Obsah (8)

§ 29§ 87§ 19§ 31§ 58§ 123§ 132§ 23

4-20-360 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. august 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-360 (2302,19,000633) Kohtunik Marina Nina

) § 132 p-st 3 ja §-des 133-134, maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
2. jaanuari
3. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,000633 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Rahuldada menetlusaluse isiku OÜ ATKO Liinid kaebus.
2. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ ATKO Liinid kasuks välja 2 335,4 eurot väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 1 4-20-360
3. Kohtuotsus edastada menetlejale. menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja Prefektuuri
5. detsembril 2019 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse OÜ-le ATKO Liinid liiklusseaduse (LS) § 130 lg-te 1 ja 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse EÜ nr 561/2006 artikli 10 rikkumist, mis on kvalifitseeritud väärteona LS § 244 lg 2 järgi.
6. Väärteoprotokollis märgitud väärteokirjelduse kohaselt OÜ ATKO Liinid juhatuse liige A. S., veokorraldajana, korraldas reisijatevedu ja bussijuhtide tööd selliselt, et bussijuhtidel ei olnud võimalik täita sõidu-, töö-, puhke- ja valmisolekuaegadele kehtestatud nõudeid järgmiselt (kohtuotsuses refereeritud kokkuvõtvalt): - korraldas bussijuht K. N. töö selliselt, mille kohaselt ei olnud juhil võimalik pärast 4 tunni ja 30 minuti pikkust sõiduperioodi kasutada vähemalt 45 minutilist katkematut vaheaega või asendada see vähemalt 15 minutilise vaheajaga, millele järgneks vähemalt 30 minutiline vaheaeg, s.o täita vaheajale kehtestatud nõudeid kuupäevadel
7. jaanuar,
8. jaanuar,
9. jaanuar,
10. jaanuar,
11. jaanuar,
12. jaanuar,
13. jaanuar,
14. jaanuar,
15. jaanuar,
16. jaanuar,
17. jaanuar,
18. jaanuar ja
19. jaanuar
20. K. N. ööpäevane puhkeperiood pärast
21. jaanuari 2019 kell 08:26 iganädalase puhkeperioodi lõppu oli kehtestatud 9 tunni asemel 8 tundi ja 41 minutit. - veokorraldajana korraldas K. T.
22. aprilli 2019 töö selliselt, et hiljemalt
23. aprillil 2019 kell 05:50 ei olnud K. T. võimalik katkematult kätte saada 9 tunnist ööpäevast puhkeperioodi.
24. veebruaril 2019 kell 21:05 oli ööpäevase katkematu puhkeaja kestvuseks 8 tundi ja 45 minutit. - veokorraldajana korraldas bussijuht J. L. töö selliselt, et tema ööpäevased sõiduajad olid lubatust pikemad
25. aprillil,
26. mail,
27. mail,
28. mail,
29. mail,
30. mail ja
31. mail
32. Tema ööpäevased puhkeperioodid olid planeeritud lühemaks kui nõutavad 11 tundi – 9.–
33. mai, 10.–
34. mai, 16.–
35. mai ja
36. –
37. mai
38. Bussijuht J. L. töö oli korraldatud selliselt, mille kohaselt ei olnud juhil võimalik pärast 4 tunni ja 30 minuti pikkust sõiduperioodi kasutada vähemalt 45 minutilist katkematut vaheaega või asendada see vähemalt 15 minutilise vaheajaga, millele järgneks vähemalt 30 minutiline vaheaeg, s.o
39. aprillil,
40. aprillil ja
41. mail
42. - veokorraldajana korraldas O. P. töö selliselt, et tema ööpäevased sõiduajad olid lubatust pikemad
43. mail,
44. mail,
45. mail,
46. mail,
47. mail,
48. mail,
49. mail,
50. juunil ja
51. juunil
52. O. P. iganädalased sõiduajad ületasid lubatud 56 tundi neljal järjestikusel nädalal: 6.–
53. 2 4-20-360 mai, 13.–
54. mai, 20.–
55. mai,
56. mai –
57. juuni
58. O. P. kahenädalased sõiduajad ületasid lubatud 90 tundi, st kahe nädala sõiduaeg oli kokku 101 tundi ja 24 minutit, teise ja kolmanda nädala sõiduaeg 113 tundi ja 37 minutit ning kolmanda ja neljanda nädala sõiduaeg 115 tundi ja 27 minutit. Töö korraldamisel olid O. P. ööpäevased vähendatud 9-tunnised puhkeperioodid planeeritud lubatust lühemaks 13.–
59. mail, 19.–
60. mail, 26.–
61. mail, 1.–
62. juunil
63. O. P. regulaarsed 11-tunnised ööpäevased puhkeperioodid olid planeeritud lubatust lühemaks 10.–
64. mai, 16.–
65. mai, 17.–
66. mai, 22.–
67. mai, 23.–
68. mai, 28.–
69. mai, 29.–
70. mai
71. Veokorraldaja jättis planeerimata O. P.
72. mai –
73. mai 2019 iganädalase lühendatud puhkeaja kompenseerimise. O. P. töö oli korraldatud selliselt, mille kohaselt ei olnud juhil võimalik pärast 4 tunni ja 30 minuti pikkust sõiduperioodi kasutada vähemalt 45 minutilist katkematut vaheaega või asendada see vähemalt 15 minutilise vaheajaga, millele järgneks vähemalt 30 minutiline vaheaeg, s.o
74. mail,
75. mail,
76. mail,
77. mail ja
78. juunil
79. - veokorraldajana korraldas A. S. töö selliselt, kus ööpäevased kohustuslikud puhkeperioodid olid planeeritud lühemaks kui regulaarsed iganädalased puhkeperioodid ette näevad, s.o
80. jaanuar –
81. jaanuar,
82. jaanuar –
83. veebruar,
84. veebruar –
85. veebruar,
86. veebruar –
87. veebruar
88. Kohtuvälise menetleja otsus
89. Politsei- ja Piirivalveameti
90. jaanuari
91. a otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS § 130 lg-tes 1 ja 2 sätestatud norme. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teo LS § 244 lg 2 järgi ja karistas OÜ-d ATKO Liinid rahatrahviga 1600 eurot.
92. Kohtuvälise menetleja otsuses märgiti, et reisijatevedu teostati menetlusaluse isiku huvides ja teadmisel ning heakskiidul, sest menetlusalune isik täitis oma lepingust tulenevat kohustust. Väärteo toimepanemine on tõendatud mh tunnistajate ütlustega, autojuhikaartide failidega ja nende väljatrükkidega, sõidumeerikute failide väljatrükkidega, sõiduleht-volitustega, Harju maakonna läänesuuna ja idasuuna avaliku teenindamise lepingutega, äriregistri väljavõttega. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale
93. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebus OÜ ATKO Liinid kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande, kes taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt palutakse väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Kaebuses esitatud seisukohad on järgmised.
94. Väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud füüsilise isiku tegu. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohus on selgitanud, et kuna KarS § 2 lg 2 järgi saab isikut karistada vaid teo eest, mis vastab süüteokoosseisule ja on õigusvastane ning süüline, saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku väärteoasjas peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob endaga kaasa juriidilise isiku 3 4-20-360 vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. Kuigi juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, ei tähenda see automaatselt, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvata teo ka toime pannud. 7.

§ 87

kohaselt on maakohus väärteo arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja kohus ei saa ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Muu hulgas on selliseks koosseisuliseks asjaoluks KarS § 14 lg 1 kohaselt juriidilisele isikule füüsiliste isikute kaudu vastutuse omistamine. Seega peavad väärteoprotokollist tulenema A. S. käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Ainuüksi seetõttu, et A. S. on OÜ ATKO Liinid juhatuse liige, ei saa läbi tema omistada igasugust äriühingu tegevuse raames toimepandud rikkumist äriühingule.

1. Käesolevas asjas on väärteoprotokollis kirjeldatud, et OÜ ATKO Liinid juhatuse liige A. S. veokorraldajana, korraldas reisijatevedu ja bussijuhtide tööd selliselt, et bussijuhtidel ei olnud võimalik täita sõidu-, töö-, puhke- ja valmisolekuaegadele kehtestatud nõudeid. Rohkem pole väärteoprotokollis avatud, kuidas ja mis viisil A. S. oma ülesandeid täitis. Lisaks puudub igasugune põhjendus selle kohta, millisest õigusaktist või kokkuleppest tulenes OÜ ATKO Liinid juhatuse liikmele kohustus vedu korraldada. Veokorraldamise puudujäägid on omistatud A. S. üksnes seeläbi, et ta on äriühingu juhatuse liige. Veelgi enam, PPA oli teadlik, et Lääne suuna logistik ja OÜ ATKO Liinid reisijate veo eest vastutavaks isikuks on hoopis G. A., keda PPA allutas riikliku järelevalvemenetluses sunniga esitama dokumente bussijuhtide A. S. ja A. K. kohta. Nimelt on PPA ise märkinud riikliku järelevalve meetme protokollis, et G. A. on OÜ ATKO Liinid vastutav isik veo korraldamisel.
2. Riigikohus on jaatanud vastutava töötaja tegevuse omistamist juriidilisele isikule, kui see toimub juhatuse heakskiidul. Samas eeldab see igal juhul nii tavatöötaja kui ka KarS § 14 lg-s 1 nimetatud isiku teo õigusliku analüüsi kohtuotsuses, isegi kui tavatöötajat tuvastatud ei ole.
3. Käesolevas asjas ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud (i) G. A. või muu tuvastamata isiku tegevust veo korraldamisel, (ii) A. S. heakskiidu andmist sellele tegevusele või (iii) mis viisil ja õiguslikul alusel A. S. vedu korraldas. Väärteoprotokollis on kirjeldatud erinevaid ebaõigest veokorraldusest tulenevaid rikkumisi ja üldsõnaliselt märgitud, et asjakohased rikkumised olid tingitud OÜ ATKO Liinid juhatuse liikme A. S. „veokorraldamisest“. See tähendab, et kirjeldatud on ainuüksi ebaõigest veokorraldusest tingitud rikkumisi, kuid mitte seda, milles veokorraldus seisnes ja milline isik millistel õiguslikel alustel seda teostas. Seetõttu ei ole võimalik õiguslikult analüüsida A. S. tegevust, kuivõrd see peaks tuginema üldsõnalisele kirjeldusele – „veokorraldamine“.
4. Eeltoodule tuginedes tuleb väärteomenetlus lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt, kuivõrd väärteoprotokollis esitatud teokirjeldusest ei ole võimalik tuvastada A. S. tegevuses kõikide deliktistruktuuri elementide esinemist, mistõttu ei ole võimalik tema tegevust OÜ-le ATKO Liinid omistada ja äriühingut väärteo toimepanemises vastutusele võtta.

1. Väärteomenetluse läbiviimisel on rikutud ausa menetluse põhimõtet. OÜ ATKO Liinid sai tema suhtes väärteomenetluse läbiviimisest esmakordselt teada
2. novembril 2019, kui PPA edastas kutse. Nimetatud kutses tutvustati OÜ-le ATKO Liinid

§-s 19 sätestatud õigusi. 4 4-20-360 13. Sellest tulenevalt on käesolevas asjas vajalik tuvastada, millisel ajahetkel teostati PPA poolt haldusmenetlust ja millisel ajahetkel väärteomenetlust, kuivõrd nimetatud asjaolust oleneb, millisel ajahetkel pidi PPA teavitama OÜ-d ATKO Liinid

§-s 19 sätestatud õigustest. Õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi. Olukorras, kus OÜ ATKO Liinid suhtes teostati väärteomenetluse toiminguid tõendite kogumiseks, aga õigusi ei selgitatud, on rikutud õiglase menetluse põhimõtet, kuivõrd osaühing ei olnud teadlik õigusest kaitsjale ja õigusest mitte anda ennast süüstavaid ütlusi ega edastada dokumente. Keegi ei ole kohustatud aitama kaasa enda toime pandud süüteo tõendamisele põhiseaduse § 22 lg 3 kohaselt.

1. Olukorras, kus PPA-l on kahtlus ja tõendid olemas süüteo toimepanemise kohta ja toimingu eesmärk ei ole korrakaitseseaduse (KorS) ja LS kohaselt ohtu tõrjuda, vaid süüteo asjaolud välja selgitada, ei ole tegemist enam järelevalvega, vaid süüteomenetlusega. Meetme objektiivseks eesmärgiks on koguda tõendeid süüteo toimepanemise kohta.
2. Käesolevas asjas on J. K. oma
3. veebruari
4. a ütlustega tunnistanud, et samal päeval teostatud järelevalve raames tuvastati K. N. suhtes kolm väga rasket rikkumist. Arvestades asjaolu, et tegemist oli väga raskete rikkumistega ja PPA-l oli selle kohta tõend – J. K. ütlused, on selge, et järgnevad toimingud, mh
5. veebruari
6. a tunnistaja K. N. ülekuulamise eesmärk oli selgitada välja väärteo asjaolusid. Seda kinnitab, et mõlemad protokollid on vormistatud

reeglite kohaselt. Sellises olukorras ei olnud hiljem 18. veebruaril 2019 LS § 139 lg 3 alusel rakendatud riikliku järelevalve meede, millega kohustati OÜ-d ATKO Liinid väljastama K. N.ga seotud dokumente, suunatud enam ohu tõrjumisele, vaid konkreetse väärteoasja asjaolude väljaselgitamisele, mida oleks pidanud tegema

-s sätestatud nõuete kohaselt.

1. S. on PPA käitunud ka seoses OÜ ATKO Liinid bussijuhi J. L. – tunnistajana väärteomenetluses raames ülekuulamine
2. mail 2019, aga haldusmenetluse raames tõendite nõudmine osaühingult
3. oktoobril 2019, O. P. – tunnistajana väärteomenetluse raames ülekuulamine
4. juunil 2019, aga haldusmenetluse raames tõendite nõudmine OÜ-lt ATKO Liinid
5. oktoobril 2019, A. S. – tunnistajana väärteomenetluse raames ülekuulamine
6. veebruaril 2019, aga haldusmenetluse raames tõendite nõudmine OÜ-lt ATKO Liinid
7. märtsil
9. Kirjeldatud asjaoludest nähtub, et tegemist oli PPA süstemaatilise käitumisega, kus koguti esmalt väärteomenetluse raames tõendid tunnistajatelt, kuid seejärel esitati haldusmenetluse raames OÜ-le ATKO Liinid nõue dokumentide väljastamiseks tagamata väärteomenetluse garantiisid ega selgitamata menetlusaluse isiku õigusi

§ 19kohaselt.

Selline käitumine võimaldab PPA-l minna mööda väärteomenetluse garantiidest, mis paratamatult on suunatud menetlusaluse isiku kaitsmisele seeläbi raskendades kohtuvälise menetleja tööd tõendite kogumisel.

1. PPA poolset süstemaatilist ebaseaduslikku käitumist käesolevas menetluses tõendite kogumisel iseloomustab lisaks riikliku järelevalve teostamisele asjaolu, et OÜ-lt ATKO Liinid nõuti õigusi tutvustamata osaühingut ennast süüstavaid tõendeid.
2. märtsil 2019 edastas PPA OÜ-le ATKO Liinid nõudekirja väärteomenetluses, kus nõuti OÜ ATKO Liinid käsutuses olevate autobusside sõidumeerikute failide edastamist. Nõudekirjas ei olnud märgitud, et 5 4-20-360 menetlusaluseks isikuks on OÜ ATKO Liinid ega märgitud

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi. PPA viitas

§ 31lg-le 2.

19.

§ 58

lg 1 kohaselt alustatakse menetlust esimese menetlustoiminguga, mis käesolevas menetluses oli tunnistaja PPA ametnik J. K. poolt

1. veebruaril 2019 ütluste andmine. Seetõttu oli
2. märtsil 2019 väärteomenetlus juba käimas ning enne igasuguse meetme rakendamist menetlusaluse isiku suhtes tuli talle selgitada

§ 19-s sätestatud õigusi, mida 27.

märtsi 2019 edastatud nõudekirjas ei tehtud. Enamgi veel, nõudekirjas varjati asjaolu, et menetlust teostatakse OÜ ATKO Liinid enda suhtes. Eelnevale tuginedes palub kaitsja tunnistada käesolevas menetluses riikliku järelevalve raames ja

1. märtsi
2. a nõudekirjaga kogutud dokumentaalsed tõendid lubamatuks, kuivõrd menetlusalusele isikule ei tutvustatud VMTS §-s 19 sätestatud õigusi nende väljastamisest keeldumiseks. Menetlus Harju Maakohtus
3. Harju Maakohtu
4. mai
5. a määrusega määrati OÜ ATKO Liinid kaebus arutamisele
6. ja
7. mail
8. Harju Maakohtu
9. mai
10. a määrusega rahuldati OÜ ATKO Liinid kaitsja taotlus lükata kohtulik arutamine edasi, sest OÜ ATKO Liinid juhatuse liige A. S. haigestus.
11. OÜ ATKO Liinid kaebuse arutamine toimus
12. ja
13. juuni
14. a kohtuistungil. Kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja palus vaidlustatud otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 22.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus annab esmalt hinnangu kaitsja väitele, et riikliku järelevalve raames ja

1. märtsi
2. a nõudekirjaga väärteomenetluses kogutud dokumentaalsed tõendid ei ole lubatavad. Seejärel käsitleb kohus juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse põhimõtteid, selgitades väärteomenetluse lõpetamise põhjuseid. Tõendite lubatavus
3. Kõnesolevas asjas alustati väärteomenetlust
4. veebruaril
5. Esimeseks menetlustoiminguks oli tunnistaja J. K. ülekuulamine. Samal päeval kuulati üle ka tunnistaja K. N..
6. veebruaril 2019 koostati LS § 139 lg 3 alusel küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokoll, millest nähtuvalt esitas OÜ ATKO Liinid erinevaid dokumente. Protokolli kohaselt oli meetmele allutatud isikuks OÜ ATKO Liinid Harjumaa osakonna juhataja A. S..
7. märtsil 2019 koostati LS § 139 lg 3 alusel küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokoll, millest nähtuvalt esitas OÜ ATKO Liinid erinevaid dokumente.
8. märtsil 2019 saadeti OÜ-le ATKO Liinid nõudekiri väärteomenetluses, milles nõuti sõidumeerikute failide esitamist viitega

§ 31lg-le 2.

LS § 139 lg 3 alusel esitatud nõude alusel väljastas OÜ ATKO Liinid dokumente ka

1. oktoobril
2. LS § 139 reguleerib mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning sõidukijuhi tasustamise nõuete täitmise riiklikku järelevalvet. 6 4-20-360
3. Õige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et riikliku järelevalvemenetluse ja süüteomenetluse paralleelsus ei ole välistatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03, p 13). Samuti on Riigikohus korduvalt selgitanud, et üldjuhul ei ole keelatud kasutada süüteomenetluses tõendina selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses (nt maksumenetluses, riikliku järelevalvemenetluse raames vms). Samas on Riigikohus järjepidevalt selgitanud, et süüteomenetlusvälise toiminguga kogutud tõendi kasutamine võib olla lubamatu siis, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64 sätestatud tõendi kogumise üldtingimusi või teatud süüteomenetluslikke garantiisid, näiteks põhiseaduse § 22 lg-st 3 ja KrMS § 34 lg-st 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus väärteoasjas nr 4-18-51, p-d 6-7;
8. märtsi
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-116-10, p 8;
10. oktoobri
11. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-07, p 8; samuti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
12. märtsi
13. a määrus nr 3-4-1-15-10, p 27). Riigikohus on viidanud mh Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile, milles on jaatatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõike 1 rikkumist olukorras, kui isikut sunnitakse ise üle andma dokumente olukorras, milles ei ole välistatud, et teda võidakse nende dokumentide alusel süüdistada kuriteo toimepanemises (J. B. v. Šveits, p 66; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. juuni
15. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-39-05, p 13).
16. Viidatud Riigikohtu praktikale tuginedes jõuab kohus järeldusele, et menetluses olevas väärteoasjas selliste tõendite kasutamine, mis on OÜ-lt ATKO Liinid välja nõutud LS § 139 alusel läbi viidud riikliku järelevalvemenetluse käigus, on vastuolus põhiseaduse § 22 lg-s 3 sätestatud enese mittesüüstamise privileegiga ehk õigusega mitte aidata kaasa enda poolt toime pandud süüteo tõendamisele. Samuti on sellega vastuolus süüteomenetluses dokumentide kasutamine, mis on samas väärteoasjas menetlusaluselt isikult välja nõutud

§ 31lg 2 alusel.

Riikliku järelevalvemenetluse käigus vormistatud protokollidelt ega

1. märtsi
2. a nõudekirjast ei nähtu, et menetlusalusele isikule oleks selgitatud õigust tõendite esitamisest keelduda. Seega leiab kohus, et kuna tõendite kogumisel ei ole tagatud süüteomenetluses kehtivat põhilist garantiid, ei ole need süüteomenetluses lubatavad tõendid. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus ja väärteoprotokolli piirid
3. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.
4. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsus väärteoasjas nr 4-19-4632, p 8). Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (vt nt Riigikohtu 7 4-20-360 kriminaalkolleegiumi
7. märtsi
8. a otsus väärteoasjas nr 4-19-2526, p 10). Kui väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavat füüsilist isikut, kes ja millise süüteo juriidilise isiku huvides toime pani, ei sisalda väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Kuna

§ 87

järgi on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa seda viga enam kohtumenetluses kõrvaldada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada (samas, p 11). 28. Väärteoprotokolli kohaselt pani OÜ-le ATKO Liinid omistatava teo toime A. S.. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses puudub analüüs, kas A. S. teos esinevad kõik menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo tunnused ehk teisisõnu, kas A. S. tegu vastab kõigile deliktistruktuuri elementidele. Kuna kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, lasub ka kohtul kohustus osutatud asjaolu hinnata. Silmas tuleb aga pidada, et

§-st 87 tulenevalt on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, s.o väärteoprotokollis kajastatud faktiliste asjaoludega.

1. Väärteoprotokollis märgitakse järgmist: „OÜ Atko Liinid juhatuse liige A. S. (xxx), veokorraldajana, korraldas reisijatevedu ja bussijuhtide tööd selliselt, et bussijuhtidel ei olnud võimalik täita sõidu-, töö-, puhke- ja valmisolekuaegadele kehtestatud nõudeid“. Järgmisena kirjeldatakse bussijuhtide töö- ja puhkeajanõuete rikkumisi.
2. Karistusõiguslikult võib tegu seisneda aktiivses käitumises ehk tegevuses või passiivses käitumises ehk tegevusetuses (vt J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne (4 vlj). Tallinn: Juura 2015, § 12 komm 7). Väärteoprotokollis heidetakse A. S. ette tegevust – bussijuhtide töö ja reisijatevedu korraldamist. Väärteoprotokollist ei selgu aga täpsemalt, milles seisnes A. S. etteheidetav tegevus. Kuna selles osas ei sisalda väärteoprotokoll faktilisi asjaolusid, ei ole võimalik hinnata, kas ja mida A. S. korraldas ja kas tema tegevus võib vastata süüteokoosseisu deliktistruktuurile.
3. Vähetähtis ei ole seegi, et isegi kui kohtul oleks võimalik sisustada väärteoprotokolli sisuks olevat A. S. tegevuse kirjeldust („korraldas“), ei kinnita väärteomenetluses kogutud tõendid asjaolu, et A. S. oli isikuks, kes OÜ-s ATKO Liinid Harju maakonnas lääne suunal veokorraldajana tegutses.
4. Kohtumenetluses on kaitsja esitanud tõendina käskkirja „Veokorraldaja määramine“, mille kohaselt määras OÜ ATKO Liinid juhatuse liige A. S.
5. märtsil 2018 tuginedes ühistranspordiseaduse §-le 44 OÜ-s ATKO Liinid Harju maakonnas läänesuuna sõitjateveokorralduse eest vastutavaks isikuks G. A.. Alusena on märgitud rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku ametialase pädevuse tunnistus nr 1181 R, v.a Tallinna Tehnikakõrgkool,
6. märts
7. Kohtumenetluses üle kuulatud tunnistajad – OÜ-s ATKO Liinid töötavad bussijuhid – selgitasid, et sõidulehed said nad dispetšeri käest (tunnistaja K. N. KT tl 90p, K. T. KT tl 92p). K. T. andis ütluseid, et tema vaatab sõidulehed alati üle ja kui näeb, et need ei võimalda puhkeaja nõuetest kinni pidada, hoiatab ta sellest õhtul ja need tehakse ümber, tema hoiatusele reageerivad dispetšer ja logistik G. A. ning teevad sõidulehed ümber (KT, tl 93, 95p). Ka tunnistajate K. N. ja J. L. ütluste kohaselt töötas läänesuuna logistikuna G. A. (KT, 91p). Tunnistajana oli kohtusse kutsutud ka G. A., kes töötab OÜ-s ATKO Liinid logistikuna, kuid ta keeldus kohtus ütluste andmisest põhjusel, et need ütluseid võivad süüstada teda ennast. Samuti on väärteoasja materjalides LS § 139 lg 3 alusel koostatud 8 4-20-360 küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokoll, millest nähtuvalt on OÜ-lt ATKO Liinid nõutud erinevate dokumentide väljaandmist ja protokollil on meetmele allutatud isikuks märgitud G. A. lääne suuna logistikuna ja OÜ ATKO Liinid reisijate veo eest vastutava isikuna. Seega on kogutud tõendite alusel võimalik järeldada, et Harju maakonnas lääne suunal tegeles sõitjateveokorraldusega G. A..
8. Eeltoodust tulenevalt ei sisalda väärteoprotokoll kohtu hinnangul piisavalt faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul hinnata A. S. tegevuse sisu OÜ ATKO Liinid bussijuhtide töö- ja puhkeaegade korraldamisel, täpsemalt tema käitumise vastavust süüteokoosseisu deliktistruktuuri elementidele. Teiseks ei kinnita väärteomenetluses kogutud tõendid, et A. S. oli isikuks, kes OÜ ATKO Liinid bussijuhtide tööd veokorraldajana Harju maakonnas lääne suunal korraldas. Tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et selleks isikuks oli OÜ-s ATKO Liinid logistikuna töötav G. A., kes oli vastavaks veokorraldajaks määratud ka OÜ ATKO Liinid juhatuse liikme A. S.
9. märtsi
10. a käskkirjaga. Kuna väärteoprotokoll ei sisalda faktilisi asjaolusid G. A. tegevuse kohta, ei saa kohus väärteoprotokolli piiridest väljumata anda hinnangut tema käitumisele.
11. Eeltoodut ei väära kohtu hinnangul ka kohtuvälise menetleja osundatu, et majandustegevuse registris on OÜ ATKO Liinid veokorralduse eest vastutavaks isikuks märgitud A. S.. 34.
12. Ühistranspordiseaduse § 1 lg 2 sätestab, et bussidega korraldatud sõitjateveo puhul lähtutakse lisaks samale seadusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (edaspidi määrus). Määruse artikkel 2 p 5 sätestab veokorraldaja mõiste – ettevõtja poolt tööle võetud füüsiline isik, või juhul, kui ettevõtja on füüsiline isik, siis nimetatud isik või, kui see on ette nähtud, tema poolt lepinguga määratud mõni muu füüsiline isik, kes juhib tegelikult ja pidevalt kõnealuse ettevõtja veotegevust. Määruse artikli 4 p 4 kohaselt teatab ettevõtja pädevale asutusele ametisse nimetatud veokorraldaja(te)st. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 8 lg 1 sätestab, et register on sama seaduse tähenduses majandustegevuse register ning seaduses sätestatud juhul muu samalaadne register. Samas paragrahvi lõike 2 kohaselt on majandustegevuse register andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ja järelevalve teostamist. 34.
13. Väärteoasjas on tõendina kogutud majandustegevuse registri (MTR) väljavõte OÜ ATKO Liinid kohta. Sellest nähtuvalt on osaühingul kaks veokorraldusjuhti. Veokorraldusjuhiks on märgitud H. L., lisatud
14. oktoobril 2014, ametinimetus veokorraldaja, määratud veokorraldajaks töölepingu alusel, märgitud pädevustunnistuse andmed. Teise veokorraldusjuhina on märgitud A. S., lisatud
15. oktoobril 2014, ametinimetus veokorraldaja, määratud veokorraldajaks töölepingu alusel, nimetatud pädevustunnistuse andmed. Kohtuväline menetleja viitab lisaks töötamise registrist tehtud väljatrükile. Sellest nähtuvalt töötas H. L. OÜ-s ATKO Liinid alates
16. augustist 2014 kuni
17. aprillini
18. A. S. töötab OÜs ATKO Liinid alates
19. oktoobrist 2014 seniajani. Sellest järeldab kohtuväline menetleja, et OÜ-s ATKO Liinid on ainsaks veokorralduse eest vastutavaks isikuks A. S.. 34.3 Kohtu hinnangul ei ole aga vaid eeltoodust võimalik järeldada, et just A. S. on isikuks, kes korraldas bussijuhtide tööd selliselt, et neil ei olnud võimalik kinni pidada töö- ja puhkeaja 9 4-20-360 nõuetest. Esmalt on kohtule esitatud eelnevalt viidatud käskkiri, millest nähtuvalt oli Harju maakonna läänesuuna veokorraldajaks määratud G. A.. Et just G. A. töötas logistikuna ja tegeles bussijuhtide sõidugraafikutega, sh korraldas vajadused neid ümber, kinnitavad tunnistajate ütlused. Vähetähtis ei ole aga lisaks see, et majandustegevuse registri andmetel on vaid informatiivne, mitte õiguslik tähendus (seletuskiri majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu 803 SE juurde, lk 78, Riigikogu XI koosseis). Seega võivad registris olevad andmed olla abiks ettevõtjate üle järelevalve teostamisel, kuid vaid nendele tuginedes ei saa teha lõplikke järeldusi isiku õiguste ja kohustuste kohta (nt on MTR-s OÜ ATKO Liinid veokorraldusjuhina märgitud ka H. L., kes töötamise registri kohaselt ei tööta osaühingus alates
20. aastast).
21. Seega, kuna väärteoprotokollis toodud faktilised asjaolud ei võimalda teha järeldusi selle kohta, et A. S. käitumises esinevad süüteokoosseisu deliktistruktuurile vastavad tunnused ja see ei ole kohtumenetluses kõrvaldatav, tühistab kohus

§ 132

p-st 3 juhindudes kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada. Menetluskulud 36. Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

§ 23

kohaselt hüvitatakse teos väärteotunnuste puudumise tõttu väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtupraktika kohaselt tuleb valitud kaitsja tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel arvesse võtta, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 1-19-4291, p 14). Kohtule on esitatud OÜ ATKO Liinid menetluskulude nimekiri, millele on lisatud arved. Kaitsja palub hüvitada menetlusalusele isikule menetluskulusid summas 2 607,38 eurot (ilma käibemaksuta). Dokumentidest nähtuvalt on menetlusalusele isikule õigusabi osutanud jurist Sander Potisepp ja vandeadvokaat Kristi Rande.
3. Taotluse kohaselt on õigusabi osutajatel väärteoasjas õigusteenuse osutamiseks kulunud kokku 24 tundi ja 11 minutit. Vandeadvokaadi tunnihinnaks on 127 eurot ja juristi tunnihinnaks 85 eurot. Kohus peab osutatud õigusabi tunnihinda mõistlikuks.
4. Kokkuvõtvalt kulus õigusabi osutajatel jaanuaris PPA-s toimikuga tutvumisele 1 tund 30 minutit, kaebuse koostamisele 11 tundi ja 12 minutit, töönõupidamistele, kliendiga suhtlemisele, materjalide analüüsile ja menetlejaga suhtlemisele 3 tundi 2 minutit, mais 2020 suhtlusele kohtuga, kohtumäärustega tutvumisele, kohtu e-kirjadele vastamisele, kliendiga suhtlemisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele 2 tundi 45 mintuti, juunis 2020 kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund 38 minutit,
5. juuni
6. a istungil osalemisele, materjalide analüüsile, kohtuvaidlusteks valmistumisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele 5 tundi 34 minutit.
7. Kohtu hinnangul on viidatud toimingud põhjendatud ja nendele kulunud aeg valdavalt mõistlik. Arvestades aga väärteoasja olemust, keerukust ja mahukust, samuti esitatud kaebuse 10 4-20-360 mahtu, leiab kohus, et mõistlikuks ajakuluks kaebuse koostamisel on 7 tundi (s.o taotluses märgitust 3 tundi 12 minutit vähem).
8. Taotluses palutakse samuti lisada menetluskulude hulka
9. juuni
10. a kohtuistungil osalemisega seonduv kulu vastavalt kohtuistungi ajale arvestusega 127,50 eurot/tund. Taotlusele pole aga selles osas lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa kohus võtta seisukohta, kas selles osas on menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulu ja selles osas tuleb taotlus jätta rahuldamata (vt Riigikohtu
11. juuni
12. a määrus kriminaalasjas nr 1-19-766, p 17).
13. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetlusaluse isiku OÜ ATKO Liinid kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks 2 335,4 eurot. Seega mõistab kohus Eesti Vabariigilt OÜ ATKO Liinid kasuks välja osutatud summa väärteomenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 11