lg 2 alusel välja mõista Alexandre Rasul Novruz Novruzovilt Eesti Vabariigi kasuks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude katteks 81,60 eurot. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
lg 2 kohaselt vähendas kohus karistust 1/3 võrra ja mõistis Alexandre Rasul Novruz Novruzovile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja 11.05.2019.a, s.o 1 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel kohus määras, et mõistetud karistust, 7 kuud 29 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 12.05.2020.a. Süüdistatava Alexandre Rasul Novruz Novruzovi suhtes kohaldatud tõkendi – elukohast lahkumise keeld – jättis kohus muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistas. 2
, § 179, § 180 alusel mõistis Alexandre Rasul Novruz Novruzovilt välja riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2013,50 eurot, millised kohustas tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.
lg 3 alusel jättis kohus menetluskuludest osaliselt riigi kanda põlevvedelikuekspertiisi kulu ½ ulatuses ehk summas 675,50 (kuussada seitsekümmend viis eurot ja viiskümmend senti) eurot; kaitsjatasu 462 (neljasaja kuuekümne kahe) euro ulatuses. Y OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt ning VÕS 1043, § 1045 alusel mõistis Alexandre Rasul Novruz Novruzovilt välja Y OÜ kasuks 11 030 (üksteist tuhat kolmkümmend) eurot. APELLATSIOON: 3. Kaitsja vaidlustab Harju Maakohtu kohtuotsuse Y OÜ poolt esitatud tsiviilhagi osas, kuna leiab, et kohtuotsus tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas on õiguslikult põhistamata (
Seetõttu leiab, et Harju Maakohus on Y OÜ poolt esitatud tsiviilhagi osalisel rahuldamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (
Kaitsja leiab, et kannatanu Y OÜ tsiviilhagi summas 22449.97 eurot on põhjendamatu ning jäetud tõendamata ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kaitsja avab VÕS § 1043,§ 1045 lg 1 p 5, § 127 lg 1, § 128 lg 1-3, § 136 lg 1 ja TsÜS § 65 sätete sisu, esitab Riigikohtu lahenditele tugineva maakohtu järelduse ja leiab, et hageja ei ole vähimalgi määral tõendanud, kui suur on varaline kahju, mis oli antud süütamisega tekitatud. Tõendamata on jäetud tekkinud kahju ulatus ja määr. Kaitsja ei nõustu, et kohus tuvastas asjaolusid iseseisvalt erinevatest ütlustest ja vaatlustest ning nendele lisatud fototabelitest. Arusaamatuks jääb, et mille alusel jõudis kohus iseseisvalt seisukohale esemete olemasolu, soetamisele tehtud kulutuste kui väärtuse osas. Mille alusel on kohus jõudnud seisukohale, et nende asjade asendamisväärtus on näiteks elektripliidi ja boileri osas on 50 eurot? Kaitsja on kohtuistungil rõhutanud, et Y OÜ esindaja XX ülekuulamise protokolli kohaselt köögis oli puupliit (TL 24), mitte elektripliit. Olukorras, kus mööbliesemete jm sisustusega seotud kahju on jäetud hageja poolt tõendamata, oleks pidanud kohus jätma tsiviilhagi rahuldamata. Hoone põlenguga tekitatud kahju suurus on jäetud hageja poolt tõendamata. Kohtueelses menetluses esitas hageja AS Salva Kindlustusele kahju hüvitamise nõude ning kindlustus täiesti õigustatult keeldus kahju hüvitamisest. Kohus hindas kohus kannatanule hoone põlenguga tekitatud kahju suuruseks 10 000 eurot. Kaitsja ei saa antud Harju Maakohtu seisukohaga nõustuda. Esiteks kaitsja on esitanud kohtule kinnisvaraportaali KV.ee kuulutuse väljatrükki koos fotodega ja tõlkega, millest nähtub ja mis tõendab, milline oli elamumaa kinnistu koos hoonega enne Y OÜ poolt kinnistu XXX ostmist ning enne tulekahju toimumist. Endise omaniku kuulutuse kohaselt, kahekorruseline eluhoone on viletsas ehitustehnilises seisukorras ja oleks mõistlik lammutada. Teiseks toimikus oleva kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt Y OÜ juhatuse liikme XX abikaasa TT, kellele kuulub korter aadressil SSS, mis on ühtlasi ka XX elukohaks, neiupõlvenimi oli NN, ehk kinnistu asukohaga XXX oli 20. septembril 2019.a oli müüdud Ka C OÜ-le, mille juhatuse liige on JJ, ehk kinnistu on müüdud XX abikaasa sugulasele. Kinnistu on müüdud 50 000 eurot, kahetsusväärselt tahetakse näidata, et kinnistu turuväärtus on 3 väidetavalt oluliselt vähenenud ja seda just peale tulekahju toimumist, näitamata, et kinnistu on maha müüdud XX abikaasa sugulasele JJ-le (sündinud XX.XX.XXXX). Kolmandaks jäi arusaamatuks kohtu seisukoht, et samas tuleb tähele panna, et praegune kannatanu siiski kasutas antud hoonet töötajate majutamiseks ehk see oli eluhoonena kasutatav. Tegemist on lühimenetluses lahendatava asjaga ning uusi asjaolusid arvestada ei saa, kohus teeb otsuse kriminaaltoimiku materjali põhjal. Toimikus puudub tõend, mis kinnitaks, et kannatanu siiski kasutas antud hoonet töötajate majutamiseks. XX ütluste kohaselt peale A XXX majas kedagi ei elanud (TL 26). Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et antud hoone väärtus ei ole 20 000 ega 10 000 eurot vaid on jäetud kannatanu, kellel oli lepinguline esindaja, tõendamata. Lisaks jäi kaitsjale arusaamatuks, mis põhjusel kohus hindas hoone väärtuseks just 10 000? Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse reeglistikust, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. TsMS § 669 lg 1 p 5 loeb kohtuotsuse olulises osas põhjendamata jätmise menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks. Antud juhul Harju Maakohus on jätnud nõuetekohaselt välja selgitamata, kas ja kui suure kahju süüdistatav kannatanule tekitas. Tegemist on TsMS § 669 lg 1 p 5 nõuete rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3 § 340 lg 2 p-st 5 kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
lg 2 mõttes kuna kohtuotsus tsiviilhagi lahendamise osas on olulises osas põhjendamata ning hageja ei ole vähimalgi määral tõendanud kui suur on varaline kahju, mis on süütamisega tekitatud. Esitatud taotluseks on jätta tsiviilhagi täielikult rahuldamata. 5.
lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal. See tähendab, et kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis ei saa kohtumenetluses enam lisatõendeid esitada, välja arvatud
Lühimenetluse kohaldamine, mis seaduse kohaselt ei sõltu kannatanu nõusolekust, ei tohi viia selleni, et temalt võetakse võimalus ausale ja õiglasele kohtumenetlusele ning tõhusale õiguskaitsele. Kui lühimenetluses kohtuistungil ilmneb, et tsiviilhagi lahendamiseks on vaja koguda lisatõendeid, peab kohus tegema
lg 1 p-s 2 nimetatud lahendi, s.t tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Nagu kolleegium juba eelpool osutas on kaitsja maakohtu istungil, taotledes lühimenetluses asja arutamist, leidnud, et kohtule on esitatud piisaval määral tsiviilhagi lahendamist võimaldavaid tõendeid, mistõttu arvestades lühimenetluses asja arutamise eripära, on kummaline kaitsja apellatsioonis tehtud kriitika, et tsiviilhagi osas pole tõendeid esitatud ja sellest tulenevalt etteheide kohtule, et maakohus on jätnud välja selgitamata kas ja kui suure kahju süüdistatav kannatanule tekitas. Siinkohal kolleegium ka märgib, et maakohus on küll tuvastanud hagi puudutavas osas tõendite teatava puudujäägi, kuid lähtudes kannatanu esindaja seisukohast, et tema poolt on kõik võimalikud tõendid esitatud, kui ka asjaolust, et tsiviilhagi esitamise aluseks oleva kuriteo asjaolud on täies ulatuses tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega ( otsuse lk 9), on siiski leidnud, et tsiviilhagi sisuline lahendamine on võimalik juba esitatud tõendite kogumit koguulatuses hinnates. Seetõttu on maakohus esmalt nõustunud ka kaitsja taotluse ja prokuröri nõusoleku alusel lühimenetluses asja arutamisega kui ka sisuliselt leidnud, et asja tagastamine prokuratuurile pole otstarbekas. Eelnevalt nimetatud kaitsja kriitikaga ei saa kolleegium nõustuda ka põhjusel, et maakohus on tsiviilnõude lahendamise osas esitanud oma põhjendused ja järeldused sellest, kui suure varalise kahju on süüdistatav oma kavatsetult toimepandud teoga kannatanule tekitanud. Kannatanu esindaja on kohtuistungil tsiviilhagi osas andnud ütlusi sellest, et kindlustusfirma hindas elamu väärtuseks 20 000 eurot. Hagiavalduses ära näidatud majas olevate esemete väärtuseks on nende turuväärtus. Säilinud ei ole sinna vanasse majja ostetud esemete ostutšekid. Maakohus ongi tõendite pinnalt tuvastanud, et elamu oli kindlustatud summas 20 000 eurot. AS Salva Kindlustus ei ole kahjujuhtumi raames kahju hüvitanud( ( 1 kd. 87-88, 96-97). Seega on maakohus kannatanu nõudeõiguse tuvastanud. Õigustatud on antud asja raames arvestada, et tegemist oli süütamisega, kus nii põlengu kui kustutustööde käigus said nii elamu kui majas olevad asjad märkimisväärseid kahjustusi ja rikutud. Maakohus on tuvastanud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadeks olevate fototabelite kui ka müügikuulutuse alusel hagiavalduses nimetatud esemete olemasolu, nende kasutuskõlbmatuks muutumise. Esemete asendamiseks vajalike kulutuste summa kindlakstegemisel on kohus sisuliselt võtnud aluseks keskmise turuhinna ja leidnud, et esitatud tsiviilhagi, seejuures esemete väärtuse osas, on võimalik rahuldada vaid osaliselt. Kolleegium leiab, et kohtul on õigus kohtule esitatud tõendite alusel anda hinnang kannatanu poolt esitatud 5 tsiviilhagis äranäidatud esemete väärtuse põhjendatusele ja vastavusele nende asendamiseks vajalike kulutuste tegemise osas, mistõttu kaitsja apellatsioonis esitatud väide, et pole arusaadav kuidas kohus rikutud esemete asendamise väärtuse tuvastas on ekslik ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Kaitsja viited sellele, et kannatanu ütluste kohaselt oli köögis puupliit aga mitte elektripliit on antud juhul ainetud, kuna sündmuskoha vaatlusprotokolli( 1 kd. t.lk. 4-5), kui ka selle lisana CD plaadil olevatest fotodest nähtuvalt oli köögipõrandal, kus oli vesi, kahekohaline elektripliit. Kaitsja on apellatsioonis vaidlustanud maakohtu järelduse süütamisega elamule tekitatud kahju väljamõistmise osas, tehes seejuures viite kinnisvaraportaali KV.ee paigutatud eelneva omaniku kuulutuse sisule. Kolleegium selles osas märgib, et kinnistu eelneva omaniku subjektiivne arvamus sellest, mida tuleks kinnistul paikneva elamuga teha, ei oma tõendiväärtust ega ole aluseks tekitatud kahjust tuleneva hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Samuti kolleegium leiab, et kaitsja viide kinnistusraamatu väljatrüki sisule sellest, et pärast kuriteosündmust on kinnistu omanikuna sinna kantud kannatanu esindaja sugulane, pole asjakohane ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus ei ole elamule süütamisega tehtud kahju suuruse kindlakstegemisel ega tsiviilhagi osas otsuse tegemisel arvestanud nimetatud tõendiga ega asjaoluga millises summas on kinnistu müüdud. Kohtuotsuse tühistamise ja tsiviilhagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole ka kaitsja poolt tehtud viide maakohtu seisukohale, et kinnistul asetsevat elamut kasutati töötajate majutamiseks. Sellekohase väite on esitanud kohtuvaidluste käigus kannatanu esindaja ning kuigi tegemist ei ole ütlustega, mis omaksid tõendiväärtust, on kriminaalasja materjalide ja eelkõige ka kohtu poolt järelduse aluseks arvatud süüdistatava enda ütluste alusel tuvastatav, et ta elas XXX kannatanule kuuluvas majas, mistõttu saab nõustuda maakohtu järeldusega, et põlema süüdatud maja oli eelnevalt eluhoonena kasutatav. 6. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kohtuotsuses on maakohus piisavalt tsiviilhagi osalist rahuldamist põhjendanud, mistõttu pole kaitsja poolt viidatud tsiviilmenetlusseadustiku sättes ettenähtud põhjendamiskohustuse rikkumine tuvastatav. Samuti pole võimalik sedastada põhjenduste ebapiisavust ja sellega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist
Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks kaitsja apellatsiooni väited alust ei anna. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes
mai 2020 aasta otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 8. RÕS alusel määratud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist koos käibemaksuga 81,60 euro ulatuses. Taotluses märgitu kohaselt on menetlustoiminguteks maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine. Toiminguteks kulutatud ajaks on kaitsja märkinud 75,00 minutit. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on kooskõlas
Näidatud menetlustoimingud on hinnatavad vajalikena ja kulutatud aega saab pidada mõistlikuks.
lg 2 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse kohtuotsus muutmata, jäävad menetluskulud isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kaitsja on esitanud apellatsiooni süüdistatava huvides, mistõttu jääb õigusabi osutamisega seotud kulu 81,60 eurot süüdistatava kanda. 6 (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.