1-18-7662/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-7662 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Irina Palmsalu Prokurör Tiina Viru Kaitsja Robert Sprengk (riigi õigusabi korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Deniss Slavnov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla DENISS SLAVNOV, isikukood 38103170015, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel xxxx Süüdimõistetu Karistuse kandmise algus 29.03.2018 ja lõpp 22.07.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 10.06.2020 avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta DENISS SLAVNOV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Deniss Slavnovilt menetluskuluna riigituludesse 211,08 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Robert Sprengki poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99919700030100, selgitusse märkida: „1-18-7662, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister kasuks 211,08 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Robert Sprengki poolt süüdimõistetu Deniss Slavnovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.05.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Deniss Slavnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Deniss Slavnov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.06.2019 otsusega KarS § 331 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, 3 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu 29.03.2018 otsusega mõistetud karistus 4 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust, mõistes, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 23 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks luges kohus 29.03.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, neist on kehtivad neli ja vanglas viibib isik kaheksandat korda. Varem on isik sooritanud ka vägivaldseid kuritegusid ja narkokuritegusid, kuid peamiselt on siiski varastanud. Eelmine kuritegu oli narkootikumide vahendamine vanglas ning käesolev süüdimõistmine narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamine vanglas ilma arsti ettekirjutuseta. Soodusteguriks on olnud uimastisõltuvus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Deniss Slavnov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tal on võimalus vabaneda Rehabilitatsioonikeskusesse, kus teda aidatakse ja ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Avaldas, et ma tutvus tütarlapsega, kellega meil varsti tulevad pulmad, sõrmused on ostetud ja peale Rehabilitatsioonikeskust ma kavatseb jääda elama xxxx. Tunnistas, et oma tütarlapse nimel on valmis paljuks ja esmalt sõltuvusest vabanemiseks. Peale A T ei ole tal rohkem lähedasi, ta ei hoia nendega suhteid. Ka sõpru ei ole, tuttavateks üksnes paar endist vanglakaaslast. Selgitas, et tal ei ole kartserit kaua aega olnud ja ta ei hinda oma käitumist halvaks, kuid noomituste aluseks olnud rikkumised olid naljakad. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Robert Sprengk oli seisukohal, et Deniss Slavnovi käitumine vangistuses ei ole olnud just eeskujulik. Ta on vanglas toime pannud uue kuriteo ja tal on vangistuses ka 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Sealhulgas tuleb välja, et ta on vanglas kasutanud ka ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet - ravimit Tramadol. Kuid samas Deniss Slavnov on ise selgitanud seda, et tema probleemid ongi olnud seotud just narkosõltuvusega ja ta soovib sellest sõltuvusest vabaneda. Deniss Slavnov on vangistuses juba mitu aastat ja vangla iseloomustuses on kirjas, et viimast korda proovis ta narkootikume 2015 aasta lõpus. Sellest saab järeldada, et 2 viimased neli aastat pole ta narkootikume tarvitanud, mis annab eelduseks selleks, et ta tõepoolest suudab vabaduses oma narkosõltuvusega tegeleda. Kui Deniss Slavnov vabastada elektroonilise järelevalve alla Rehabilitatsioonikeskusesse xxxx, siis on kaitsja hinnangul põhjendatud arvata, et ta narkootikume edaspidi ei tarbi enam. Deniss Slavnovi enda sõnul pole ta varem narkosõltuvusega tõsiselt tegelenud, selleks puudus motivatsioon ja rehabilitatsioonis ta samuti pole varem käinud. Kaitsja leidis, et käesoleval ajal on Deniss Slavnovil tütarlapse näol suur ja sügav motivatsioon tegelemaks oma sõltuvusprobleemiga. Kaitsja oli seisukohal, et kõige rohkem peaks hindama just neid tulevasi suhteid, mis tal on tekkinud ja tekivad pärast vabanemist ning neid võimalusi ja palus seetõttu kohtul kaaluda Deniss Slavnovi vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Deniss Slavnov ära kandnud 4-aasta 3 kuu ja 23 päeva pikkusest vangistusest 2 aastat 2 kuud ja 18 päeva ehk üle poole mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Viimane kuritegu on sooritatud vanglas, seega ka kontrollitud keskkonnas ei ole kinnipeetav suutnud vältida uue kuriteo toimepanemist. Ka ei ole Deniss Slavnovi käitumine vanglas olnud seaduskuulekas ja isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste (vanglaametniku loata märgitud ootealast väljumine, ebaviisakas käitumine) toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Lisaks on vanglas kinnipeetava suhtes kohaldatud julgeolekumeetmeid (eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, ohjeldusmeetmete ehk käeraudade kasutamine). 3 Kohus on seisukohal, et vangistuse ajal toimepandud uus kuritegu ja korduvad distsipliinirikkumised seavad kahtluse alla kinnipeetava motiveerituse alluda kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusesse xxxx. Rehabilitatsioonikeskuses on olemas kõik eluks vajalik ja kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. xxxx näol on tegemist ajutise elamispinnaga, kus tähtajalise lepingu alusel saab kinnipeetav elada ning olla rehabilitatsiooniteenusel 12 kuud, millele järgneb adaptatsioon 3-6 kuud. Seega on kinnipeetaval olemas esialgne ajutine elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kohus on aga seisukohal, et kinnipeetava katseaeg koos kindlas elukohas elamise kohustusega saab olema pikem (kuni 22.07.2022), kui seda võimaldab rehabilitatsioonikeskus. Isiku ainsaks lähedaseks on tema elukaaslane, kellega suhtleb aktiivselt ja kes teda igati toetab. Muid toetavaid ja lähedasi suhteid kinnipeetaval vabaduses pole. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, samuti ei ole. Korduvkaristatus eeldab aga kriminaalsete tuttavate olemasolu. Ei ole huvitatud lõpetama suhteid kriminaalse taustaga isikutega, mingil määral on isik ise mõjutatav, samas eelviimase kuriteoga kihutas teist isikut kuritegu toime panema. Kohus on seisukohal, et positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine või nende vähesus ja kriminaalset mõtteviisi toetavate isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetavaga on vangistuse jooksul viidud läbi vestlused suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis ning sellest tulenevate muutuste teemadel ning psühholoogiline nõustamine tulevikueesmärkide seadmise teemadel. Vanglas olles on töötanud peamiselt majandustöödel, käesoleval hetkel on hõivatud toidujagajana. Ka on isik vanglas läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning Õige hetk ja läbis riigikeele õppe A1 tasemel. Seega on isik kasutanud kinnipidamisasutuses viibitud aega enesearendamiseks. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Isikul on ka vähene haridus (algharidus) ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töötamise kogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ja eluks vajaliku raha hankis ta vabaduses olles peamiselt kriminaalsel teel. Samas on isikul välja kujunenud kulutamisharjumused. Isikul on tasumata võlgasid 1738,63 eurot ja võlgade likvideerimises ei saa kindel olla, kuna võlgade tasumise vastu kinnipeetav seni erilist huvi üles ei ole näidanud. Seega majanduslikust olukorrast ja hoiakutest tulenevalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima ja seda ei välista ka elukaaslase võimalik rahaline toetus. Kinnipeetava enda sõnul ei ole tal probleeme alkoholi tarvitamisega, vastupidise kohta info puudub. Küll aga tarvitas kinnipeetav narkootikume ega ole olnud sõltuvusega tegelemisest huvitatud. Vestlustel on öelnud, et talle väga meeldib narkootikumide tarvitamine, ta ei ole huvitatud muutusest ning ei näe selleks ka vajadust. Vanglast väljapoole loodud suhte tõttu soovib küll käesoleval hetkel siiski rehabilitatsioonikeskusesse vabaneda, mis näitab teatud määral motivatsiooni üles, samas ei saa tagasilangust eitada ning narkootikumide tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. 4 Vangla iseloomustuse kohaselt on Deniss Slavnov oma olemuselt kinnine ja ei usalda kedagi. Kuritegelikud käitumismustrid on kinnistunud. Isikul puuduvad reaalsed toimetulekuoskused ilma kuritegevuseta ning ta ei lahenda probleeme sihipäraselt. Kinnipeetav on varakult kokku kasvanud kriminaalse ja vangla subkultuuriga, ametnikesse suhtub üldjuhul neutraalselt, samas koostööd teeb omakasu eesmärgil. Vangla hinnangul motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest ei tundu olevat piisavalt. Isik ei tunneta ennast ühiskonna liikmena, ta ei ole muutusteks valmis ning ei näe selleks ka vajadust ning on seda vestluse kaudu väljendanud. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (ajutise elukoha ja tüdruksõbra olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, uue kuriteo sooritamine vangistuses) ja käitumist karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristused, julgeolekumeetmete kohaldamine) ning Deniss Slavnovil tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, uue kuriteo sooritamine vanglas ehk kontrollitud tingimustes, kriminaalsel teel raha teenimine, narkootikumide tarvitamine, positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine või vähesus ning riskitegurina ka kuritegelikud hoiakud (kinnistunud kuritegelikud käitumismustrid). Ka märgib kohus, et julgeolekumeetmete kohaldamine viitab siiski tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust isiku võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 17.06.2020 kohtumäärus 1-18-7662 jõustus 13.10.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 5