) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu otsus tühistada, kui menetlusnormide rikkumine võis viia või viis asja ebaõigele otsustamisele esimese astme kohtus, kuid sellega ei kaasne alati asja saatmine uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, st kui normi olulise rikkumise tõttu ei ole rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses (Riigikohtu 11.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8191, p 11 ja 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 13). Kostja II väidab, et talle ei toimetatud kätte hageja menetluskulude nimekirju (sh ka tõendeid).
Kostja II sellise väite näol on tegemist etteheitega menetlusnormi rikkumisele ehk kostja II ärakuulamise õiguse rikkumisele. Asja materjalidest nähtub, et maakohus kohustas 17.04.2019 määruse resolutsiooni punktis 4 pooli esitama hiljemalt 06.05.2019 oma menetluskulude nimekirjad ning andis tähtaja vastaspoole menetluskulude osas esitada seisukohti kuni 10.05.2019. Nimetatud määrus toimetati kostjale II kätte 17.04.2019 avaliku e-toimiku kaudu. Hageja 06.05.2019 menetluskulude nimekiri tehti kostjale II nähtavaks avalikus e-toimikus samal kuupäeval. Maakohus andis 09.05.2019 kirjaga hagejale ja kostjale II võimaluse täiendavate menetluskulude esitamiseks seoses kostja II täiendava taotluse esitamisega. Eelnimetatud kiri toimetati kostjale II kätte 10.05.2019 avaliku e-toimiku kaudu. Hageja esitas nimekirja 14.05.2019 ja samal kuupäeval tehti see kostjale II nähtavaks avalikus e-toimikuks. Ringkonnakohtu 18.10.2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et ringkonnakohus andis pooltele võimaluse esitada oma menetluskulude nimekirju kohtuistungil ja esitada suuliselt vastuväiteid vastaspoole menetluskuludele. Pooled vastuväiteid ei esitanud.
lg 1 p 1 ja Riigikohtupraktika kohaselt ei too mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtulahendi tühistamist. Tegemist peab olema olulise menetlusnormi rikkumisega. Riigikohus on 06.04.2009 määruses asjas nr 3-2-2-3-09 p-s 9 leidnud, et jättes poole ilma võimalusest esitada vastuväiteid vastaspoole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu lahendit pole aga põhjust tühistada, kuna kostjale II oli tagatud võimalus esitada oma seisukohti. Vaatamata sellele, et kõiki hageja menetluskulude nimekirju kostjale kätte ei toimetatud, oli kostjale II tagatud reaalne võimalus esitada seisukohti hageja menetluskuludele. Asjaoludest nähtuvalt oli kostja II teadlik hageja esitatavatest menetluskuludest – kostjale olid teada maakohtu poolt määratud tähtajad ning hageja poolt esitatud dokumendid olid koheselt kostjale II nähtavaks tehtud. Hageja edastas maakohtule menetluskulud e-kirjadega, millest nähtub, et e-kirjade koopiad olid saadetud ka kostjale II. Kostja II ei teavitanud kohtuid kordagi menetluse ajal, et ta ei saanud esitada vastuväiteid hageja menetluskuludele, kuivõrd tal oli dokumentide kättesaamisega probleeme. Lisaks nähtub, et kostja II esitas enda menetluskulude nimekirja kooskõlas maakohtu poolt antud juhistega. Kostjal II tuli määruskaebuses esile tuua, kas ja kuidas oleks kohtute nõuetekohaselt tegutsemisel lahendatud asi teisiti (vt Riigikohtu 12.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14, 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 31 ja 19.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-17, p 12). Praegusest määruskaebusest seda ei nähtu.
Tulenevalt sellest normist oli kostjal võimalik ka määruskaebuses esitada oma seisukoht hageja menetluskulude osas. Kostja seda ei teinud. Kokkuvõtvalt, ei nõustu 3 ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et kostjal II puudus võimalus menetluskulude osas oma seisukohti ja vastuväiteid esitada. Lisaks heidab kostja II maakohtule ette diskretsiooni rikkumist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus hindas hageja esitatud menetlusdokumente ja vähendas hageja kulusid seoses seisukohtade kordamisega ning vähendas lepingulise esinda tunnitasu hinda. Maakohus ei rikkunud diskretsioonipiire, kui hindas hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks maakohtus 7 200 eurot ning ringkonnakohtus 1 590 eurot. Seejuures analüüsis ja arvestas kohus õigesti hageja esindaja toimingute vastavast menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning tasumääraga. Kostja II ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu määruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. 8.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.