1-11-7393/179

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-7393 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Artemi Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ARTEMI KURVITS, isikukood 36705232752, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 25.07.2006 ja lõpp 25.07.2021 Kaitsja Silvi Erro RESOLUTSIOON Jätta ARTEMI KURVITS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.05.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artemi Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Artemi Kurvits (endine nimi Artemi Šlotov) kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 05.07.2011 kohtumääruse nr 1-11-7393 alusel, mille kohaselt KrMS § 483 lg 1 alusel tunnistati lubatavaks Artemi Šlotovi suhtes tehtud Vene Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Tavda Linnakohtu 07.12.2007.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. Artemi Šlotovi süütegu kvalifitseeriti KarS § 113 järgi ja teda karistati vangistusega 13 aastat ning KarS § 2 215 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 25.07.
2. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 5 korda, üks karistus on kehtiv. Vangistuses viibib ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik tapmise ning võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest grupis. Isiku kuriteod on järk-järgult muutunud raskemaks. Üldpildis on kinnipeetava käitumine sarnane varasemaga – kuriteod on toime pandud impulsiivsuse ja puuduliku probleemide lahendamise oskuse tõttu, samuti on kuriteo toimepanemise soodusteguriks ka alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav
3. aastal läbinud riigikeele A1-taseme kursuse ning
4. aastal asus ta õppima riigikeelt A2-tasemel, kuid loobus õpingutest. Isik on
5. aastal läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ning perioodil 19.02.-13.04.2016 osales ta sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetav alustas ka õpinguid abikoka erialal ja 07.05.2015 lubati tal osaleda õppetöös, kuid 25.05.2015 toimus tal konflikt kaaskinnipeetavaga õppetöö ajal köögis ning õppetöös osalemine keelati tal ära. Vangistuses on isik töötanud nii koristajana, toidujagajana, köögitöölisena kui ka metallitsehhis abitöölisena. Korduvalt on esinenud töödistsipliini rikkumisi (nt ebaviisakas käitumine tööandjaga ja töökorralduste eiramine), samuti tööst keeldumist. Käesolevalt on isikul kehtiv tööle määramise leping koristajana. Kinnipeetav on korduvalt nõudnud endale meelepärast tööd. 18.04.2016 on isikuga toimunud vestlus suhtumisest ümbritsevatesse inimestesse, kogukonda, probleemide lahendamisest vägivallata. Perioodil 2013-2017 on toimunud ka psühholoogi vastuvõtud. Kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 13 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 1 kuu vangistust. Kinnipeetav on sündinud Eestis. Vangla varasematest andmetest nähtub, et isik elas kuni xxxx. aastani xxxx, aadressil xxxx, kuid alates xxxx. aastast elas ta xxxx. Isik on öelnud, et xxxx.a läks ta xxxx ja elas seal koos vanade sõpradega. Samuti nähtub andmetest, et aastatel 2005-2006 üüris ta poolt maja xxxx oblastis xxxx linnas xxxx külas. Kinnipeetav on võimaliku vabanemise korral avaldanud soovi elama asuda xxxx. 24.04.2020 on esitanud R K, xxxx tegevjuht, vanglale allkirjastatud kinnituskirja, millest nähtub, et isikule on võimaliku vabanemise korral garanteeritud koht majutusasutuses koos nõustamisteenusega. Kriminaalhooldaja on oma arvamuses välja toonud, et 29.04.2020 toimunud telefonivestluses andis xxxx tegevjuht R K teada, et 24.04.2020 on ta andnud Artemi Kurvitsale kinnituse, mis hõlmab kokkulepet majutus- ja nõustamisteenuse osas, sh 10-kuulist alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmi läbimist. Sellise kokkuleppe kohaselt peab Artemi Kurvits arvestama ja nõustuma asjaoluga, et xxxx läbitav rehabilitatsiooniprogramm põhineb ainult usulistel põhimõtetel, millega kaasneb kohustus osaleda 5 korda päevas palvustel, lisaks tuleb täita usuteemalist päevikut ja osaleda muudel usuga seotud üritustel. Sellega seoses eeldab xxxx, et kui Artemi Kurvits on avaldanud soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega xxxx selleks, et tegeleda seal oma sõltuvusprobleemiga, siis ta nõustub kinni pidama ka rehabilitatsioonikeskuse kristlikest traditsioonidest ja järgib kodukorda. xxxx on võimalik kohapeal töötada, kuid tulenevalt kodukorrast ei ole võimalik töötada väljaspool xxxx territooriumi. 04.05.2020 edastas xxxx tegevjuht R K nõusoleku elektroonilise valve kohaldamise kohta isiku suhtes xxxx. Kinnipeetaval on Eesti kodakondsus, kuid puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetava sõnul on ta 3 omandanud keskerihariduse. Vangla varasemate andmete kohaselt jätkas ta pärast põhihariduse omandamist õpinguid toiduainete tehnikumis kokk-kondiitri erialal. Varasemalt on isik välja toonud, et on eelmise vangistuse jooksul omandanud keevitaja ning puutöölise eriala. Käesolevalt väidab isik, et on omandanud pagar-kondiitri, traktoristi ning masinõmbleja eriala. Hetkel on isik enda sõnul valmis riigikeelt edasi õppima. Kinnipeetava sõnul töötas ta enne käesolevat vangistust xxxx mitteametlikult. Vangla varasemate andmete kohaselt töötas isik Eestis viimati ametlikult Eesti NSV ajal xxxx. Isik on vanglas korduvalt nõudnud endale meelepärast tööd. Ta on soovinud töötada koristajana 8 tundi päevas, kuid vanglal pole olnud võimalik seda isikule võimaldada. Samuti on ta soovinud töötada toidujagajana, kuid samal ajal on kurtnud tugeva puusavalu üle ning käimisel kasutab karku. Seega ei ole vangla määranud isikut toidujagajaks. Võimaliku vabanemise korral isikul garanteeritud töökoht puudub. Isiku enda sõnul plaanib ta Eestis leida püsiva töökoha Töötukassa kaudu. Vanglal puudub reaalne informatsioon isiku majandusliku toimetuleku kohta enne vangistust. Vangla andmetel puuduvad isikul nõuded, vabanemisfondis on 1630,50 eurot. Kinnipeetav asub alguses elama kohta, kus ei ole tarvis üüri maksta ega muid igapäevaseid kulusid kanda. Isik on varasemalt alkoholi liigtarvitanud. Kinnipeetav ise ei ole läbi aastate tunnistanud alkoholi kuritarvitamist. Isiku enda sõnul suhtub ta alkoholi negatiivselt ning ei hakkaks alkoholi tarvitama. Eestis puudub isikul lähivõrgustik. Kinnipeetava sõnul elavad ema L M ja õde J P xxxx. Väidetavalt suhtles ta xxxx karistuse kandmise ajal nendega kirja teel. Varasemate andmete kohaselt suhtles ta õega käesoleva vangistuse jooksul kuni
6. aastani, kuid seejärel tekkis suhtlusesse paus, kuid
7. aasta lõpus olevat nad taas suhtlema hakanud. Varasemast infost nähtub, et suhted lähedastega on sisuliselt katkenud umbes 18 aastat tagasi. Kinnipeetava sõnul suhtlus lähedastega puudub. Samuti nähtub varasemast infost, et isikul oli xxxx elukaaslane, kellega tal on ühine laps (sündinud xxxx). Isik on varasemalt selgitanud, et tegemist oli fiktiivse kooseluga ning ta ei ole lapse bioloogiline isa. Arvestades kinnipeetava minevikku ja vanglakaristusi võib järeldada, et tema tutvusringkonnas võib olla kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetava sõnul puuduvad tal suhted kriminaalse taustaga inimestega. Samuti on ta välja toonud, et tal puuduvad üleüldse tuttavad ja sõbrad, kuna ta viibis väga pikka aega Eestist eemal. Kinnipeetava tugiisikuks on I S, kes on kriminaalkorras karistatud. I S on lubanud Artemi Kurvitsale vabanemisel töökoha ja perearsti leidmisel ning muude vajalike asjade ajamisel abiks olla. Vestlustel ei ole kinnipeetav välja toonud, et ta oleks teiste poolt mõjutatav. Pigem rõhub isik sellele, et temal on oma arvamus ning tema ei kavatse kellegi "pilli" järgi tantsida. Kinnipeetav ei ole tunnistanud tapmist. Varasematest andmetest nähtub, et isik on ennast vigastanud, et saada oma tahtmist (soovis enne ümberpaigutamist rääkida juhiga või takistada ümberpaigutamist
8. aastal). Kinnipeetava sõnul ta enne vangistust alkoholi ei tarvitanud. Kohtuotsusest nähtub, et tapmine on toime pandud ühise joomise käigus tekkinud tüli tulemusel. Eelnevatest riskihindamistest nähtub, et isiku õe sõnul on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Kinnipeetav ei ole läbi aastate tunnistanud ise alkoholi kuritarvitamist, mis näitab, et isik ei näe probleemi ning seetõttu puudub motivatsioon muutuda. Vangla varasematest andmetest tulenevalt on kinnipeetav tunnistanud, et on proovinud kanepit. Käesoleval hetkel isiku sõnul ta narkootikume tarvitanud ei ole ning suhtub nendesse negatiivselt. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval narkosõltuvus. Ta on tarvitanud pikka aega väga tugevatoimelist ravimit ning ei ole nõus sellest loobuma ega annust vähendama. Puuduvad tõendid, et seostada kinnipeetava kuritegelikku käitumist sõltuvusprobleemidega. Kinnipeetav on ennast protestiks vanglaametnike tegevuse vastu lõikunud (
9. aastal). Isikul on probleemid 4 tervisega ja ta saab ravi. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul ka psühhiaatrilised probleemid, ta ärritub kergesti, esineb meeleolu kõikumisi. Isiku enda arvates on tema käitumine tingitud sellest, et nii vanglaametnikud kui ka kaaskinnipeetavad provotseerivad teda. Meditsiiniosakonna andmetel on isik viibinud psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõttudel. Kinnipeetava vaimne tervis võib vabanedes viia kuritegeliku käitumiseni. Kinnipeetav võib suhtlemisel olla rahulik ning mõistev. Samas ei suuda ta end tihti talitseda, ägestub kiiresti ning võib karjuda. Kinnipeetav on põhjendanud oma käitumist sellega, et talle tehakse vanglas ülekohut ning kõik on tema vastu negatiivselt meelestatud. Vanglas on isikul olnud mitmeid konflikte kaaskinnipeetavatega. Isikul on puudulik probleemide lahendamise oskus. Isik on toime pannud tapmise, kuid ise ta seda ei tunnista. Ta on väitnud, et aitas vaid tapetust vabaneda, kuid tema kedagi ei tapnud. Seetõttu ei saa öelda, et isik teadvustaks kuriteo toimepanemise põhjuseid ning oleks valmis oma käitumist kriitiliselt analüüsima. Kinnipeetava sõnul on tema eesmärgiks vabanemisel leida töö ning kindel ja stabiilne elukoht, samuti luua perekond. Isiku enda sõnul aitab tal "jalad alla" saada tugiisik, kellega ta suhtleb. xxxx vangla iseloomustusest nähtub alljärgnev: "Isik käitus agressiivselt ja asotsiaalselt. Mõjutusmeetmetele ei reageerinud, järeldusi ei teinud, korduvalt rikkus kodukorda. Provotseerib kaaskinnipeetavaid. Administratsiooniga käitub väljakutsuvalt, jõhkrutseb. Loob konfliktsituatsioone, süüdistab kõiges vanglat". Distsipliinirikkumised vanglas on seotud ka ebaviisaka käitumisega ja ähvardava või ebaviisaka sisuga väljendi kasutamisega ametnike suhtes. Isikut on karistatud vangistuses väärteokorras ametniku solvamise eest. Isik väljendab oma suulistes ja kirjalikes pöördumistes negatiivsust ametnike, vanglasüsteemi ning üleüldise Eesti õigussüsteemi suhtes. Kinnipeetav leiab, et kõik provotseerivad teda ning rikuvad järjepidevalt seadust ning moonutavad tõde. Isik on väitnud eeltoodut aastaid. Kinnipeetava suhtes on korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna isik on ohustanud nii vangla kui vanglas viibivate isikute julgeolekut. Isikul on pooleliolev kriminaalasi, kuritegu on toime pandud vanglas. Kinnipeetav ei ole sõnades negatiivsust kriminaalhoolduse vastu väljendanud. Pigem on isik igal võimalusel soovinud vabaneda ja enda sõnul on valmis täitma igat kohustust. Isik ei ole varasemalt kriminaalhooldusel olnud, seega võib tal olla sellest ebaõige ettekujutus. Tegelikkuses ei pruugi Artemi Kurvits teada, mida see endaga kaasa toob. Arvestades isiku elustiili ja varasemat käitumist vanglas, ei saa olla täielikult kindel, et ta suudab oma karistust vabaduses kanda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 36%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Artemi Kurvitsa tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 25.07.2021 ning kohustada teda katseajal täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 12 kuud. 08.05.2020 esitas Viru Vangla kohtule õiendi kinnipeetava Artemi Kurvitsa iseloomustuse juurde, mille kohaselt Artemi Kurvits soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda xxxx majutusüksusesse. Seoses sellega palus vangla, et kohus edastaks taotluse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale uue elukoha ning elektroonilise valve sobilikkuse kontrolli teostamiseks aadressil xxxx. 15.05.2020 teatas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond vastusena kohtu 08.05.2020 elukoha kontrolli taotlusele, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik kontrollis 13.05.2020 Artemi Kurvitsa avaldatud 5 elukohta xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus on kasutuses köök. Üle koridori asub WC ja vannituba. Isik asub elama sinna üksinda. Majutusasutuse juhatuse esimees O I andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kontrollitud elukoht vastab elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele. Seega Artemi Kurvitsa suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamine on võimalik aadressil xxxx. Artemi Kurvits kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kõigepealt pidi ta elama asuma xxxx aadressil xxxx, sest rehabilitatsioonikeskus saatis vastava garantiikirja. Hiljem tuli talle xxxx Linnavalitsusest kiri, et xxxx linn keeldub teda vastu võtmast ja praktiliselt keelab tal xxxx linna üldse ilmuda. Praegu tahab ta tänada väga oma kaitsjat, kes peale seda, kui tuli xxxx selline info, suhtles xxxx Linnavalitsusega. Kui ta sai sellise kirja, siis tal ei jäänud muud üle, kui küsida abi xxxx, mis saatis samuti garantiikirja, et võtab ta vastu. Samal ajal xxxx ka saatis kirja, et nad on eksinud ja ikkagi võtavad ta vastu. Tal oli kaks pakkumist laual ja ta võttis vastu xxxx oma. Tal on ettekujutus sellest, mida kriminaalhooldus endast kujutab. xxxx teostatakse ka uimastisõltuvuse ravi, nad aitavad nii elukoha kui ka töökohaga. Töökoha kohta tal andmeid ei ole. Ta nõustub iga töökohaga, mis rehabilitatsioonikeskus talle pakub. Tal on probleemid tervisega, ta vajab operatsiooni ja praegu liigub karkudega. Vanglatöötajad kuni tänaseni survestasid teda, kuna ta esitas seaduslikke nõudeid. Ta esitas nõudeid, et saaks ravi, nõudis tööd 8-tunnilise tööajaga. Vangla annab talle valuvastast rohtu Tramadol, mis on iseenesest narkootiline aine. Kui vangla näeb, et ta hakkab midagi nõudma, siis manipuleerib nende tablettidega. Vangla mustab teda, sest kõik, mis nad räägivad, on vale ja laim. Tema ema elab xxxx. Kuritegu oli toime pandud xxxx ja karistust peaks ta kandma ka xxxx, Eesti ei oma mingit seost selle kuriteoga. Talle määrati 15 aastat, Eesti võttis ta vastu nagu dissidendi. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Artemi Kurvitsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Artemi Kurvitsa ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et Artemi Kurvits kuulub tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele, kuna KarS § 76 lg 2 ja 4 märgitud formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Artemi Kurvitsale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on ära kandnud üle poole määratud karistusest ja asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Käesoleva asja materjalidest samuti nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, üks karistus on kehtiv. Artemi Kurvits on vanglas olnud peaaegu 14 aastat. See on väga pikk aeg, mis on mõjutanud tema tervist. Artemi Kurvitsa vanglas viibimise ajal on vangla töötajatel tema suhtes tekkinud eelarvamuslik suhtumine, kuna ta on seisnud ja seisab oma põhiseaduslike õiguste eest. Ta palub, et temasse suhtutaks inimlikult, austusega. Peaaegu kõik tema kaebused olid seotud sellega, et talle ei võimaldatud õigeaegselt arstiabi, kui see oli talle vajalik. Kui arstiabi ka osutati, oli see ebakvaliteetne. Ka Artemi Kurvitsa kaitsja oli sunnitud pöörduma erinevate instantside poole kaebustega 6 ebakvaliteetse arstiabi kohta ning Artemi Kurvitsa kaebused ei olnud alusetud. Nii karistati teda näiteks selle eest, et ta kasutas liikumiseks karkusid, keeldus ruume koristamast. Kuid raske on kujutada ette inimest, kes liigub karkude abil või kasutab liikumisel ühte karku põrandaid pesemas või koristamas ruume käes lapp ja hari. Tema kaebuste peale võeti temalt alguses ära kargud, pärast seda, kui vanglaametnike tegevuse peale kaebus esitati, anti talle üks kark tagasi. Seoses tugevate valudega kirjutas arst Artemi Kurvitsale välja tramadooli, seejuures suurte doosidena. See preparaat tekitab juba esimesel korral sõltuvust, seetõttu peab seda võtma skeemi alusel ja võtmise lõpetama samuti. Kuid pärast järjekordset kaebust alandas teine arst järsult doosi, mida poleks tohtinud teha ja selle tulemusena tundis Artemi Kurvits tugevaid valusid. Seoses sellega, et Artemi Kurvits on vanglas, vajab oma tervisliku seisundi tõttu operatsiooni, vangla arstid teda aga operatsioonile ei saada, kannatab Artemi Kurvits siiani tugevate valude käes ja saab alles vabaduses oma tervisega tegelema hakata. Oli kaebusi ka valvurite tegevuse kohta. Vastuseks kaebustele järgnesid vanglatöötajate poolt käskkirjad Artemi Kurvitsale distsiplinaarkaristuste määramise kohta, osa neist kaebas ta edasi halduskohtusse. Artemi Kurvits ei rikkunud vangla sisekorraeeskirju. Tema, nagu kõik teisedki inimesed, tahaks perekonda, aga see ei õnnestunud tal. Ta on peaaegu 14 aastat vanglas karistust kandnud. Seda on kohutavalt palju. Kaitsja leiab, et Artemi Kurvitsa elu ja psüühika ei ole veel lõplikult lõhutud, talle tuleb anda võimalus alustada vabaduses sõna otseses mõttes uut elu, seal ootab teda tugiisik, kes aitab lahendada kõik probleemid dokumentide, tervise, elukoha, tööga jne. Nii on kujunenud, et tal pole Eestis lähedasi, kuid on reaalsed inimesed, kes tahavad teda aidata. Vabaduses olles saab ta video teel olla ühenduses oma lähedastega, ema ja õega, kes elavad xxxx ja keda ta 14 aastat ei ole näinud. Möödunud aastal arutati juba Artemi Kurvitsa tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimust, kuid tol hetkel puudus Artemi Kurvitsal elukoht, mis tegi võimatuks tema allutamise käitumiskontrollile. Tingimisi enne tähtaega vabastamise kohtumääruses oli aga vaja ära näidata koht, kus süüdimõistetu elama peab. Seoses sellega polnud võimalik käitumiskontrolli kohaldada. Käesoleval ajal sellist probleemi pole. Vastavalt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna vastusele vastab elukoht elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele. Seega Artemi Kurvitsa suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamine on võimalik aadressil xxxx. Majutusasutuse juhatuse esimees O I andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetaval puuduvad tasumata rahalised nõuded. Positiivseks loeb kaitsja ka seda, et Artemi Kurvits on siiski töötanud ja töötab vanglas, on omandanud riigikeele A1-tasemel ja läbis sotsiaalprogrammi. Osales programmis aktiivselt, arutles ja vaidles, iga küsimuse kohta oli tal oma arvamus. Programmi käigus õppis siiski paremini hindama oma käitumist, vaadeldes seda läbi teiste arvamuse ja sai aru, et kui osata analüüsida ning aru saada enda käitumisest, siis on võimalik aru saada ka teiste käitumise motiividest. Ka alustas isik abikoka erialal õpinguid. Kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi liigtarvitamisega, samuti ei ole tal narkosõltuvust. Ka puuduvad tõendid selle kohta, et kinnipeetava kuritegelik käitumine oleks seotud sõltuvusprobleemidega. Selle asjaolu loeb kaitsja positiivseks. See, et Artemi Kurvitsat karistati distsiplinaarkorras ei saa kaitsja arvates olla ennetähtaegsel vabastamisel tõsiseks takistuseks. Võttes arvesse Artemi Kurvitsa vanust, tema soovi elada edaspidi seaduskuulekat elu, annab see alust eeldada, et Artemi Kurvits on teinud enda jaoks karistusest vastavad järeldused ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Eeltoodu alusel palus kaitsja kohut vabastada Artemi Kurvits tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, 7 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, süüdimõistetu ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Artemi Kurvits ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 15 aasta pikkusest vangistusest rohkem kui kaks kolmandikku. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud muu hulgas esimese astme eluvastase kuriteo, s.o tapmise eest. Kohtuotsusest nähtub, et tapmine on toime pandud ühise joomise käigus tekkinud tüli tulemusel. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholi tarvitamisega probleeme ei ole olnud, kuid toimepandud kuritegu ning vangla iseloomustuses toodud andmed seda ei kinnita. Iseloomustuse kohaselt eelnevatest riskihindamistest nähtub, et isiku õe sõnul on kinnipeetaval olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Seega alkoholi tarvitamise jätkamine vabaduses võib olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samuti nähtub iseloomustusest, et meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud narkosõltuvus, ta tarvitab pikka aega väga tugevatoimelist ravimit ning ei ole nõus sellest loobuma ega annust vähendama. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks on teda vangistuses karistatud väärteokorras ametniku solvamise eest. Kinnipeetava suhtes on korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta on ohustanud nii vangla kui vanglas viibivate isikute julgeolekut. Lisaks on Artemi Kurvitsal olnud mitmeid konflikte kaaskinnipeetavatega, kaaskinnipeetavaga konflikti sattumise tõttu keelati tal ära ka abikoka eriala õpingud. Kohus leiab, et kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuigi isik on avaldanud, et tal on ettekujutus sellest, mida kriminaalhooldus endast kujutab, võib negatiivne suhtumine ametnikesse mõjutada ka kriminaalhoolduse nõuetele allumist ning katseaja edukat läbimist. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Agressiivsuse asendamise treening ning õppinud riigikeelt. Samuti selle, et ta on olnud vangistuses hõivatud tööga nii koristajana, toidujagajana, köögitöölisena kui ka metallitsehhis abitöölisena. Samas aga on esinenud korduvalt töödistsipliini rikkumisi ning tööst keeldumist. Vabanemisel on isikul olemas elukoht xxxx majutusüksuses aadressil xxxx ning ta on andnud nõusoleku ka elektroonilisele valvele allumiseks, elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Positiivne on ka asjaolu, et isikul puuduvad tasumata rahalised nõuded ning vabanemisfondi on hoiustatud 1630,50 eurot, mis aitab kaasa esialgsele majanduslikule toimetulekule vabaduses, sest garanteeritud töökoht isikul puudub. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Artemi Kurvitsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. 8 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
10. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 11.06.2020 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-11-7393 jõustus 14.10.2020 Tartu Ringkonnakohtu