alusel Advokaat Janek Valdma T T - ik XXX, elukoht XXX, karistamata Kahtlustatav RESOLUTSIOON 1. Lõpetada
S § 121 lg 1 järgi. Kriminaalasjas nr 18257000368 alustati 30.12.2018 menetlust PPA Lääne prefektuuri Haapsalu PJ poolt. Kohtueelse uurimisega tuvastatult on alust T Td kahtlustada KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 30.detsembril 2018 kella 03.05 ajal Haapsalu linnas XXX maja viimase trepikoja ees tungis omavahelise tüli käigus kallale G Rile, keda lõi ühel korral rusikaga pea piirkonda – näkku vastu nina, põhjustades oma tahtliku tegevusega G Rile füüsilist valu ja ninast verejooksu. Kuriteoga on tekitatud kannatanule jope lõhkumisega varaline kahju 79 eurot, mis on hüvitatud. Kannatanu on lepingulise esindaja O.Väina (Ramstor OÜ) vahendusel esitanud VÕS § 1043 alusel tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes, sest kuriteo läbi on kannatanu saanud füüsilist valu ning vigastused, avalikus kohas ründamisega teotati aga tema au. Kannatanu soovib süüdlaselt mittevaralise kahju hüvitist summas 2000 eurot. Samuti on kannatanu tsiviilhagis taotlenud tema poolt kriminaalmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. Kriminaalasja juurde on esitatud OÜ Ramstor arve nr 1227 kannatanu G.R kriminaalasjas hagiavalduse koostamise eest summas 240 eurot, mis on tasutud sularahas. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et T T on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest KarS eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kahtlustatava süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur, sest tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja kahju osaline hüvitamine, samuti vähendab tema süü suurust vabandamine kannatanu ees ja lepituse otsimine lepitusmenetluses. T Tl karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestada tuleb, et vägivaldseks muutunud konflikti ajendiks oli joobes kannatanu enda eelnev käitumine. Karistusregistri andmetel on T T kohtulikult ja väärteokorras karistamata. Kriminaalmenetlusregistri andmetel ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud seoses avaliku menetlushuvi puudumisega ega leppimisega. Eeltoodust võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi ning suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike karistusmeetmete rakendamist. Prokurör leiab, et kahtlustatava poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Seega prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisega
alusel eeldab kahtlustatava nõusolekul temale kohustuste panemist, sealhulgas menetluskulude ja kuriteoga tekitatud kahjude tasumist määratud tähtajaks.
g 7 kohaselt võib prokuratuur lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on aga esitatud kohtule seepärast, et kannatanu on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 2000 eurot, kuid kahtlustatav T T koos kaitsja Janek Valdmaga on 25.09.2020 prokuratuuris avaldanud seisukoha, et nimetatud mittevaralise kahju nõue on ülepaisutatud ja ei vasta kohtupraktikale. Kaitsja on prokuratuurile esitanud ka samasisulise kirjaliku taotluse, milles palutakse menetluse lõpetamist
Kuna prokuratuuril puudub võimalus ise tsiviilhagi mahtu vähendada, siis palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele võtta kahtlustuse mahtu arvestades seisukoht ka kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahjunõude suuruse põhjendatuse osas ja määrata hüvitis enda äranägemisel. 2 1-20-7074 Kriminaalasjas on menetluskuluna kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 388.80 eurot, mis tuleb kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse lõpetamisel. Samuti tuleb kahtlustataval kohustusena hüvitada kannatanu õigusabikulud 240 eurot. Et kahtlustatav on kannatanu ees vabandanud, osalenud lepitusmenetluses ning valmis kohustustena hüvitama nii menetluskulud kui kannatanule kuriteoga põhjustatud kahjud mõistlikus suuruses, siis ei pea prokurör otstarbekaks kahtlustatavat kohustada tegema veel üldkasulikku tööd või tasuma rahalist kohustust või täitma mõnda muud asjakohast kohustust. Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud kannatanule kuuluv musta värvi meeste jope, mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis /tl 29-33/. Et jope maksumus on kannatanule hüvitatud ning kahtlustatav T.T on avaldanud, et ei soovi seda, siis kuulub nimetatud asitõend hävitamisele kui väärtusetu
Kahtlustatava suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. Et kahtlustatav on käesolevat taotlust digiallkirjastades andnud nõusoleku täita talle kohtu poolt määratud kohustused, siis tuleb kriminaalmenetluse lõpetamiseks esitada taotlus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale
T Tle on selgitatud, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendab kohus käesoleva kriminaalasja menetluse prokuratuuri taotlusel oma määrusega ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja alluvusse saadetuna. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Lõpetada kriminaalasjas nr 18257000368 menetlus avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendina vaadeldud musta värvi meeste jope, mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, kui väärtusetu. II Kohtu seisukoht
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokurör on esitanud kohtule taotluse T T suhtes
Prokuröri taotluse on T T ja tema kaitsja allkirjastanud, mis näitab, et kahtlustatava nõusolek kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja talle menetluse lõpetamisel kohustuste panemiseks, on olemas. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri poolt kohtule esitatud taotluses olevad põhjendused kriminaalmenetluse lõpetamiseks tulenevad menetluse käigus kogutud tõenditest, kohus nõustub prokuröri seisukohtadega ja neid kordama ei hakka. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et T.T, tungis omavahelise tüli käigus kallale G Rile, keda lõi ühel korral rusikaga pea piirkonda – näkku vastu nina, põhjustades oma tahtliku tegevusega G Rile füüsilist valu ja ninast veejooksu, millega pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. 3 1-20-7074 Seega on T T toime pannud ühe teise astme kuriteo, mille eest KarS eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kohus nõustub prokuröri poolt välja toodud asjaoludega, mis näitavad, et T T süü ei ole suur. Prokuröri seisukoha kujunemine, et T T karistamine ei ole otstarbekas ega vajalik, on taotluse ja kriminaalasja materjalide pinnalt jälgitav ja arusaadav. Lähtudes eelväljendatud seisukohast on prokurör taotluses leidnud, et T T poolt toimepandu ei pea käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kriminaalmenetluse seadustiku kommentaarides (lk 481, Juura, 2012) on leitud, et avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just karistamise järgi on tungiv vajadus. Kohtul on kriminaalasja materjalide pinnalt tekkinud samuti veendumus, et T T õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et T Tle ei ole kuritegelik käitumine eluviisiks. T T ütlustest nähtub, et ta on teinud sündmusest järeldused, ta on oma teo keelatusest aru saanud, tema kahetsus on puhtsüdamlik, ta on lepitusmenetluse käigus kannatanu ees vabandanud, kuriteoga tekitatud varalise kahju on ta G.Rle hüvitanud. Taotluses prokuröri poolt välja toodud asjaolud näitavad, et esinevad
Kohus leiab, et menetluse lõpetamisel T Tle sanktsioneerivate kohustuse panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asjas puudub avalik menetlushuvi.
lg 2 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud. Nimetatud §-i lg 3 alusel kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Prokurör on taotlenud, et T T hüvitaks riigile kriminaalmenetluse kulu - kaitsjale vandeadvokaadile Janek Valdmale T T kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 388,80 eurot /tl 177-178/. Samuti on prokurör on taotlenud, et T T hüvitaks kannatanu poolt kantud õigusabikulud summas 240 € kannatanu G R arveldusarvele nr EExxx /tl 173/. Kohustuste täitmise tähtaeg on 14. aprill 2021. III Kuriteoga tekitatud kahju Kriminaalasjas on kannatanu esitanud tsiviilhagi T T vastu mittevaralise kahju 2000 eurot hüvitamise nõudes /tl 164-168/. Kohtu hinnangul, arvestades kuriteo asjaolusid ja tekitatud vigastust, lähtudes kohtupraktikast (vt kriminaalasjad nr 1-14-6160, 1-16-2502, 1-14-7430), on põhjendatud
lg 2 p 1 alusel panna T Tle kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse lõpetamisel G Rile mittevaralise kahju hüvitamiseks 200 eurot. Kohus selgitab, et olukorras, kus kohus otsustab
lg 2 p 1 alusel panna isikule kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ulatuses, mis on väiksem kannatanu tsiviilhagis esitatud nõuete kogusummast on kannatanul võimalik oma nõue selle täitmata osas esitada tsiviilkohtumenetluses (RKKKm 3-1-1-33-17 p 15-17). IV Asitõendid Asitõendina on 04.02.2019 vaadeldud G Rile kuuluvat musta värvi kapuutsiga meeste talvejopet firmalt JACK&JONES suurus M /tl 29-32/. 4 1-20-7074 Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 53/19 22.10.2019 /tl 33/ kohaselt asub musta värvi kapuutsiga meeste talvejope PPA Lääne prefektuuri Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis. Prokurör on määranud, et
lg 3 p 4 alusel hävitada asitõendina vaadeldud musta värvi meeste jope, mis asub haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, kui väärtusetu. Nimetatud ese hävitada peale kohtuotsuse jõustumist
V Tõkend Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1, lg 2 p 1, lg 3, 4, § 385 p 10, § 408 lg 1 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse T T suhtes, määrab T Tle prokuröri taotluses märgitud kohustused -
lg 2 p 1 alusel tuleb T Tl tasuda kriminaalmenetluse kulu 388,80 eurot, ja hüvitada kannatanu poolt kantud õigusabikulud 240 eurot kannatanu G R arveldusarvele nr EExxx. Samuti paneb kohus
lg 2 p 1 alusel T Tle kohustuseks kannatanu G Rile tasuda kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 200 eurot. Kohustuste täitmise tähtaeg on 14.04.2021.a.
lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.