← Eesti

2-19-113256/23

Obsah (9)§ 613§ 477§ 367§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 178

2-19-113256 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-113256 Tsivii

) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses.

§ 613

lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. 8. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Avaldaja on avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Puudutatud isikud ei ole oma seisukohta selles osas esitanud. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. 9. Avalduse kohaselt on R R ja S R korteriomandi Mardi 12/1 korteri nr. xxx (registriosa nr xxx) omanikud selliselt, et neile kuulub ühisomandina ½ korteri kaasomandist ning teine ½ kuulub A R’ile. Kohus märgib, et nähtuvalt kinnisturaamatu registrist, on alates 14.08.2020 korteriomandi ainuomanikuna sisse kantud A R. Kuna korteri ainuomanik on seega alates 14.08.2020 A R, peab kohus vajalikuks käsitleda esmalt korteriomandiga tekkivate kohustuste eest vastutamise küsimust. KrtS § 43 lg 2 ütleb, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite - ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja 5

(9)2-19-113256 korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avalduses välja toodud võlgnevus hõlmab perioodi 01.07.2017 – 20.04.
  1. Kohus märgib, et avaldaja on küll välja toonud andmed võlgnevuse suurenemise kohta hilisemates menetlusdokumentides, kuid vastavalt avaldaja 07.07.2020 täpsustusele käsitleb kohus käesolevas asjas võlgnevust 20.04.2020 seisuga, kuivõrd see menetlusdokument on kostjatele seisukohavõtuks menetluses edastatud. Kohus toob välja, et tulenevalt KrtS § 43 lg-st 2 ei vabane eelmised korteriomanikud korteriomandiga seonduvatest kohustustest, mis on juba muutunud sissenõutavaks. KrtS § 15 lg 1 ütleb, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse. Lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Seega kuivõrd võlgnevuse aluseks oleva perioodil ajal kuulus korteriomand R R’ile, S R’ile ja A R’ile ühiselt (vastavalt käesoleva punkti esimeses lauses välja toodud ulatusele), siis vastutavad kõik kolm omanikku korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriühistu ees solidaarselt. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid kohustuse täitmisel reguleerib VÕS §
  3. Järgnevalt käsitleb kohus avaldaja nõude õiguslikku alust ning põhjendatust. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
  4. Avaldaja põhikirja (dtl 136-140) punkt 1.
  5. kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korraldada elamukorteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine ning vajalik remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. Põhikirja punkt 2.1 kohaselt on ühistu liikmeteks Mardi 12 korteriomandite omanikud. Punkt 2.4 näeb ette, et eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule. Põhikirja punkt 3.2.
  6. näeb ette, et ühistu liige on kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite seaduslikke ja põhikirjale vastavaid otsuseid, kinni pidama ühistu kodukorrast, mille on kinnitanud üldkoosolek. Põhikirja punkt 3.2.
  7. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja üldkoosoleku poolt kinnitatud sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Majandamise ja hooldamise aluseks võetavad kulud on välja toodud põhikirja punkti 3.2.2 alapunktides. Sellest nähtuvalt arvestatakse kulusid järgnevalt. Üldelekter – vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korterite arvule. Üldvesi – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korterite arvule. Prügivedu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 6
(9)2-19-113256 1m2 kohta. Vesi ja kanalisatsioon – vastavalt elaniku poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele. Elamu remondifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Hoolduskulu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Heakord – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Suvine remondifond - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Reservfond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta; Sihtotstarbelised maksed - vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta.
  1. Avaldaja on esitanud kohtule oma nõude aluseks olevad arved (dtl 56-29 (esitatud mõlema puudutatud isiku suhtes topelt) ning dtl 481-484). Võlgnevuse suurus ja kujunemine on välja toodud käesoleva määruse asjaoludes. Puudutatud isikud ei ole avaldaja nõude arvestusele vastu vaielnud, vaid on üksnes märkinud, et nõude katteks on 09.01.2020 tasutud avaldaja kontole täitemenetluse raames 1527,96 eurot. Avaldaja on oma 20.04.2020 nõude täpsustuses nimetatud summa tasumist nõude arvestamisel kajastanud ning puudutatud isikud ei ole selle osas kohtule ka enam vastuväiteid esitanud. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt võlgnevuse tasumist kuni 31.03.2020 maksetähtajaga seisuga tasumisele kuulunud arvete eest summas 1278,79 eurot (nähtub arvest nr 2004-01301200113, dtl 484). Kohtul, olles tutvunud avaldaja poolt esitatud arvetega ning nõude arvestusega, puudub kahtlus avaldaja poolt arvestatud nõude õigsuses. Korteriomand Mardi 12-xxx on suurusega 27,10m2 ning arvetest nähtuvalt on avaldaja kulude arvestamisel lähtunud korteriomandi pindalast.
  2. Eeltoodust tulenevalt kuna avaldaja on kohtu hinnangul oma nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhjendanud ja tõendanud ning puudutatud isikud ei ole sisulisi vastuväiteid nõudele ei esitanud, loeb kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et puudutatud isikutel on avaldaja ees avalduses välja toodud võlgnevus. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab seega puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja korteriomandiga Mardi tn 12-xxx seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse seisuga 31.03.2020 summas 1278,79 eurot.
  3. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on selgitanud, et on arvestanud viivist kuni 31.12.2017 tähtaegselt tasumata arvetelt viivisemääraga 0,07% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest arve maksmise kuule järgneva kuu eest esimesest päevast (kuni 31.12.2017) kehtinud KÜS § 7 lg 4 alusel). Alates 01.01.2018 arvestab avaldaja viivist viivisemääraga 0,022% päevas, võttes aluseks KrtS § 42 lg 1). Maksete laekumisel on avaldaja esmalt lugenud tasutuks viivise ning seejärel põhivõlgnevuse (aluseks 26.07.2017 üldkoosoleku otsus nr 4, dtl 491-493). Avaldaja 7
(9)2-19-113256 poolt esitatud võlgnevuse arvestusest nähtuvalt on arvete tasumisega viivitamisest tekkinud viivisevõlgnevus 20.04.2020 seisuga 24,09 eurot. Kohus peab avaldaja viivisenõuet põhjendatuks ning mõistab selle puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja. 15.

§ 367

tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Kohus mõistab avaldaja taotlusel puudutatud isikutelt solidaarselt välja ka viivised põhivõlgnevuselt (1278,79 eurot) alates 20.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 17.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 18. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. 19.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 20. Avaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot. 21.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus riigilõivu väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg-st 5 tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot ning seega tuli tal täiendavalt tasuda riigilõiv 5 eurot. Seega kuulub puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõistmisele riigilõiv summas 50 eurot. Ülejäänud riigilõivu summade osas on avaldajal õigus esitada taotlus selle tagastamiseks. Kohus märgib, et avaldaja on oma 20.04.2020 8

(9)2-19-113256 menetlusdokumendis palunud talle tagastada riigilõiv 255 eurot, kuid kuna avaldaja poolt enam tasutud summa on suurem (Rahandusministeeriumi kontolt nähtuvalt on arvelduskontol kasutamata summaks 405 eurot), siis tuleks avaldajal esitada üks kokkuvõtlik taotlus, milles palub tagastada endale kogu enam tasutud riigilõivu summa. 22.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.