) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast.
lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kuna kostja esitas Euroopa maksekäsu kiirmenetluses hageja nõudele vastuväite, mistõttu pidi hageja esitama oma nõude hagimenetluses, siis on kohtu arvates andnud kostja oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. 5.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 6. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulud 458,33 eurot ning menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Hageja lepingulisel esindajal on hagimenetluses kulunud esindamisele 4 tundi ja 55 minutit 2
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
9. Kohtu hinnangul on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot põhjendatud menetluskulu. Samuti peab kohus tuginedes
§-le 4842 põhjendatud menetluskuluks Euroopa maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot. 10.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu vajalik ja põhjendatud järgmises ulatuses: hagiavalduse esitamine 1,5 tundi; kostja 19.08.2020 menetlusdokumendiga tutvumine 5 minutit; 31.08.2020 seisukoha koostamine 0,5 tundi. Kokku seega 2 tundi ja 5 minutit ehk 2,08 tundi. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks on 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasumäär põhjendatud. 11. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 328 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 208 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning riigilõiv 100 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. 12.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.