KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- september 2020 Kohtuasja number 1-18-7662 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Deniss Slavnovi (isikukood 38103170015) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- juuni 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Deniss Slavnov, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- juuni 2020 määrus muutmata ja Deniss Slavnovi määruskaebus rahuldamata.
- Jätta rahuldamata Deniss Slavnovi taotlus võimaldada tal Viru Maakohtu
- juuni 2020 määrusega temalt välja mõistetud menetluskulu tasuda kaheteistkümne kuu jooksul. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- juuni 2019 otsusega tunnistati Deniss Slavnov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 331 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele karistusele D. Slavnovile Viru Maakohtu
- märtsi 2018 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 – § 22 lg-te 2 ja 3 järgi mõistetud 4 aasta 2 kuu 23 päeva pikkune vangistus, mis ühtlasi jäi ka D. Slavnovi lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistusajaks.
- D. Slavnov asus 4 aasta 2 kuu 23 päeva pikkust vangistust kandma
- märtsil 2018 ning tema vabanemisajaks on
- juuli
- mail 2020 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid D. Slavnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
- Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Maakohtu määrus
- Viru Maakohus jättis
- juuni 2020 määrusega D. Slavnovi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis järgmist.
- D. Slavnovil on vabaduses elektroonilise valve tingimustele vastav elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Ta asuks elama Jõhvis asuvasse rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Tegemist on ajutise elamispinnaga, kus süüdimõistetu saab elada ja olla rehabilitatsiooniteenusel 12 kuud, millele järgneb adaptsioon 3–6 kuud. D. Slavnovi lähedaseks on elukaaslane, kellega ta suhtleb aktiivselt ja kes teda igati toetab. Lisaks on positiivne, et süüdimõistetuga on vangistuses läbi viidud psühholoogiline nõustamine ning vestlused suhete ja käitumismustrite analüüsimiseks kuritegude kontekstis. D. Slavnov on vanglas olles töötanud, peamiselt majandustöödel. Praegu on ta toidujagaja. Ka on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ ning õppinud riigikeelt.
- Eelmärgitule vaatamata pole D. Slavnovi võimalik vanglast vabastada. Süüdimõistetu puhul ei saa olla veendunud, et tema karistuse eesmärgid on täidetud. D. Slavnovi on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine pole olnud juhuslik ning et varasemad karistused ei ole talle eripreventiivset mõju avaldanud. Viimane kuritegu oli sooritatud vanglas. Seega isegi kontrollitud keskkonnas pole D. Slavnov suutnud uut kuritegu vältida. Ka on süüdimõistetul kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ja tema suhtes on kohaldatud isegi julgeolekumeetmeid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist ja käeraudade kasutamist.
- Ka D. Slavnovi majanduslikust olukorrast ja hoiakutest tulenevalt jääb uue kuriteo risk püsima. Süüdimõistetul ei ole vabaduses töökohta. Tal on vähene haridus (algharidus) ja puudub eriala, samuti pole tal töötamise kogemust ja harjumust. Seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ning seda olukorras, kus kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ja eluks vajaliku raha hankis ta vabaduses peamiselt kriminaalsel teel. Tasumata võlgasid on D. Slavnovil 1738 eurot 63 senti.
- Uue kuriteo riskiteguriks on ka narkootikumide tarvitamine. D. Slavnov tarvitas vabaduses narkootikume ega ole olnud motiveeritud sõltuvusega tegelema. Vestlustel on ta öelnud, et talle väga meeldib narkootikumide tarvitamine, ta ei ole huvitatud muutusest ega näe selleks ka vajadust. Vanglast väljapoole loodud suhte tõttu soovib ta siiski rehabilitatsioonikeskusesse minna, ehk näitab teatud määral üles uimastitest loobumise motivatsiooni. Samas ei saa tagasilangust välistada.
- D. Slavnovi puhul on põhjust leida, et tema kuritegelikud käitumismustrid on kinnistunud. Ta on varakult kokku kasvanud kriminaalse ja vangla subkultuuriga, ametnikesse suhtub üldjuhul neutraalselt, samas koostööd teeb omakasu eesmärgil. Vangla hinnangul ei tundu D. Slavnovi motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda olevat piisav. Ta ei tunneta ennast ühiskonna liikmena, ei ole muutusteks valmis ega näe selleks ka vajadust. Seda on ta vestlustes väljendanud. 2
(5)Määruskaebuse seisukohad
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Slavnov, kes palub lahendi tühistada ja end tingimisi enne tähtaega vanglast elektroonilise valve alla vabastada.
- D. Slavnov märgib, et maakohus hindas rehabilitatsioonikeskust Uus Põlvkond ainult elukoha vaatenurgast. Tähelepanuta jäi asjaolu, et see keskus on üks suuremaid. Just seal saadakse aidata tal lahendada tema põhiprobleemi ehk narkosõltuvust. Keskus tagab ka tööhõive.
- D. Slavnov juhib tähelepanu ka sellele, et kuni karistusaja lõpuni on talle vanglas planeeritud ainult üks sotsiaalprogramm: „Õige hetk“. Rehabilitatsioonikeskus Uus Põlvkond garaneerib talle kaksteist kuud kestva tegevuse. Talle võimaldataks ka tugiisiku teenust. Ta on tõesti veendunud, et rehabilitatsioonikeskuses elamine aitaks tal kinnistada teadmisi ja oskusi, mida ta on saanud vangistuses.
- D. Slavnov toob ka välja, et ta on vanglas abiellunud. Pärast rehabilitatsioonikeskusest lahkumist lähekski ta elama oma abikaasale kuuluvasse korterisse. Samuti oleks ta võimeline ise soetama endale elukoha vabanemisfondis olevate vahenditega.
- D. Slavnov taotleb ringkonnakohtult ka võimalust maksta temalt maakohtu määrusega välja mõistetud kaitsjatasu 211 eurot 8 senti kaheteistkümne kuu jooksul. D. Slavnov märgib, et tema ainuke sissetulek on palk, mis tuleb vanglas toidujagajana töötamisest (90 eurot kuus) ja millest 50% läheb võlgnevuste katteks. Ringkonnakohtu seisukoht
- Maakohus leidis õigesti, et D. Slavnovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed (vormilised) eeldused. Süüdimõistetu kannab liitvangistust esimese ja teise astme kuritegude eest ning mõistetud karistusest on ta ära kandnud üle poole. Samuti leidis esimese astme kohus veatult sedagi, et D. Slavnovil on olemas ka vabanemiseks vajalik elukoht. Süüdimõistetu saab 12 kuu jooksul elada Jõhvi Kristlikus Koguduses Uus Põlvkond. Seal pakutaks süüdimõistetule lisaks majutusteenusele ka mitmeid vanglast vabanemise järgseid teenuseid eesmärgiga lihtsustada tema ühiskonda naasmist, sh võimaldataks talle rehabiliteerivaid tegevusi. Aasta on ka piisav aeg, et D. Slavnov jõuaks endale oma eluaseme leida. Samuti olgu mainitud, et nagu süüdimõistetu määruskaebuse lisas kinnitas, on ta nüüdseks vangistuses abiellunud ja pärast rehabilitatsioonikeskusest vabanemisest saab ta elama minna abikaasa juurde. Niisiis ei tekiks tal ilmselt elukohaprobleemi ka keskusest lahkumise järel.
- Järgmiseks leidis maakohus, et D. Slavnovi vabastamiseks ei ole täidetud KarS § 76 lg-s 4 ette nähtud materiaalsed (sisulised) eeldused. Ringkonnakohus hindab veatuks ka selle seisukoha. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Maakohus nimetas ekslikult aga seda, et karistuskordi on kaksteist. Karistusregistri andmete kohaselt on D. Slavnovil kehtivaid kriminaalkaristusi neli. Karistusregistri seaduse § 5 lg 2 kohaselt ei saa ennetähtaegse vabastamise menetluses karistusregistri arhiivi kantud andmetele tugineda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- veebruari 2018 määrus nr 1-14-10087/66).
- D. Slavnovi kehtivaid kriminaalkaristusi arvestades on selge, et karistamistest, sh korduvatest vangistustest D. Slavnov end mõjutada lasknud pole. See asjaolu annab aga põhjuse eeldada, et ka nüüdne vangistus pole D. Slavnovi õiguskuulekale rajale suunanud. 3
(5)- Maakohus märkis põhjendatult sedagi, et D. Slavnovi kuritegeliku käitumise risk suureneb, kui ta hakkab vabaduses taas narkootilisi aineid tarvitama, ja et selline võimalus on tõenäoline. D. Slavnovi kuritegude soodusteguriks on olnud narkootiliste ainete tarvitamine ning ka narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest on teda karistatud korduvalt. Vangla koostatud iseloomustusest selguvalt jääb tema tarvitamise algus juba
- aastasse ning vabaduses kulutaski ta enamuse oma ajast narkootikumide hankimisele ja tarvitamisele. Vangla on ära nimetanud sellegi, et kuigi D. Slavnov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, on ta väljendanud soovimatust oma sõltuvusega tegeleda. Ta on öelnud, et talle meeldib väga narkootikumide tarvitamine ning muutustest ei ole ta huvitatud. Jah, mainimata ei saa jätta, et vabaneda soovib D. Slavnov rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Ehk siis teatud määral näitab ta nüüd üles motivatsiooni midagi muuta. Samas ei saa sellest veel järeldada, et süüdimõistetu narkosõltuvuse seljatamise tõsiselt eesmärgiks võtab või et kauaaegne tarvitamisharjumus ei too endaga kaasa tagasilangust.
- Veel leidis esimese astme kohus õigesti sedagi, et aluse kahelda D. Slavnovi muutumises annab ka tema vangistusaegne käitumine: distsipliinirikkumised ning vajadus kasutada tema suhtes erinevaid julgeolekumeetmeid. Küll tuleb silmas pidada, et tingituna maakohtu määruse vaidlustamisest ringkonnakohtus on D. Slavnovi distsiplinaarkaristused käesoleva määruse koostamise ajaks tulenevalt vangistusseaduse § 65 lg-st 5 kustunud: karistuste määramisest on möödunud aasta. Samas ei pea kohtukolleegium asjaolu, et viidatud karistus on nüüdseks kustunud, ülemäära tähtsaks. Vaieldamatuks jääb, et distsipliini rikkumata on D. Slavnov suutnud olla vaid aasta jooksul ning see aeg ei ole küllaldane järeldamaks tema hoiakute teisenemist. Samuti püsib kohtukolleegiumi jaoks D. Slavnovist lähtuv retsidiivsusrisk ka vaid tema varasemat elukäiku ja selles ilmnevat kuritegelikku käitumismustrit, aga ka uue kuriteo toimepanemise olulist riskitegurit – sõltuvust narkootilistest ainetest –, arvestades.
- Eeltoodut arvesse võttes ei ole D. Slavnovi osas ilmnev positiivne teave selline, mis lubaks järeldada, et ta on huvitatud muutustest ja kuritegusid enam toime ei pane. Süüdimõistetu tegevused vangistuses – sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele õppimine, töötamine majandustöödel ja osalemine mitmetes vestlustes – ei veena kohtukolleegiumi selles, et D. Slavnov on motiveeritud narkosõltuvusega kavakindlalt tegelema ning et ta kuriteod on jäänud minevikku. Samuti ei anna sellist veendumust seegi, et D. Slavnovi vabanemisjärgsed elutingimused on head.
- D. Slavnovi seaduskuulekalt jätkamise osas ei anna garantiid seegi, et teda allutatakse ennetähtaegsel vabanemisel käitumiskontrollile, sh elektroonilisele valvele, ning talle saaks määrata täiendavaid (nt sõltuvusega seotud) kohustusi. Nagu kinnipeetava varasem elukäik näitab, on kuritegelikud käitumismustrid temas kinnistunud ning see toob teda ikka ja jälle tagasi vanglasse. Taolise minevikupildi juures ei ole võimalik loota järelevalvetingimuste tõhususele, eriti kui D. Slavnov hakkab taas narkootilisi aineid tarvitama.
- Eeltoodud põhjustel ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks D. Slavnovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, s.o ta peab jätkama vangistuses.
- D. Slavnov on ringkonnakohtult taotlenud ka võimalust maksta temalt maakohtu määrusega välja mõistetud kaitsjatasu 211 eurot 8 senti kaheteistkümne kuu jooksul. Kohtukolleegium süüdimõistetu taotlust ei rahulda. Kinnipidamiskohas viibimine ei ole argumendiks, millest järeldada, et kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt isiku maksevõimet. D. Slavnovi puhul tulebki tähele panna, et ta töötab vanglas majandustöödel, ehk tal on sissetulek, millest seda kohustust täita. Samuti ei saa mainimata jätta, et riigi õigusabi korras kaitsjat taotledes pidi 4
(5)D. Slavnov teadma sellega kaasnevatest kuludest ning nende hüvitamiskohustuse lasumisest tal endal.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- juuni 2020 määruse muutmata ning D. Slavnovi määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 5
(5)