3-19-882/12

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

1. juuni 2020, Tartu 3-19-882 J.T. kaebus Viru Vangla
2. aprilli
3. a vaideotsuse nr 6-12/109-2 tühistamiseks, vangla kohustamiseks väljastada paksem madrats või lisamadrats ja vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks J.T. määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. veebruari
5. a määruse resolutsiooni p-de 1-4 peale Kirjalik menetlus Kaebaja J.T. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
6. Jätta J.T. määruskaebus rahuldamata.
7. Asendada kaebaja nimi avaldatavas määruses initsiaalidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Vanglas kinni peetav isik J.T. esitas
9. mail 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis sisaldas järgmisi nõudeid: - kohustada Viru Vanglat väljastama kaebajale tavapärasest paksem madrats või lisamadrats; - tühistada Viru Vangla
10. aprilli
11. a vaideotsus nr 6-12/109-2; - tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus seoses ebasobivate ja tervisele ohtlike magamistingimustega (ebasobiv madratsi porolooni mark ja suurus, ebapiisava suurusega ventilatsiooniseadme puudumine voodi põhjas); - tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus seoses arstide ja meditsiiniõdede mõjutamise ja survestamisega tervishoiuteenuste osutamisel; - tuvastada kaebaja
12. veebruari
13. a,
14. veebruari
15. a,
16. märtsi
17. a ja
18. märtsi
19. a pöördumistele vastuste esitamise viivitamise õigusvastasus.
20. Tartu Halduskohus tagastas
21. veebruari
22. a määrusega kaebuse eelnevalt loetletud neli esimest nõuet halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (resolutsiooni p-d 1-4) ning võttis kaebuse menetlusse tuvastamisnõude osas seoses kaebaja pöördumistele vastuste esitamise viivitamisega. 2.
23. Halduskohus tuvastas, et vangla täitis ortopeedi
24. jaanuari
25. a ettekirjutuse ja väljastas kaebajale lisamadratsi enne käesolevas asjas kaebuse esitamist halduskohtule. Kaebaja on seda asjaolu kinnitanud ning selgitanud, et kahe madratsi peal magades ei vaju selg vastu voodipõhja. Kaebaja meditsiinilise vajaduse paksema madratsi järele on vangla rahuldanud. 2.
26. Vaides taotletud toimingu, paksema madratsi või lisamadratsi väljastamise, sooritas vangla
27. märtsil
28. Seega on välistatud, et vaideotsuse resolutsioon või põhjendused vaide esemest sõltumatult kaebaja õigusi riivavad. 2.
29. Kui kaebaja leiab, et talle väljastatud madratsite porolooni mark ja suurus ning voodi põhi ei vasta nõuetele või standarditele ja nende kasutamine tekitab kaebaja tervisele ohtu, saab ta nõuda vanglalt madratsite ja voodi vahetamist. See oleks tõhusam õiguskaitsevahend, võrreldes tuvastamisnõude esitamisega seoses tervisele ohtlike magamistingimustega. 2.
30. Kaebaja abstraktselt sõnastatud tuvastamisnõuet seoses vangla meditsiinitöötajate survestamisega administratsiooni poolt ei ole põhjendatud menetleda, kuna puudub vaidluse ese. Tõenäoline ei ole, et arsti ettekirjutuse kehtivuse ajal tekib vajadus veelkord taotleda vanglalt arsti ettekirjutuse täitmist, mistõttu ei saa selle nõude osas jaatada kaebeõiguse olemasolu preventiivsel eesmärgil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
31. Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1-4 tühistamist ja määruskaebuse rahuldamist ning avaldatavas määruses kaebaja nime asendamist initsiaalidega. 3.
32. Määruskaebuses leiab kaebaja, et vangla ei täitnud arsti ettekirjutust vabatahtlikult, vaid täitis halduskohtu
33. märtsi
34. a määruse asjas nr xxx, millega kohus kohustas väljastama kaebajale paksem madrats või lisamadrats. Kaebuse tagastamine kohustamisnõude ja vaideotsuse tühistamisnõude osas ei olnud põhjendatud, kuna vangla võib esialgse õiguskaitse korras antud madratsi tagasi võtta. 3.
35. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et Viru Vanglas põhjustati talle ebasobivate ja tervisele ohtlike magamistingimustega füüsilist valu, tervisele kahju (seljaaju närvijuurte äge põletik) ja alandati inimväärikust. Kaebaja soovib esitada kahjunõude eelnevalt tuvastatud rikkumiste kumulatiivse mõju alusel. HKMS § 45 lg 2 on vastuolus EIK praktika ja Põhiseadusega. Otstarbekam ja menetlusökonoomia põhimõttega sobiv on eelnevalt menetleda tuvastamisnõuet hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil. 2 3.
36. Kaebajal tekkis lisamadratsi vajadus kohe Viru Vanglasse saabudes
37. mail 2017, kuid vanglaametnike mõjutamise tõttu vangla arstid ei määranud kaebajale lisamadratsit. Vanglas kaebajat vastu võtnud ortopeed ütles, et tema ei lase end vanglaametnikel survestada. Vangla meditsiiniosakonna töötajad on kaebajale ette lugenud vangla direktori asetäitja elektronkirju, milles direktori asetäitja sekkub tervishoiuteenuste osutamisse ja esitab mitmeid keelde. Kaebaja soovib üldise probleemi lahendamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
38. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
39. Käesolevas asjas esitatud kaebuses soovib kaebaja, et kohus kohustaks Viru Vanglat väljastama talle tavapäraselt vanglas kasutusel olevast madratsist paksema madratsi või lisamadratsi. Samas kaebaja kinnitab määruskaebuses, et vangla väljastas kaebajale lisamadratsi
40. märtsil 2019 ning halduskohtu määrusest nähtuvalt oli esimene madrats väljastatud
41. märtsil
42. Ringkonnakohtu hinnangul on vangla praeguseks hetkeks täitnud nii ortopeedi
43. jaanuari
44. a ettekirjutuse kui ka Tartu Halduskohtu
45. märtsi
46. a määruse haldusasjas nr 3-19-
47. Kuna kaebajale väljastati lisamadrats ja nõutav toiming on seega sooritatud, siis kaebaja õiguste väidetavat riivet enam ei toimu ja seetõttu puudub tal kaebeõigus kohustamisnõudega kohtu poole pöördumiseks.
49. märtsil 2019 Viru Vanglale esitatud vaides taotles kaebaja ortopeedi
50. jaanuari
51. a ettekirjutuse täitmist ja paksema madratsi või lisamadratsi väljastamist meditsiinilistel näidustustel. Viru Vangla
52. aprilli
53. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata, leides, et toiming sooritati
54. märtsil 2019, kui vangla väljastas kaebajale uue madratsi. Ei nähtu, et see vaideotsus rikuks kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata (HKMS § 45 lg 4). Seega tagastas halduskohus õiguspäraselt ka kaebaja nõude vangla vaideotsuse tühistamiseks.
55. Seoses nõudega tuvastada ebasobivad ja tervisele ohtlikud magamistingimused, selgitab ringkonnakohus, et HKMS § 45 lg 2 järgi võib sellise tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Määruskaebusest on aru saada, et kaebaja eesmärgiks on tulevikus vangla toimingutega tekitatud kahju eest hüvitise väljamõistmise nõude esitamine kohtule. Sellega seoses viitab ringkonnakohus HKMS § 45 lg 2 teisele lausele, mille järgi hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega pole võimalik kaebajal esitada tuvastamiskaebust kahju hüvitamise kavatsusele viidates. Kui ta leiab, et talle on tekitatud kahju, saab ta esitada koheselt kahju hüvitamise kaebuse, pidades eelnevalt kinni selleks ettenähtud kohtueelsest vaidluse lahendamise korrast.
56. Kaebaja nõue seoses vangla meditsiinitöötajate survestamisega administratsiooni poolt ei ole seotud ühegi konkreetse vastustaja toimingu või haldusaktiga. Kaebaja sõnul on tegemist üldise probleemiga, mida ta soovib lahendada. Samas ei nähtu ka selle nõude esitamiseks vajaliku kaebeõiguse olemasolu HKMS § 45 lg 2 järgi. Selle tuvastamine, kas vangla juhtkond survestab meditsiinitöötajaid, ei muuda kaebaja õiguslikku olukorda ega anna talle reaalset eelist. Lisaks ei seondu sellise asjaolu tuvastamine konkreetselt kaebajaga ning seega on täitmata ka kaebeõiguse üldine eeldus HKMS § 44 lg 1 järgi, mille kohaselt võib kaebuse esitada isik üksnes enda õiguste kaitseks. Kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusamalt kaitsta siis, kui konkreetselt tema suhtes käitutakse õigusvastaselt, kasutades selleks kohaseid õiguskaitsevahendeid.
57. Eeltoodud asjaoludel puudub kaebajal kaebeõigus halduskohtu poolt tagastatud nõuete esitamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
58. veebruari
59. a määruse muutmata.
60. Kuna kaebaja oli kaebuses taotlenud enda nime asendamist kohtulahendis initsiaalidega, siis asendab ringkonnakohus HKMS § 175 lg 3 alusel käesoleva määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 3 Riigikohtu 14.10.2020 lahend RESOLUTSIOON
61. Rahuldada osaliselt määruskaebus, milles J.T. vaidlustas tühistamis- ja kohustamisnõuet ning magamistingimuste ja meditsiinipersonali mõjutamise ja survestamise õigusvastasuse tuvastamise nõudeid käsitleva Tartu Ringkonnakohtu
62. juuni
63. a määruse.
64. Jätta rahuldamata määruskaebus, milles J.T. vaidlustas viivituse õigusvastasuse tuvastamise nõuet käsitleva Tartu Ringkonnakohtu
65. juuni
66. a määruse. Jätta kõnealune ringkonnakohtu määrus muutmata.
67. Tühistada Tartu Halduskohtu
68. veebruari
69. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2, samuti käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1 viidatud Tartu Ringkonnakohtu
70. juuni
71. a määrus tühistamis- ja kohustamisnõuet puudutavas osas.
72. Saata asi J.T. tühistamis- ja kohustamisnõuet puudutavas osas tagasi Tartu Halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks.
73. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi initsiaalidega. 4