1-11-7393/187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2020 (kirjalik menetlus) 1-11-7393 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Süüdimõistetu Artemi Kurvits (isikukood 36705232752) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. juuni
3. a määrus Lepinguline kaitsja Silvi Erro Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru; Artemi Kurvits RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Artemi Kurvits tunnistati süüdi Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Tavda Linnakohtu
7. detsembri 2007.a kohtuotsusega. Harju Maakohtu
8. juuli
9. a määrusega tunnistati tema kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Süüteod kvalifitseeriti KarS § 113 järgi (karistati vangistusega 13 aastat) ning KarS § 215 lg 2 p 2 järgi (karistati 3-aastase vangistusega). KarS § 64 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
10. juuli
11. Karistuse lõpptähtaeg saabub
12. juulil
14. Vangla ja prokuratuur ei toeta A. Kurvitsa vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
15. Viru Maakohtu
16. juuni
17. a määrusega jäeti A. Kurvits karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
18. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus, muu hulgas esimese astme eluvastase kuriteo, s.o tapmise eest. Kohtuotsusest nähtub, et tapmine on toime pandud ühise joomise käigus tekkinud tüli tulemusel. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole olnud, kuid toimepandud kuritegu ning vangla iseloomustuses toodud andmed seda ei kinnita. Iseloomustuse kohaselt eelnevatest riskihindamistest nähtub, et isiku õe sõnul on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Seega alkoholi tarvitamise jätkamine vabaduses võib olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti nähtub iseloomustusest, et meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus, ta tarvitab pikka aega väga tugevatoimelist ravimit ning ei ole nõus sellest loobuma ega annust vähendama. Kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks on teda vangistuses karistatud väärteokorras ametniku solvamise eest. Kinnipeetava suhtes on korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta on ohustanud nii vangla kui vanglas viibivate isikute julgeolekut. Lisaks on A. Kurvitsal olnud mitmeid konflikte kaaskinnipeetavatega, kaaskinnipeetavaga konflikti sattumise tõttu keelati tal ära ka abikoka eriala õpingud. Kohus leiab, et kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuigi isik on avaldanud, et tal on ettekujutus sellest, mida kriminaalhooldus endast kujutab, võib negatiivne suhtumine ametnikesse mõjutada ka kriminaalhoolduse nõuetele allumist ning katseaja edukat läbimist.
19. Positiivsena arvestas kohus vangistuses läbitud sotsiaalprogramme Viha juhtimine ja Agressiivsuse asendamise treening ning riigikeeleõpet. Samuti selle, et ta on olnud vangistuses hõivatud tööga nii koristajana, toidujagajana, köögitöölisena kui ka metallitsehhis abitöölisena. Samas aga on esinenud korduvalt töödistsipliini rikkumisi ning tööst keeldumist. Vabanemisel on isikul olemas elukoht. Ta on andnud nõusoleku ka elektroonilisele valvele allumiseks. A. Kurvitsal puuduvad tasumata rahalised nõuded ning vabanemisfondi on hoiustatud 1630,50 eurot, mis aitab kaasa esialgsele majanduslikule toimetulekule vabaduses, sest garanteeritud töökoht isikul puudub. MÄÄRUSKAEBUS
20. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus. Vabastada A. Kurvits tingimisi enne tähtaega vangistusest.
21. Kohus rakendas valesti kaalutlusõigust. Määrusest ei nähtu arvestamist A. Kurvitsa elutingimuste ja nende tagajärgedega, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine (elukoha olemasolu, toetus ja tugiisiku toetus tööle asumisel, ravi jm eluliste probleemide lahendamisel).
22. Vaatamata positiivsetele asjaoludele ei pidanud kohus ennetähtaegset vabastamist võimalikuks süüdimõistetu varasema elukäigu ja toimepandud kuritegude asjaolude tõttu. Maakohtu määrus ei vasta kohtupraktikale (vt RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21 ja
23. veebruari
24. a määrus asjas nr 1-14-10087/66, p 33).
25. Väide alkoholitarvitamisele on paljasõnaline, kuivõrd alkoholi kuritarvitamise kohta tõendid puuduvad. Liiati tarvitas A. Kurvits viimati alkoholi 14 aastat tagasi.
26. Viide tugevatoimelise ravimi sõltuvusele näitab, et vangla on pikkade aastate jooksul pannud A. Kurvitsa olukorda, kus haiguse põhjuste kõrvaldamise asemel määrati talle tugevatoimeline rahusti. See tõi kaasa haiguse progresseerumise ja A. Kurvits ei saanud enam ravimist loobuda. Selmet võimaldada A. Kurvitsale operatsiooni, kirjutati talle välja tugevatoimelist sõltuvust tekitavat valuvaigistit ning tekitab küsimuse arvamuse andnud inimese kvalifikatsiooni kohta.
27. Kohtu järeldused seavad kahtluse alla kriminaalhoolduse vajalikkuse tervikuna. Kriminaalhoolduse eeldus on rajatud käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustuste 2 panemisega süüdimõistetu sotsialiseerumisele kaasaaitamiseks. Võttes arvesse, et kohus vaagis A. Kurvitsa vabastamist puudulikult, ei ole sisuliselt isegi kaalutud, kas uue kuriteo risk oleks maandatav käitumiskontrolli ja kontrollkohustuste panemisega.
28. Kohus leidis, et A. Kurvitsa puhul oleks uute kuritegude risk suur. Sisuliselt ei ole aga põhjendatud, miks positiivsed asjaolud ennetähtaegset vabastamist ei tingi. A. Kurvitsat ei ole varem käitumiskontrollile ega elektroonilisele valvele allutatud. Tugev järelevalve võimaldaks teostada A. Kurvitsa üle kontrolli ning võimaldab sotsiaalset abi osutada. Toimepandud kuritegude asjaolud ja korduvus võimaldavad A. Kurvitsa tingimisi enne tähtaega vabastada. A. Kurvits on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ning seda soodustavad vabanemisjärgsed elu- ja töötingimused ning tugiisiku toetus. Uue kuriteo riski välistab seega täielikult kriminaalhooldus.
29. Maakohus on ennetähtaegselt vabastama jätmist põhjendanud sellega, et pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Maakohtu määrus on seega puudulikult põhjendatud, kuna kaalutlusõiguste teostamisel on tuginenud asjaoludele, mis ei ole kooskõlas Riigikohtu poolt välja kujundatud praktikaga.
30. Maakohtu määruses puuduvad konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud, mis viitavad uute kuritegude toimepanemise riskile.
31. A. Kurvitsat on küll 10 korda distsiplinaarkorras karistatud, ent tegemist on ettevaatamatusest toime pandud rikkumistega. Distsiplinaarkaristused on edasi kaevatud ning nende asjaoludesse ei ole maakohus süüvinud. A. Kurvits selgitas istungil detailselt rikkumiste tagamaid ning seetõttu tuleks neid hinnata koosmõjus positiivsete asjaoludega. Valdavalt on A. Kurvitsa käitumine vanglas olnud õiguspärane. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
33. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Praegusel juhul nähtuvad maakohtu määrusest selgelt põhjendused, miks kohus leidis, et 10 kehtiva distsiplinaarkaristusega ning ametniku solvamise eest väärteokorras karistatud isiku puhul, kelle suhtes on korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kellel on konflikte nii vangla kui seal viibivate isikutega, puudub veendumus, et ta suudab õiguskuulekalt vabaduses käituda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et negatiivne suhtumine ametnikesse võib mõjutada ka kriminaalhoolduse nõuetele allumist ning katseaja edukat läbimist.
34. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja kriitikaga, mis puudutab A. Kurvitsa elutingimustega arvestamata jätmist. Kohus on vaaginud ka A. Kurvitsa vabanemisjärgseid tingimusi: mh elukoha olemasolu, töökoha puudumist, rahaliste nõuete puudumist ning leidis, et esialgne toimetulek on A. Kurvitsale tagatud. Samuti on kohus pidanud positiivseks mitmeid A. Kurvitsa püüdlusi vangistuseks (sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele õpe ja töötamine (viimase puhul on välja toodud korduvad töödistsipliini rikkumised ning tööst keeldumised). 3
35. Ringkonnakohus ei pea siiski paljasõnalisteks ka viidet alkoholitarvitamisele. Kohus on põhistanud seda kuriteo asjaoludega, s.o kohtuotsusest nähtuvalt toimus tapmine ühise joomingu käigus tekkinud tüli tulemusel ning ka vangla iseloomustusest nähtuvalt esines A. Kurvitsal probleeme alkoholi liigtarvitamisega.
36. Kaitsja viited A. Kurvitsa võimalikule raviveale (ravimisõltuvuse tekitamine, operatsiooni mittevõimaldamine) ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Toimikus olevast tõendist nähtuvalt on süüdimõistetu pöördunud Ida-Viru Keskhaigla poole kinnipidamiskohas osutatava tervishoiuteenuse tõttu ning tal on soovitatud pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole või Terviseameti poole, mis teostab järelevalvet tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle (IV kd, tl 36).
37. Kaitsja etteheited nagu oleks maakohus A. Kurvitsa ennetähtaegselt vabastama jätmist põhjendanud sellega, et pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid on väär, kuivõrd midagi sellist ei ole maakohus väitnud.
38. Kohtukolleegiumi arvates ei ole kohus seadnud kuidagi kahtluse alla kriminaalhoolduse vajalikkust tervikuna. Küll aga ei ole määruse sisu arvestades kohus pidanud võimalikuks A. Kurvitsat kriminaalhooldusele allutada.
39. Apellatsioonikohtu hinnangul on maakohus A. Kurvitsa ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii A. Kurvitsa uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A. Kurvitsa vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
40. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja A. Kurvitsa vabastamise praegusel ajal, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1). Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas