KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-8516 Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. B.i hagi A. B.i vastu elatise v

) § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Elatise väljamõistmisel tuleb aga arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102). 7.

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102

lg 1)

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Pärast elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemist on hagejale lisandunud ülalpeetav. 24.11.2015.a. sündis tütar M. P. (tl 7-8). Hageja töövõime on Eesti Töötukassa 08.01.2018.a. otsusega TVH/18/001015 hinnatud puuduvaks – st töövõime puudub. Hagejale on määratud 01.02.2018 -11.12.2022 töövõimetoetus 14, 8900 eurot päevas (tl 9-10). 2020.a maikuu eest maksti hagejale töövõimetoetust 461, 59 eurot (tl 10). Lisaks töövõimetoetusele on J. B. määratud puudega täiskasvanu toetus 41, 68 eurot (tl 33). Muid laekumisi (
2. aastal) ei nähtu ka hageja pangakontode väljavõtetelt (tl 14-16; 7280). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on ajavahemikul 01.06.2019-31.05.2020 tehtud J. B. väljamakseid 1028, 58 eurot (tl 46-47). Hageja püsikulud on igakuised kommunaalteenuste maksed. 3 Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on M. S. määratud lasterikka pere toetus 300 eurot, lapsetoetus 220 eurot ja lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus (tl 33). Lisaks eeltoodule laekuvad M. S. pangakontole tsiviilasjas 2-16-13004 tehtud otsuse alusel kohtutäituri kaudu elatisemaksed K.K. elatisemaksed vahemikus 440 -560 eurot ning seniajani ka elatisemaksed 292 eurot A. B.i ülalpidamiseks, töötutoetus 176, 90 (mais 2020) ja toimetulekutoetus Lüganuse Vallavalitsuselt 200,90 eurot (mais 2020) (tl 60-71) Kuivõrd kostja seaduslik esindaja maakohtule omapoolset seisukohta ei esitanud, puuduvad kohtul andmed nii kostja igakuiste püsikulude kohta.
3. Hageja ja kostja seadusliku esindaja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal leiab kohus, et hageja majanduslik seisund on keerulisem kuigi ka kostja seadusliku esindaja sissetuleku moodustavad sotsiaaltoetused ja elatise laekumised laste isadelt. Arvestades hageja ja kostja seadusliku esindaja ülalpidamisvõimet (kohtu käsutuses olevate andmete põhjal) ning võrdselt hageja mõlema alaealise lapse huve, leiab kohus, et elatise väljamõistmine

§ 101

lg-s 1 toodud määras (2020.a 292 eurot ühe lapse kohta) on hageja jaoks ebamõistlikult koormav ning võib asetada isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi. Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

1. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et käesoleva aasta veebruarikuus valmis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on hageja vanuse lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ca 182 eurot kuus. J. B. leiab, et elatise suuruse muutmise otsustamisel tuleb muuhulgas võtta arvesse lapsele määratud toetusi. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud arvesse võtta seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on mingil määral kaetud riiklike toetustega, kuid ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3517 p 28.2). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on lapsetoetuse arvestamine põhjendatud. Kohus ei pea aga põhjendatuks vähendada elatist hagis nõutud summani ehk 100 euroni kuus, vaid lähtub elatise suuruse muutmisel seisukohast, et vanemal tuleb olemasolevaid vahendeid jagada enda ja laste vahel võrselt (503, 27 eurot /3 ) mis teeb ca 170 eurot kuus. Arvestades A.i riiklikku lastetoetust 60 eurot ning kahe vanema kohustust last ülal pidada, kujuneb elatisemääraks, mida kohtu hinnangul hageja on suuteline poja ülalpidamiseks tasuma, 140 eurot ( 170 – 30 ). 4
2. Eeltoodud põhjendustel vähendab kohus J. B. 09.02.2010.a otsusega tsiviilasjas nr 2-0967289 väljamõistetud elatist ja mõistab välja elatise 140 eurot kuus alates käesoleva hagi esitamisest so10.06.2020.a Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5