurot kuus ning kui kostja oleks täitnud ülalpidamiskohustust igakuuliselt, ei oleks tal kogunenud elatisevõlgnevust kohtuotsuse tegemise aja seisuga 2250 eurot. Seega on elatisevõlgnevuse tekkimise põhjustanud kostja enda käitumine, mitte kohtu tegevus hagi lahendamisel. Ringkonnakohus märgib, et maakohtule ei saa ette heita asja lahendamist ebamõistlikult pika aja jooksul. Hagi esitati maakohtule 06.12.2018 ning maakohus tegi otsuse 19.03.

1. Kiiremat asja lahendamist takistas muu hulgas asjaolu, et pooltel ei olnud õigusteadmistega esindajat ning vaatamata maakohtu määrusele (tl 28-30) kogus maakohus ise vajalikud tõendid TsMS § 230 lg 5 alusel. Ühtlasi ringkonnakohus rõhutab, et maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ning rahuldas elatise nõude alates hagi esitamisest osaliselt, s.o summas, millega kostja nõustus.
2. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda, siis jäävad menetluskulud ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt pooltel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja