Obsah (7)

§ 138§ 477§ 663§ 659§ 466§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 24.09.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-18-19665 Ko

) § 176 lõigete 1 ja 5 ning § 174 lõike 10 nõuetele. 6. Kohus tugines

§ 138lõikele 1, § 144 punktile 1 ja § 175 lõikele 1.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, punkt 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lõike 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, punkt 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Alljärgnevalt analüüsis kohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulusid. Kohus leidis, et kaebusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks kulunud 13,5h on osaliselt ülemäärane. Arvestades vastuse sisulist mahtu (ca 7 lk) ning selle sisu (mh sisaldab tarbetut ülevaadet menetlusosaliste arusaamatuste ajaloost), leidis kohus, et selle koostamise põhjendatud ajakuluks on 8h, vähendades toimingute märgitud ajakulu 5,5h võrra. Kontrollinud puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja 2 2-18-19665 vajalikkust, leidis kohus, et kõik ülejäänud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud määradega.
2. Kokku luges kohus puudutatud isiku II lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 15,25h (20,75h-5,5h), mis puudutatud isiku II esindaja tunnitasu (150 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 2287.50 eurole, milline summa tuleb avaldajalt puudutatud isikule II välja mõista. Puudutatud isiku II avaldus jäi rahuldamata 825 euro ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega täiendavalt vähendada puudutatud isiku II menetluskulude suurust.
4. Kohus on jätnud arvestamata avaldaja seisukohad. Avaldaja nõustus, et valdavalt sisaldab puudutatud isiku II vastus avaldusele tarbetut ülevaadet pooltevaheliste arusaamatuste ajaloost. Samas ei nõustunud avaldaja kohtu hinnanguga võimalikule töömahule vastuse koostamisel. Arvestades, et vastuse maht oli ca 7lk ja see sisaldas tarbetut ülevaadet, peaks põhjendatud olema ajakulu vähemalt alla 7h (kohus leidis, et 8h on põhjendatud). Avaldaja jäi endiselt seisukohale, et asjaolusid arvestades saaks põhjendatud olla 2,5h. Samuti leidis ta jätkuvalt, et määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud ajast on põhjendatud 2,5h. Avaldaja ei ole vaidlustanud puudutatud isiku II välja toodud menetluskulu seoses menetlusdokumentidega tutvumisega, kokku 2,75h, kuid see kulu on sisuliselt menetlusdokumendi koostamise ajakulu sees või siis seda tuleb vastavalt arvestada.
5. Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13.

§ 659

ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab määruse osas, milles kohus rahuldas puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis menetluskulud avaldajalt välja. Osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata, on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lõige 3).

14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 23.04.2020 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks vaidlustatud osas. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. 15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude 3 2-18-19665 põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus puudutatud isiku II õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui esindaja tunnitasu osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu osas ei ole määruskaebuses ka vastuväiteid esitatud. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Määruskaebuses kordab avaldaja üksnes maakohtus esitatud vastuväiteid puudutatud isiku II menetluskuludele, leides, et kohus ei ole nendega arvestanud. Sellest, et kohus ei nõustu menetlusosalise vastuväidetega, ei saa järeldada, et kohus ei oleks neid asja lahendamisel arvesse võtnud. Lisaks tuleb arvestada, et õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa kohus hinnata üksnes teise menetlusosalise arvamusele tuginedes. Maakohus nõustus osaliselt avaldaja vastuväitega ja vähendas vastavalt taotletavaid kulusid. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Avaldaja ei ole ka selgitanud, millest lähtuvalt peab ta nii avaldusele vastuse koostamisel kui ka määruskaebusele vastuse koostamisel põhjendatuks just 2,5h. Seoses menetlusdokumentidega tutvumise ajakuluga märgib ringkonnakohus, et menetlusosalisel ei ole kohustust arvestada dokumentidega tutvumise kulu menetlusdokumendi koostamise ajakulu sisse, tutvumise kulu võib ka eraldi toiminguna kulude nimekirjas välja tuua. Antud juhul ongi puudutatud isik II selliselt toiminud ning maakohus on menetlusdokumentidega tutvumise ajakulu taotletud mahus ka põhjendatuks pidanud. Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse sekkuda. Lisaks eeltoodule märgib kolleegium, et praegusel juhul määras menetluskulud kindlaks asja menetlenud kohtunik, mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest kohtu isiklikul siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel. 18.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 19.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) / Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 4