Obsah (4)
§ 252§ 204§ 104§ 249KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1949 Haldusasi XX taotlus vaidemenetluse ajal esialgse õiguska
) § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
§ 252
lg 7), määruskaebus on tähtaegne (
§ 204
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlemist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.
§ 249
lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus
§ 249
lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
- Ringkonnakohus mõistab määruskaebust selliselt, et XX taotleb halduskohtu 08.10.2020 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldatakse tema esialgse õiguskaitse taotlus.
- Taotlusele lisatud Tallinna Vangla 02.10.2020 kirjast, millega määrati taotlejale tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, nähtub, et taotleja on vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 25.09.2020 käskkirja, millega osaliselt lõpetati 27.08.2020 käskkirjaga kehtestatud piirangud ning lubati alates 28.09.2020 lühiajalised kokkusaamised kinnises vanglas klaasist vaheseinaga eraldatult. XX taotles vaides videokõnede tegemise võimaldamist ning kaks korda nädalas telefoni kasutamise lubamist. Vaides esinevate puuduste tõttu ei edastanud vangla vaiet Justiitsministeeriumile.
- Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et taotlejal tekib esialgse õiguskaitse vajadus alles siis, kui tema vaie on jäetud rahuldamata. XX on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse selleks, et talle võimaldataks sagedasemat helistamist ja videokõnede tegemist kokkusaamiste asemel juba vaidemenetluse ajal.
§ 249
lg-test 2 ja 4 tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Taotluse rahuldamine ei ole siiski põhjendatud, kuivõrd ringkonnakohtule ei nähtu, et taotletud meetmete kohaldamata jätmisega võiks taotleja õiguste kaitse vaideotsuse ja hilisema võimaliku kohtuotsusega osutuda 2
(3)3-20-1949 raskendatuks või võimatuks. Pole usutav, et taotlejale kaasneksid rasked tagajärjed tulenevalt sellest, et vangla ei võimalda tal vaidemenetluse ajal kaks korda nädalas helistada ja lühiajaliste kokkusaamiste asemel videokõnesid pidada. Samuti ei saa suureks pidada vaide eduväljavaateid. Taotleja väidete põhjal võimaldatakse tal kord nädalas helistada, millega on täidetud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg-s 2 sätestatud miinimumnõue. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda sagedasemat telefoni kasutamist, v.a telefonikõned riigiasutustele, kohalike omavalitsustele ja nende ametiisikutele, kaitsjale või advokaadist esindajale (vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 teine lause). Taotleja ei väida, et vangla oleks põhjendamatult piiranud taotleja telefonikõnesid nimetatud isikutele, vaid on välja toonud üksnes soovi sagedamini suhelda. Samuti ei tulene õigusaktidest kinnipeetavale õigust nõuda lühiajalise kokkusaamise asemel videokõne pidamist. VangS § 24 lg 1 järgi võimaldatakse kinnipeetavale lühiajaline kokkusaamine vähemalt kord kuus. Reeglina eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga (VSKE § 31 lg 2). Vaidlustatud käskkirjaga leevendatakse kokkusaamiste piiranguid ning lubatakse kinnises vanglas lühiajalised kokkusaamised klaasist vaheseinaga. Seda arvestades on põhjendamatu taotleja kartus, et kokkusaamisele tulles riskiksid tema lähedased viirushaigusesse nakatumisega. Tuleb märkida, et Tallinna Vangla 02.10.2020 kirja kohaselt ei ole taotlejal alates
- aastast keegi ka külas käinud. Videokõnede tegemise nõude kaudu ei saa taotleja nõuda seaduses sätestatuga võrreldes ulatuslikumat helistamise võimalust.
- Puudub alus kohustada esialgse õiguskaitse korras vanglat edastama taotleja vaie Justiitsministeeriumile. Taotleja pole väitnud, et Tallinna Vangla 02.10.2020 kiri, millega anti tähtaeg vaides puuduste kõrvaldamiseks, oli õigusvastane menetlustoiming. Halduskohus selgitas õigesti, et taotleja peab kõrvaldama vaide puudused, misjärel saab edastada vaide lahendamiseks pädevale ametiisikule. Lisaks, kuna ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine nagunii põhjendatud, ei aitaks vaide kiirem edastamine Justiitsministeeriumile taotleja õigusi rohkemal määral kaitsta. Vaide rahuldamata jätmise, õigusvastase tagastamise või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on taotlejal võimalik pöörduda vaides esitatud nõuetega halduskohtusse.
- Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)