Obsah (6)

§ 150§ 430§ 661§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2020. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4160 Tsiviilasi T M hagi D M vastu kinnisasja omandi ta

§ 150

lg 2 p 1 alusel Pärnu Maakohtul tagastada T Mile riigilõiv summas 500 (viissada) eurot so 50% tasutud riigilõivust ning kanda see arveldusarvele EExxx.

1. Tühistada 13.01.2020 kell 10.00 määratud istung tsiviilasjas 2-20-
3. Lõpetada tsiviilasja menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.
4. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jäävad käesoleva tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda. 2 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
5. Hagiavaldus 16.03.
6. a esitas hageja T M lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja D M vastu kinnisasja omandi tagasikandmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.09.
7. a kinkelepingu, mille alusel kinkis hageja kostjale 1/2 suuruse mõttelise osa hoonestatud kinnistust aadressil XXX (registriosa nr xxx). 06.06.
8. a saatis hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks jämeda tänamatuse tõttu. Lepingust taganemise avalduses tegi hageja kostjale ettepaneku sõlmida kinkelepingu tagasitäitmise kokkulepe, millega kostja ei nõustunud. Kohtuvälisele kokkuleppele pooled pole jõudnud. Seetõttu palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldus (nõusolek) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx II jakku kantud omanikukande muutmiseks, s.o kustutada kaasomanikuna kostja ning kanda ainuomanikuna sisse hageja. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 1428 eurot, kuna hageja on seoses kostja kohustuste rikkumisega kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulusid kõnealuse summa ulatuses ning viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni selle hüvitamiseni seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
9. Kompromissleping 05.10.2020 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Hageja kandis kohtu deposiitkontole EE5710I0220229377229 06.10.2020 üle 12 000 (kaksteist tuhat) eurot vastavalt kompromisslepingule.
10. Kohtu seisukoht 3.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 3.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.3

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 3.4 Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3.5 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.6

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale.

3 3.7 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.8

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.9

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolev tsiviilasi lõpetatakse kompromissiga ning hageja on esitanud taotluse riigilõivust 50% tagastamiseks. Hageja maksis hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot, millest 500 eurot tuleb hagejale tagastada. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et tsiviilasjaga nr 220-4160 seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild Kohtunik 4