Obsah (8)

§ 236§ 429§ 432§ 122§ 133§ 162§ 168§ 190

2-20-1450 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Siiri Malmberg Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 05. august 2020. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja

§ 236lg 2).

Hagiavalduse esitamine ei olnud faktiliselt takistatud. Ka erialases kirjanduses on asutud seisukohal, et vääramatuks jõuks ei ole võlausaldaja hoidumine hagi esitamisest tõendamisraskuste tõttu.1

1. Kuna hageja põhinõue on aegunud, on aegunud ka viivisenõue, mistõttu jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata aegumise tõttu. Kohus ei käsitle teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid. Nõudest loobumine
2. Vastavalt

§ 429

lg 1 esimesele lausele võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

1. Hageja avaldas 03.07.2020 toimunud kohtuistungil, et loobub jooksvast viivisenõudest. Kostja avaldas, et ta on hagi osalise loobumise avaldusega nõus. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine on põhjendatud ja tuleb vastu võtta. Hagist osaline loobumine ei riku avalikku huvi.
2. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasja hind 24.

§ 122

lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind.

§ 122lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

Vastavalt

§ 133lg 1 1 P.

Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjatus Juura, Tallinn, 2010, lk 521, komm. 3.1. 4 2-20-1450 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hageja lõplikuks nõude suuruseks kujunes põhinõue 3500 eurot ja viivisenõue 3500 eurot. Seega on tsiviilasja hind 3500+3500=7000 eurot. Menetluskulud 25.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt

§ 168lõikest 4 tuleb hagist loobumise osas menetluskulud jätta hageja kanda.

Kumbki pool ei esitanud asjas menetluskulude nimekirja, millest tulenevalt kohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohus andis hagejale 20.04.2020 määrusega menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

§ 190

lg 7 sätestab, et

§ 190

lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Menetlusabi andmise taotlusest ja riigi õigusabi taotlusest nähtub, et hageja majanduslik olukord on raske. Hageja viibib jätkuvalt vangistuses, kus temal sissetulekud ja vahistatuna tulu teenimise võimalused puuduvad, samuti puuduvad temal säästud ning kiiret realiseerimist võimaldav vara. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5