← Eesti

3-20-1646/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1646 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus Menetlu

) § 110 lg 1 p 1). Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ning tuginedes

§ 116

lg 1 viimasele lausele ei esita kohus menetlusabi taotluse rahuldamise põhjendusi. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 8. Tallinna Vangla vahistatu XX on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse kohustada Tallinna Vanglat lubama taotlejat jalutuskäikudele. Kohtule teadaolevatest asjaoludest lähtuvalt saab kinni peetava isiku XX esialgse õiguskaitse taotlust mõista viisil, et ta ei ole nõus vanglaametniku korraldusega kanda jalutuskäigule saatmise ajal väljaspool kambrit meditsiinilist maski ning on seetõttu keeldunud korralduse täitmisest. Selle tagajärjeks on olnud, et taotlejale ei võimaldata jalutuskäike olukorras, kus taotleja keeldub meditsiinilise maski kandmisest. 9.

§ 249

lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (

§ 249lg 5).

  1. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on XX esitanud 01.09.2020 vaide Tallinna Vanglale seoses 31.08.2020 ja 01.09.2020 jalutuskäikude lõpetamisega.
  2. Tallinna Vangla edastatud materjalidest nähtuvalt on vahistatu XX esitanud Tallinna Vanglale 01.09.2020 allkirjastatud vaide, mis on registreeritud 07.09.2020 (digitoimiku lehekülg (dtl) 34). Viidatud vaides on XX vaidlustanud vanglaametniku R. Kerneri 01.09.2020 korraldust kanda jalutuskäigul meditsiinilist maski ning jalutuskäikude õiguse piiramist. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatava ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks. 12.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või 3

(5)3-20-1646 võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmaseks eelduseks esialgse õiguskaitse vajadus.
  1. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosida, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks isikul võimalik ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul, kui selline eesmärk oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
  2. XX eesmärgiks on käia igapäevaselt jalutuskäikudel värskes õhus (VangS § 93 lg 5). Jalutuskäikude mittevõimaldamine halvendab taotleja hinnangul tema tervist.
  3. Vaidlust ei ole selles, et päevane värskes õhus viibimise õigus on isiku jaoks, kellelt on võetud vabadus, olulise kaaluga õigus. Vabas õhus jalutamise eesmärk on kaitsta kinni peetava isiku tervist juurdepääsuga päikesevalgusele ja värskele õhule, mille olulisus on üldiselt teadaolev, ning võimaldada ühtlasi liikumist ja sportimist väljaspool tavapäraseid kambritingimusi (vrd Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2012 otsus asjas nr 3-10-2676, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2019 otsus asjas nr 3-16-231, p 17). Jalutamise võimaluse puudumine avaldab kahtlemata halba mõju nii füüsilisele kui vaimsele tervisele.
  4. Vaatamata eeltoodule puudub XX kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus. Tallinna Vangla on kinnitanud, et alates 05.09.2020 allub XX korraldusele panna jalutuskäigule saatmisel mask ette ning jalutuskäigud toimuvad (vangla vastuse punkt 1.5; dtl 46). Kohtul ei ole alust vangla kinnituses kahelda. Maski kandmist kinnitab ka vangla vastusele lisatud foto (dtl 26). Kohus leiab, et jalutuskäikude toimumisega on XX esialgse õiguskaitse taotlusega soovitud eesmärk saavutatud – hingata vabas õhus toimuvate jalutuskäikude ajal värsket õhku. Täites ametnike korraldusi ning kandes saatmise ajal kirurgilist ehk meditsiinilist maski, on taotlejal võimalus igapäevaselt jalutamas käia.
  5. Ka juhul, kui tõlgendada XX taotlust selliselt, et tema eesmärgiks on olla jalutuskäikudele saatmise ajal maskita, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata. Meditsiinilise maski kandmine ajal, mil isikut saadetakse kambrist jalutusboksi, ei ole käsitatav tarbetult koormava tagajärjena. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et meditsiinilise maski lühiajalist kandmist ei saa pidada inimväärikust alandavaks.
  6. Arvestades, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus, kuivõrd kaebaja subjektiivsed õigused ei saa juba vaidemenetluse kestel pöördumatult kahjustatud, puudub kohtul vajadus anda hinnang kaebuse perspektiivile ja kaebaja subjektiivsetele õigustele prevaleerivatele avalikele huvidele.
  7. Täiendavalt märgib kohus, et küsimus sellest, kas vaidlusaluse korralduse puhul oli tegemist õiguspärase korraldusega VangS § 67 lõike 1 tähenduses, kuulub lahendamisele edaspidi kohtule esitatava vastavasisulise kaebuse raames. Samas ei saa korraldust – kanda jalutuskäigule minekuks väljaspool kambrit maski – pidada ilmselgelt õigusvastaseks (vrd haldusmenetluse seadus § 63 lg 2). Sisuliselt on taotleja soovinud esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluses vaidluse all oleva küsimuse (jalutuskäigule minemisel maski 4
(5)3-20-1646 kandmise kohustus) ette ära otsustamist. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras küsimuse ette ära otsustamine on väga erandlik, mis eeldab esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu ning kaebuse väga häid eduväljavaateid. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. 20. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.