KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2020, Võru Kriminaalasja number 1-19-7454 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru

§ 74lg 4 alusel pikendada Kristo Juronenile Tartu Maakohtu 3.

oktoobri

1. a otsusega määratud katseaega kuue kuu võrra s.o kuni
2. oktoobrini
4. Mõista määratud kaitsjale makstud tasu 174 eurot välja Kristo Juronenilt.
5. KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel võimaldada Kristo Juronenil tasuda menetluskulu 174 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates määruse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 14,50 eurot.
6. Menetluskulu tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
8. Kui menetluskulu ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Tartu Maakohtu
10. oktoobri
11. a otsusega tunnistati Kristo Juronen süüdi

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.

Juronen ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust ja tema nõusolekul talle

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi Kainem ja tervem Eesti raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

1. oktoobrist
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määrusega jäeti rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse taotlus karistuse täitmisele pööramiseks. K. Juronenile määrati katseajaks täiendavad kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelati tal alkoholi tarvitamine ja

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustati teda pöörduma alkoholi tarvitamise vastasele ravile ühe kuu jooksul määruse jõustumisest ja alluma alkoholi tarvitamise vastasele ravile, sest ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust.

1. Tartu Vangla Võru esinduse kriminaalhooldusametnik esitas
2. septembril 2020 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekande K. Juroneni suhtes, sest K. Juronen tarvitas
3. ja
4. juunil,
5. juulil ja
6. septembril 2020 alkoholi ning ta pole täitnud kohustust jätkata osalemist programmis Kainem ja tervem Eesti ja kohustust pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile.
7. Erakorralisest ettekandest nähtub, et K. Juroneni suhtes algas kriminaalhooldus
8. oktoobril
9. Esimest korda kohtus kriminaalhooldusametnik K. Juroneniga
10. novembril
11. Korduvate registreerimiskohustuse rikkumiste tõttu tehti talle kirjalik hoiatus ja seejärel erakorraline ettekanne. Kuna registreerimisele tulemata jätmine oli tingitud alkoholi tarvitamisest, määras kohus K. Juronenile kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest ja kohustuse pöörduda alkoholivastasele ravile. Alkoholi tarvitamise keelu järgimist on kontrollitud viiel korral ja neljal korral tuvastati alkoholi tarvitamine. K. Juronen tarvitas alkoholi
12. ja
13. juunil,
14. juulil ja
15. septembril
16. Kriminaalhooldusametnikud soovisid K. Juroneni kontrollida ka
17. juunil 2020, kuid ta polnud ametnikele kättesaadav. K. Juronen on teadlik alkoholi tarvitamise keelust, mille on talle seadnud nii kohus kui ka arstid, kuid ta pole suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda. K. Juronenile on planeeritud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine, millega pole veel alustatud. Ta alustas käimist programmis Kainem ja tervem Eesti
18. novembril 2019 ja täitis seega esmahindamisel viibimise kohustuse.
19. Kuna K. Juroneni vastused ravile pöördumise kohta olid ebamäärased ja programmi Kainem ja tervem Eesti polevat ta saanud ennast uuesti registreerida, pöördus kriminaalhooldusametnik
20. juulil 2020 SA TÜ Kliinikumi poole. Haigla
21. juuli 2020 vastuse järgi oli K. Juronenile viimati planeeritud vastuvõtt psühhiaatriakliinikusse
22. jaanuaril 2020, kuhu ta ei ilmunud. Pärast
23. märtsi 2020 pole ta ennast programmi Kainem ja tervem Eesti registreerinud. On selge, et
24. a märtsis alanud Covid-19 viirusest tingitud eriolukord raskendas arstide 2 vastuvõtule pääsemist ja kohtu määratud kohustuste täitmist, kuid TÜ Kliinikumi vastusest nähtub, et K. Juronen pole vastuvõtule pääsemiseks omalt poolt samme astunud. Kriminaalhooldusametnik ei pöördunud esimeste alkoholi tarvitamise intsidentide järgselt kohtu poole uue erakorralise ettekandega, sest ta pidas otstarbekaks anda K. Juronenile aega enda ravimisega alustamiseks ja ravi mõju avaldumiseks, kuna K. Juronen on olnud alkoholi kuritarvitaja alates
25. eluaastast. Asjaolusid arvestades on ilmne, et K. Juronen on suhtunud kohtu määratud kohustuste täitmisesse ükskõikselt.
26. Positiivne on see, et K. Juronen püüdis end hoida alkoholi tarvitamisest eemal sellega, et tahtis
27. a juuli alguses elukohta vahetada ja kolida Viljandimaale õe juurde. Kuna peale järelemõtlemist õde loobus venna võtmisest enda juurde, jäi kolimine ära.
28. juulil 2020 terviserikke tõttu toimunud kukkumise pärast viibis K. Juronen ajavahemikul
29. –
30. juuli 2020 SA TÜ Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus ja närvikliinikus ravil ja talle tehti operatsioon.
31. juulil 2020 suunati ta järelravile AS Põlva Haiglasse. Haiglaravil viibimise tõttu ei ilmunud ta
32. juulil 2020 registreerimisele ja pereliikmed teavitasid ametnikku K. Juroneni haigusest telefoni teel. K. Juronen ning tema perekonnaliikmed ei võtnud peale
33. juulit 2020 kriminaalhooldusametnikuga ühendust. Kriminaalhooldusametnik helistas K. Juroneni emale, kuid telefonile ei vastatud.
34. septembril 2020 vestles kriminaalhooldusametnik Kanepi valla sotsiaaltööspetsialistiga, kellelt sai ta info, et K. Juronen on kodus juuli lõpust ja tema viimase kodukülastuse ajal oli ta alkoholijoobes. Samal päeval peale lõunat helistas ametnikule ka K. Juronen, kes väitis, et on olnud haiglast tagasi vaid mõned päevad ja on kodus ema hooldusel. Ta eitas alkoholi tarvitamist. Samal õhtul tegid kriminaalhooldusametnikud kodukülastuse ja tuvastasid K. Juronenil alkoholijoobe. See näitab, et ta pole motiveeritud edaspidi kriminaalhoolduse nõuetele alluma ja kohustusi täitma.
35. K. Juronenil on puuduv töövõime ja tal on tõsiseid terviseprobleeme, mida alkoholi tarvitamine võimendab. Ta mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid ta pole suutnud alkoholi tarvitamisest loobuda ka peale tõsist operatsiooni. Alkoholi tarvitamisest loobumist ei soodusta ka tema igapäevane elukeskkond. Kriminaalhoolduse kulgu tuleb pidada ebarahuldavaks, sest K. Juronen ei täida jätkuvalt kontrollnõudeid ja kohtu määratud kohustusi.
36. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele K. Juronenile Tartu Maakohtu
37. oktoobri
38. a otsusega mõistetud karistus, sest ta on katseaja vältel korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu määratud kohustusi ning ta ei suuda neid täita ka edaspidi. Kõik asjakohased meetmed on K. Juroneni puhul tarvitusele võetud, kuid need pole avaldanud loodetud mõju. Tulemuse annab vaid kontrollitud keskkonnas viibimine. Jätkuva alkoholi tarvitamisega seab K. Juronen ohtu eelkõige enda ja oma perekonnaliikmete tervise ja turvalisuse. Kohtu seisukoht
39. Erakorralises ettekandes heidetakse K. Juronenile ette seda, et ta tarvitas
40. ja
41. juunil,
42. juulil ja
43. septembril 2020 alkoholi. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ja kodukülastuse leht. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollidest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas K. Juronenil indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus
44. ja
45. juunil,
46. juulil ja
47. septembril 2020 ning
48. juunil 2020 oli indikaatorvahendi näit 0,649 mg/l,
49. juunil 2020 näitas indikaatorvahend 0,778 mg/l,
50. juulil 2020 näitas indikaatorvahend 1,178 mg/l ja
51. septembril 2020 näitas indikaatorvahend 0,650 mg/l. Kodukülastuse lehest nähtub, et
52. septembril 2020 tegid kriminaalhooldusametnikud 3 kodukülastuse K. Juroneni juurde ja K. Juronen magas toas ja oli tugevas alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnikud äratasid ta üles ja palusid tal alkomeetrisse puhuda. Pärast mitmeid katseid protseduur õnnestus ja tal tuvastati alkoholijoove 0,650 mg/l. Ka K. Juronen tunnistab, et ta tarvitas alkoholi
53. ja
54. juunil,
55. juulil ja
56. septembril
57. Ta pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Seega rikkus K. Juronen talle katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud alkoholi tarvitamise keeldu 11.

ja

1. juunil,
2. juulil ja
3. septembril
5. Erakorralises ettekandes heidetakse K. Juronenile ette ka seda, et ta pole täitnud kohtu määratud kohustust pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Erakorralisele ettekandele on lisatud selle väite kinnituseks Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku
6. juuli
7. a vastus, millest nähtub, et K. Juronen pole pärast
8. märtsi 2020 registreerinud ennast programmi Kainem ja tervem Eesti. Ka K. Juronen tunnistab, et ta pole pöördunud alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Ta ei nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab ravile pöördumise kohustuse rikkumist. Tartu Maakohtu
9. märtsi
10. a määrus, millega pandi K. Juronenile täiendav kohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile ühe kuu jooksul määruse jõustumisest, jõustus
11. märtsil
12. Seega pidi K. Juronen pöörduma ravile hiljemalt
13. aprillil
14. Märtsi teises pooles oli Eestis eriolukord, mis takistas ravile pöördumist. Eriolukord lõppes aga
15. mail 2020, kuid K. Juronen polnud pöördunud ravile ka poolteist kuud pärast eriolukorra lõppu. Seega rikkus K. Juronen talle

§ 75lg 2 p 5 alusel pandud kohustust pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile.

1. Erakorralises ettekandes heidetakse K. Juronenile ette ka seda, et pole jätkanud osalemist programmis Kainem ja tervem Eesti. K. Juronenile pole pandud kohustust jätkata osalemist programmis Kainem ja tervem Eesti pärast esmase hindamise teenuse läbimist. Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega on K. Juronenile pandud vaid kohustus end programmi registreerida ja läbida esmase hindamise teenus. Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määrusega on K. Juronenile pandud kohustus pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, kuid määrusest ei tulene kohustust pöörduda alkoholi tarvitamise vastasele ravile just programmi Kainem ja tervem Eesti raames. Seega ei saa tema suhtes kohaldada meetmeid selle eest, et ta ei jätkanud programmis osalemist. 12.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas pikendada K. Juroneni katseaega või määrata talle mõni täiendav kohustus või pöörata talle mõistetud karistus täitmisele.

1. Kriminaalhoolduse senine käik on osutunud selgelt ebarahuldavaks. Isikul on väga tõsine alkoholiprobleem – ta joob alates
2. eluaastast. Nii tema kui ka tema perekonna sotsiaalsed oskused on puudulikud. Vabadusse jäädes alkoholi tarvitamisest loobumine ei ole üldse tõenäoline.
3. Kohtuistungil edastati informatsioon, mille kohaselt on K. Juronenil SA-ga Viljandi Haigla kokku lepitud, et ta võetakse 04.10.2020 statsionaarsele ravile. Tegemist on noore inimesega, kellel on hetkel reaalne võimalus saada ravi ja vähemalt praegu on K. Juronen ise huvitatud ravile minemisest. Kohus annab talle selle võimaluse ja pikendab katseaega kaitsja pakutud 6 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik saada haiglast informatsiooni selle kohta, kas isik on ravile läinud ja kas ta on sinna ettenähtud ajaks jäänud. Enne ravi lõppemist haiglast 4 lahkumine päädib arvestatavalt suure tõenäosusega kriminaalhooldusnõuete rikkumisega. Sellisel juhul on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne.
4. Asja läbivaatamisel tekkis menetluskulu, milleks on määratud kaitsjale makstud tasu 174 eurot. Kuna kohus loeb erakorralises ettekandes toodud alkoholi tarvitamise keelu rikkumised ja ravile allumise kohustuse rikkumise tõendatuks ja kohaldab K. Juroneni suhtes meetmeid, tuleb KrMS § 180 lg 1 analoogia alusel määratud kaitsjale makstud tasu välja mõista K. Juronenilt. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb K. Juronenil tasuda määratud kaitsjale makstud tasu ositi 12 kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 5