KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- septembril 2020 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-18351 Tsiviilasi D K hagi M K vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 1530 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: D K (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post: vassili.koste@gmail.com) Kostja: M K (isikukood xxxx; elukoht: xxxx) Kostja seaduslik esindaja: T T (sündinud xxxx; elukoht: xxxx; epost: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Krista Paal Kirjalik menetlus esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata D K hagi M K vastu kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Menetluskulude jaotamine ja kindlaks määramine.
- Jätta kõik menetluskulud D K kanda.
- Välja mõista D Klt M K kasuks tema menetluskulude katteks 150 eurot. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- D K ja T T kooselust sündis 27.12.2011 tütar M K. Laps elab koos emaga xxxx.
- 09.11.2015 Harju Maakohtu otsusega mõisteti D Klt välja elatis M K ülalpidamiseks alates 01.05.2015 Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, mis kohtuotsuse tegemise ajal oli 195 eurot kuus. Lisaks jooksvale elatisele mõisteti hagejalt välja ka elatise võlg perioodi 01.10.2014 kuni 30.04.2015 eest summas 1312,50 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused.
- 22.11.2019 esitatud hagis palus D K vähendada temalt kostja kasuks välja mõistetud elatist 100.- euroni kuus.
- Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et tema olukord on oluliselt muutunud pärast esialgse kohtuotsuse tegemist ja nimelt: - hageja majanduslik olukord on väga halb, sest ta teenib xxxx OÜ-s keskmiselt 500 eurot kuus, mistõttu ei võimalda tema sissetulek maksta kostjale elatist kohtuotsuses väljamõistetud suuruses; - hageja on kokku võlgu kolmandatele isikutele 5131 eurot ning nende võlgade sissenõudmisega tegelevad kohtutäiturid. Kogu sissetulek võetakse kohtutäituri poolt temalt ära, nii et talle ei jää elamiseks midagi; - hagejal puudub väärtuslik vara, millele sissenõudeid tema vastu pöörata, v.a. ema poolt kingitud suvila, kus tegelikult elabki hageja ema, kelle kasuks on seatud ka isiklik kasutusõigus; - kostja saab lapsetoetust, mida esialgse elatise suuruse kindlaks määramisel arvesse ei võetud; - hageja vajadused ei ole suuremad kui 200 eurot kuus arvestades 2013.a RAKE uuringut ning tarbijahinnaindeksit Eesti Vabariigis ning kuna kostja elab Vene Föderatsioonis, mistõttu ei saa tema vajadused olla seotud Eesti Vabariigis kehtiva kuupalga alammääraga. Kostja vajadused ei saa olla kasvanud nii kiiresti, kui on kasvanud Eesti Vabariigis kuupalga alammäär, vaid kostja vajadused on võrreldes
- aastaga hoopis vähenenud.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: Harju Maakohtu kohtuotsuse tsiviilasjas 2-15-6687, millega temalt elatis esialgselt välja mõisteti, oma pangakonto väljavõtted, Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno täitmisteate elatise kohtuotsuse täitmise kohta, hageja täiteasjade nimekirja, Statistikaameti väljatrüki Lk 2
(6)tarbijahinnaindeksi muutumisest Eesti Vabariigis, väljavõtte xxxx föderaalseadusest, millega on kehtestatud xxxx alates
- jaanuarist 2020 minimaalse töötasu suuruseks 12.130 eurot.
- Hageja taotles välja nõuda xxxx kohalikult omavalitsuselt andmed selle kohta kui mitu inimest elab xxxx, aadressil. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
- Kostja märgib kõigepealt, et tegelikult hageja oma lapse kasvatamisest osa ei võta, mistõttu oli tal
- aasta lõpuks elatise võlg juba 11.780 €.
- Hageja töötab, ta ei ole töövõimetu ning tal ei ole ka teisi lapsi, keda ülal pidada, mistõttu puuduvad tal igasugused seaduslikud alused lapsele elatise vähendamist alla seaduses sätestatud alammäära taotleda (PKS § 102 lg 2). Tänase päeva seisuga on ehitustöötajatest suur puudus ning ka keskmine ehitustöötajatele makstav palk on 2 korda suurem kui esialgse kohtuotsuse tegemise ajal, millest võib eeldada, et hageja näitab oma palka tunduvalt väiksemana, kui talle tegelikult makstakse.
- Kostja hinnangul peavad lapsevanemad tegema kõik endast oleneva, et tagada oma lastele ülalpidamine ning kuna Riigikohus on leidnud, et lapsevanemad peavad omalt poolt tegema kõik selleks, et oma last ülal pidada ning kui on vajadus ja põhjus, tuleb müüa kas või hagejale kuuluv kinnisvara, et kohustused alaealise lapse ees täidetud saaksid.
- Kostja peab vajalikuks märkida ka seda, et Eestis levinud arusaam nagu oleks elu xxxx odavam kui Eestis, ei tähenda seda, et lapse ülalpidamine on sellega seoses majanduslikult vähem kulukas. Kostja õpib põhikoolis ja koolikohustuse täitmine ei ole xxxx nii soositud ja soodustatud, kui Eesti Vabariigis. Näiteks on Eestis koolitoit tasuta, õpikud ja tarvikud tasuta, xxxx tuleb aga nende eest maksta. Kooli söögirahaks tuleb hagejal igakuiselt tasuda 186 rubla kuus. Kooli sõidab laps ühistranspordiga, mis on xxxx tasuline vastupidiselt Eestile. Lisaks eeltoodule vajab kostja oma tervisliku seisundi tõttu erihooldust ja pidevaid ajuuuringuid (MRT uuringud) iga 3 kuu tagant. Sellised uuringud on xxxx tasulised ja maksavad 4500 rubla kord.
- Kostja ema T T töötab kokana OÜ-s xxxx ning tema palga suuruseks oli
- detsembris 9000 rubla ja on käesoleval aastal 12.500 rubla.
- Kostja märgib ka, et peretoetust kostja Eesti Vabariigist ei saa, sest ta elab alaliselt xxxx.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: väljavõtte täitemenetlusest 052/2016/244 hageja poolt täituri kaudu kostjale makstud elatise kohta, T T pangakonto väljavõtte, xxxx meditsiinilise otsuse M Kl esineva haiguse kohta, MRT uuringu vastuse, tõendi MRT uuringu maksumuse kohta ja kviitungi selle maksmise kohta, tõendi M K koolilõuna maksumuse kohta, T T tööandja poolt väljastatud tõendi makstud töötasude kohta, Sotsiaalkindlustusameti tõendi selle kohta, et T T ei maksta perehüvitisi Eesti Vabariigis seoses lapse M K kasvatamisega ning tõendi selle kohta, et aadressil xxxx elavad üürnik L T, tema tütar T T ja lapselaps M K. Lk 3
(6)Kohtuotsuse põhjendused.
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja on hageja alaealine laps; - kostja elab koos emaga xxxx, - 09.11.2015 Harju Maakohtu otsusega mõisteti D Klt välja elatis M K ülalpidamiseks alates 01.05.2015 Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammära ulatuses, mis kohtuotsuse tegemise ajal oli 195 eurot kuus. Lisaks jooksvale elatisele mõisteti hagejalt välja ka elatise võlg perioodi 01.10.2014 kuni 30.04.2015 eest summas 1312,50 eurot.
- Pooled vaidlevad selle üle kas käesoleval ajal esinevad alused, et rahuldada hageja nõue ja vähendada kostjalt kohtuotsusega välja mõistetud elatist alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära või tuleks jätta elatise suurus muutmata.
- Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Seega võimaldab seadus iseenesest kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust vähendada, kuid selle eelduseks on TsMS § 459 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele nende tõendamise koormust selgitanud.
- Lähtuvalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust tuleb selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hageja poolt elatise maksmisele vastavalt 09.11.2015 Harju Maakohtu otsusele, millega mõisteti välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras, on oluliselt muutunud, ning et see muutus on tekkinud pärast 09.11.2015, mil makstava elatise suurus kohtu poolt kindlaks määrati. Lisaks nimetatule tuleb käesoleval juhul tuvastada ka see kas hagejal esineb PKS § 102 lõike 2 teises ja kolmandas lauses märgitud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra ehk elatise alammäära, mida hageja on käesoleva hagi esitamisega palunud teha.
- Kuna elatise suuruse kindlaksmääramisele kohalduvad lisaks kohtuotsuse p-s 16 märgitule ka kõik need seadusesätted, mis reguleerivad elatise väljamõistmist, ja kostja on vastuväidetes hagile märkinud, et tema ülalpidamiskulud kuus ei ole vähenenud ega ole ka väiksemad kui Lk 4
(6)lapse ülalpidamise kulud Eesti Vabariigis elades, vaid tal on kulud seoses kooli toidu eest tasu maksmisega (tõendab tõend kostja koolist t/l 38) ja ühistranspordi kasutamisega (vaidlus puudub), mida Eesti Vabariigis õppivatel lastel ei ole, samuti on tal lisakulud tulenevalt tema tervislikust seisundist (tõendavad xxxx meditsiiniline otsuse M Kl esineva haiguse kohta, MRT uuringu vastus, tõend MRT uuringu maksumuse kohta ja kviitung selle maksmise kohta t/l 35-37 ja 39), on hageja väited sellest, et kostja ülalpidamiskulude suuruseks kuus ei saa rohkem kui 200 eurot, paljasõnalised ja tõendamata ning ümber lükatud kostja poolt esitatud tõenditega. Kohus juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et 2013.a RAKE uuring oli olemas juba siis kui tehti esimene kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta
- aastal, mistõttu sellele asjaolule elatise vähendamise hagis hageja tugineda ei saa. Ka ei mõjuta kostjalt elatise väljamõistmist tarbijahinnaindeks Eesti Vabariigis, sest kostja elab xxxx. Samuti ei anna alust elatise vähendamiseks see, et hageja arvab, et kostja vajadused ei saa olla kasvanud nii kiiresti, kui on kasvanud Eesti Vabariigis kuupalga alammäär. Eeltoodust tulenevalt on hageja väited kostja ülalpidamiskulude suuruse kohta tõendamata ja paljasõnalised ning elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eeldusest, et need on võrdelised kahekordse elatise miinimummääraga.
- Arvestades asjaoluga, et kostjale riiklikku peretoetust Eesti Vabariigis ei maksta (tõendab kostja poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõend), millele samuti hageja hagi esitades tugines, kuigi ka see asjaolu oleks esinenud juba
- aastal, kui kostja oleks peretoetust saanud, ei saa nimetatu olla hagejalt välja mõistetud elatise vähendamise aluseks.
- Hageja väidetava raske majandusliku olukorra osas asub kohus seisukohale, et nimetatu üksi ei saa olla aluseks elatise vähendamisele oma ainukese alaealise lapse ülalpidamisel. Kõigepealt ei ole kohtu hinnangul tõsiselt võetav hageja väide, et ta teenib üksnes 500 eurot kuus, sest hageja pangakontost nähtuvalt saab ta lisaks töötasule tööandjalt päevaraha, mis tähendab, et hageja töötab tegelikult väljaspool Eesti Vabariiki, pealegi on keskmised ehitustööliste palgad juba Eesti Vabariigis 921-2090 eurot (vt https://www.palgad.ee/salaryinfo/ehitus-ja-kinnisvara) ehk vähemalt kaks korda suuremad, kui hageja väidetav töötasu. Kui hageja töötab aga väljaspool Eestit, tuleb talle maksta vähemalt selle riigi ehitustöölise miinimumpalka, kus ta tööülesandeid täidab. Seega on hagejal olemas võimalused või ta peab need võimalused omale looma, et teenida töötasu sellises ulatuses, et ennast ja oma ainukest alaealist last üleval pidada. Kohus nõustub kostjaga selles, et kui hageja temalt välja mõistetud elatist oma töötasust maksma suuteline ei ole, tuleb tal võõrandada oma vara, et võetud kohustused võlausaldajate ees täidetud saaks. Oluline on siinkohal ka märkida, et kostja ema T T töötab kokana OÜ-s xxxx ning tema palga suuruseks oli
- detsembris 9000 rubla ja on käesoleval aastal 12.500 rubla ehk 141 eurot kuus (tõendab T T palgatõend t/l 41).
- Asjaolu, et hagejal on üheksa käimas olevat täitemenetlust, mida täidavad erinevad kohtutäiturid, millest mitmed on ilmselt õigusrikkumiste toimepanemise eest PolitseiPiirivalveameti poolt määratud trahvid (tõendab täiteasjade nimekiri t/l 8), ei vabasta samuti hagejat elatise maksmise kohustusest kostja ees.
- Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kohtu käsutuses olevate tõenditega ei leidnud tõendamist asjaolud, mis võimaldaksid kostjalt väljamõistetud elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära nagu hageja seda teha on palunud ja hageja poolt esitatud hagi elatise suuruse muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Lk 5
(6)Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda.
- Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskuluna kulu õigusabiteenuse osutamise eest summas 150 eurot, mis on tasu 3 tunni ulatuses hageja esindamise eest käesolevas kohtumenetluses.
- Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
- Tulenevalt asjaolust, et menetlusosalise menetluskuludeks on TsMS § 138 kohaselt nii kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud ehk TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud, peab kohus põhjendatuks välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud, mis on tema esindaja poolt õigusabi osutamise kulu kostjale. Kohus leiab, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu määr (50 €/h) ja kostja esindamiseks kulunud aeg on kooskõlas käesoleva kohtuvaidluse keerukuse ja kohtule esitatud menetlusdokumentide mahuga. Eeltoodust tulenevalt kuulub D Klt M K kasuks väljamõistmisele menetluskulu 150 eurot kostja esindamise eest 3 tunni ulatuses. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust 170 euro võrra, s.o. 270 eurolt 100-le eurole, on käesoleva tsiviilasja hind 1530 eurot (9 x 170). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 6
(6)