Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-20508 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2050

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja V P ja kostja L N vahel on 20.11.2017 sõlmitud eluruumi üürileping xxxx korteri kasutamiseks. Üürilepingu kohaselt andis hageja kostjale tasu eest kasutada xxxx 2toalise korteri suurusega 58,3 m

1. Üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 650 EUR kuus. Üür tuli tasuda üürileandja arveldusarvele ette iga kuu 20-ndaks kuupäevaks. Samuti kohustus üürnik lepingu kohaselt tasuma kõrvalkulud, ehk maja haldaja poolt esitatud arved ning elektri ja vee tarbimise eest vastavalt arvestite näitudele. Kõrvalkulude eest pidi üürnik tasuma üürileandja arveldusarvele iga kuu 20-ndaks kuupäevaks. Hageja on oma lepingulised kohustuse täitnud. Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 18.09.2019 ja üürnik vabastas üüritud korteri valduse. Üürilepingu lõpetamine ei too endaga kaasa üürilepingu alusel kokku lepitud ja lepingu kehtivuse ajal tekkinud kohustuste lõppemist. Üürnikul tuli tasuda nii augusti kui septembrikuu üür, kui juuli, augusti ja 2/3 septembri kõrvalkulud. Pooled leppisid kokku, et üürnik tasub võla hiljemalt korteri vabastamisel 18.09.
2. Kogu kostja võlgnevus on 1905 EUR, millest lahutame maha deposiiti kantud 650 EUR ja kokku jääb põhivõla jäägiks 1255 EUR. Kostja on arved aktsepteerinud ja võlga tunnistanud, selles vaidlus puudub. Seda kinnitab hageja ja kostja vaheline kirjavahetus. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Hageja palub:
3. rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 1255 EUR;
4. määrata menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja kõik hageja poolt kantud menetluskulud, riigilõiv 200 eurot, õigusabikulud 1152 eurot, ning määrata menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates 2 2-19-20508 kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.07.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 1152 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 1152 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1352 eurot (200+1152).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1352 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3