) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on M. P. sündinud XX.XX.XXXX, perekonnaseisult XXX ja tal on kaks täisealist last. Tartu Maakohtu 25.04.2019 otsusega tunnistati M. P. süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.07.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 17 päeva vangistuse, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja aluseks M. P. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.04.
teise lause järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu, mistõttu tuleb
P. pankrot välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja ega juriidilise isiku juhtorgani liige.
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5 tundi 15 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Vladimir Kutšmeile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Kohus leiab, et kuna M. P. näol on tegemist kinnipeetavaga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu hüvitamine
lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri tasu tuleb
lg 6 alusel määrata FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.