← Eesti

2-20-8159/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-8159 Kohtuasi XX

§ 1

alusel on selle seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate huve. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-18-1427 05.06.2018 lahendi p-s 18 selgitanud võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki: „Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole ette nähtud selleks, et võlgnik saaks lõpmatult takistada tema suhtes läbiviidavaid täitemenetlusi ja hoiduda kõrvale kohustuste täitmisest. Võtmesõnaks ongi menetluses tasakaal võlgniku ja võlausaldajate vastandlike huvide vahel. Menetlus ei teeni oma eesmärke, kui see on liigselt kaldu ühe või teise poole huvide suunas. Kirjeldatud menetluses tuleb võlausaldajatel võlgnikule vastu tulla, kuid seda teatava tasakaalupunktini.“ Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu kohtuinfosüsteemist ega kohtule esitatud materjalidest, et avaldaja oleks esitatud avalduselt riigilõivu tasunud (

§ 17lg 1 p 4).

Maakohtu hinnangul ei saa võlanõustaja poole pöördumist pidada vajalikuks sammuks, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks enne kohtusse avalduse esitamist kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks pöördunud võlausaldaja poole. Seega on avaldajal täitmata

§ 10

lg-st 1 tulenev eeldus võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamiseks ning kohus keeldub

§ 17lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

Maakohus viitas, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta avaldajalt ära võimalust astuda vajalikke samme võla kohtuväliseks ümberkujundamiseks, uue reaalselt täidetava võlgade ümberkujundamiskava koostamiseks, mille alusel võlgnik saab võlausaldajaga pidada tulemuslikke läbirääkimisi ning vajadusel uuesti kohtusse pöörduda. 3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 13.07.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ületanud diskretsioonipiire sellega, et asus avalduse menetlusse võtmisel andma hinnangut sellele, kas avalduses pakutud võlgade ümberkujundamiskava on kooskõlas võlausaldaja huvidega. Avaldaja ei nõustu maakohtuga, et avalduse esitamine ei täida võlgade ümberkujundamise eesmärki. Samuti ei ole kohus võimaldanud avaldajal puuduste kõrvaldamise raames oma avaldust vajadusel täpsustada ning ekslikult tasumata jäänud riigilõiv ära tasuda. Avaldaja on pöördunud võlausaldaja poole ning juhul, kui kohus oleks määranud avaldajale täiendava tähtaja, siis saanuks avaldaja esitada vastava kirjavahetuse. Avaldaja leiab, et avalduses loetletud puudused on kõrvaldatavad. Lisaks tulnuks võlanõustaja poole pöördumist pidada vajaliku sammu astumisena võla ümberkujundamiseks kohtuväliselt

§ 10lg 1 tähenduses.

  1. Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadusitku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega, et praegusel juhul sai avalduse menetlusse võtmisest keelduda

§ 17lg 1 p 4 või lg 2 p 2 alusel.

  1. Riigikohus on selgitanud, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta (Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 12). 9.

§ 17

lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui avaldus või selle lisad ei vasta seaduse nõuetele, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Ringkonnakohtu hinnangul on riigilõivu mittetasumine kõrvaldatav puudus ning riigilõivu tasumata jätmise tõttu ei saa avalduse menetlusse võtmisest keelduda ennem, kui on avaldajale antud võimalus puuduse kõrvaldamiseks. 10.

§ 17

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust.

§ 10

lg 1 järgi peab võlgnik, enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist, astuma vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sisuliselt põhjendanud, miks ei saa võlanõustaja poole pöördumist pidada

§ 10

lg 1 tähenduses vajaliku sammu astumisena, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt. Aga ka olukorras, kus maakohus pidas vajaliku sammu all silmas võlausaldaja poole pöördumist kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, oleks ta pidanud andma avaldajale võimaluse esitada andmeid selle kohta, et avaldaja on võlausaldaja poole pöördunud. Tegemist on kõrvaldatava puudusega. 11. Maakohus on viidanud ka võlgade ümberkujundamise eesmärgile, kuid selgusetuks jääb selle seos avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega. Määrusest ei nähtu, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiga seonduv oleks olnud aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele. Lisaks on maakohus märkinud, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta avaldajalt võimalust uue reaalselt täidetava ümberkujundamiskava koostamiseks. Ringkonnakohus märgib, et

§ 17

lg 2 p 1 annab kohtule küll võimaluse jätta võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse võtmata, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline, kuid määrusest ei nähtu, et maakohus on võlgade ümberkujundamiskava analüüsinud ning keeldunud

§ 17lg 2 p 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

  1. Ülaltoodule tuginedes on maakohus ebaõigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest ja asi tuleb saata tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
  2. Avaldaja on palunud tühistada maakohtu määruse ja võtta võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse. Kuna ringkonnakohus ei saa ise võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmist otsustada, siis rahuldatakse määruskaebus osaliselt. 3
  3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 ja TsMS § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.