Obsah (7)

§ 657§ 662§ 477§ 173§ 172§ 177§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2020. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-101743 Kohtuasi Järv

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 järgi koosmõjus

§ga 659 tühistada osas, millega maakohus rahuldas avalduse 793 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue määruse, millega jätab avalduse 35 euro 74 sendi väljamõistmiseks rahuldamata. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit avalduse rahuldamise ulatuse osas, siis tuleb muuta maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse ja väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja põhikirja p 3.2.3 kohaselt on puudutatud isikul kohustus tasuda igakuiseid sihtotstarbelisi makseid ja makseid kommunaalteenuste kulude katteks. Avaldaja põhikirja p 5.1 kohaselt kulude suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteriühistu üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Samasuguse kohustuse ning kulude jaotuse sätestas kuni
2. detsembri
3. a kehtinud KOS § 13 lg 1 ja KÜS § 151 lg 1 ning alates
4. jaanuarist
5. a kehtiv KrtS § 40 lg
6. 3
7. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul on kohustus tasuda avaldaja liikmena kommunaalteenuste arvete eest. Puudutatud isik on menetluses väitnud, et tema korteris ei ole vett ning seetõttu on korteri kasutamine takistatud. VÕS § 110 või § 111 alusel on puudutatud isikul õigus keelduda maksmisest, kui takistuse põhjuseks on teiste korteriomanike või valitseja või korteriühistu kohustuste rikkumine (RKTKo 3-2-1-61-14, p 23). Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isiku korteris on vesi kinni keeratud selleks, et vältida külmal perioodil torude lõhkemist, kuna puudutatud isik ei ela korteris sees. Avaldaja on
8. novembril
9. a maakohtus toimunud kohtuistungil selgitanud, et puudutatud isikul on võimalik endal keldris kraan lahti keerata ning vesi on olemas. Seega on tsiviilasjas tuvastatud, et vee kasutamine on takistatud puudutatud isikust endast tuleneval põhjusel ja maakohus on õigesti leidnud, et puudutatud isik ei vabane oma kohustuse täitmisest.
10. Maakohus leidis, et puudutatud isik pole kulude suurusele ega arvestuse alusele vastuväiteid esitanud, samuti mitte arvestuses toodud kulutuse liikidele. Puudutatud isik on esimest korda määruskaebuses esitanud avaldaja nõude suuruse ja selle aluseks olevate tõendite kohta vastuväite.

§ 662lg 2 p 3 lubab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid.

Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on õigesti lahendanud asja hagita menetluses, kuid seejuures pole maakohus järginud hagita menetluse põhimõtteid, mille kohaselt kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 477

lg 5) ning mille kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (

§ 477lg 7).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tuvastanud, kas avaldaja on oma nõude suuruse tõendanud.

1. Ringkonnakohus tuvastas, et avaldaja on maakohtus oma nõude suuruse tõendamiseks hooldustasu (kokku 198 eurot 25 senti) ja remondifondi (kokku 594 eurot 75 senti) osas esitanud kohtule
2. juuni
3. a korteriomanike üldkoosoleku otsuse, millega kehtestati remondifondi makse suurus 0,30 eurot/m². Samuti on avaldaja kohtule esitanud
4. juuli
5. a korteriomanike üldkoosoleku otsuse, millega kehtestati hooldustasu makse suurus 0,10 eurot/m². Puudutatud isikule esitatud arvetelt nähtub, et avaldaja väljatoodud summad vaidlusalusel perioodi hooldustasu ja remondifondi osas (kokku 793 eurot) vastavad puudutatud isiku korteriomandi suurusele ning nimetatud üldkoosolekutel vastuvõetud otsustele. Seega on avaldaja oma nõude suurust hooldustasu ja remondifondi osas tõendanud.
6. Kuigi puudutatud isik on kohustatud tasuma ka vee abonenttasu (kokku 2 eurot ja 32 senti) ja prügiveo eest (kokku 33 eurot 42 senti), siis pole avaldaja selles osas oma nõude aluseks olevat arvestust ja tõendeid kohtule esitanud. Seega tegi ringkonnakohus
7. mail
8. a avaldajale ettepaneku oma nõuet summas 35 euro 74 senti tõendada. Ringkonnakohus selgitas avaldajale, et oma nõude tõendamiseks vee abonenttasu ja prügiveo osas, tuleb avaldajal esitada ringkonnakohtule tõendid selle kohta, kui suured olid avaldaja kulutused vee abonenttasule ning prügiveole kogu korteriühistu osas ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning jagada nimetatud kulutused kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning seejärel 4 korrutada selle puudutatud isikule kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga (RKTKo, 3-2-1-53-10 p 14). Ringkonnakohus määras

§ 477lg 7 kohaselt avaldajale tähtaja tõendite esitamiseks.

Avaldaja ei esitanud nimetatud kuupäevaks vee abonenttasu ja prügiveo osas oma nõude suuruse kohta tõendeid. Seega on avaldaja nõue vee abonenttasu ja remondifondi osas kokku summas 35 euro 74 senti tõendamata ja avaldaja nõuet ei ole selles osas alust rahuldada. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 17. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3 esimene lause).

Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab avalduse osaliselt 793 euro osas ning jätab seega rahuldamata avalduse 37 euro 74 sendi osas, on ringkonnakohtu hinnangul

§ 172

lg 1 teise lause ja § 163 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega. Käesoleval juhul on avalduse rahuldamise suhtarv protsendi täpsusega 96%. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas osaliselt. Eelnimetatud suhtarvust tuleb lähtuda ka määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotamisel. Seega jätab ringkonnakohus avaldaja menetluskulud 96% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 4% ulatuses avaldaja kanda. 18. Ringkonnakohus määrab

§ 177lg 1 p 1 kohaselt kindlaks ka menetluskulude suuruse.

Avaldaja menetluskuluks maakohtus oli riigilõiv 50 eurot, puudutatud isikul menetluskulud maakohtus puudusid. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud maakohtus 48 eurot (96% 50 eurost). Määruskaebemenetluses avaldajal menetluskulud puudusid, kuid puudutatud isiku menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista puudutatud isiku menetluskulud määruskaebemenetluses ehk 2 eurot (4% 50 eurost). 19. Kuivõrd menetlusosaliste menetluskulude hüvitamise nõuded on tasaarvestatavad nõuded, tuleb

§ 445

lg 1 teise lause alusel kohtuotsuse resolutsiooni märkida, et puudutatud isik peab hüvitama avaldajale menetluskulud summas 46 eurot (48-2). (allkirjastatud digitaalselt) 5