KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1949 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON 1. Vabasta

§ 110

lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel vabastada ta menetlusabina täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ning sama seadustiku § 111 lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale.

§ 111

lg 3 tulenevalt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on 1 ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Taotluse esitaja on Tallinna vangla kinnipeetav ja taotlusest nähtuvalt tal puuduvad vabad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, siis kaebeõiguse realiseerimise võimaldamiseks vabastab kohus ta täielikult riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtupraktika kohaselt kohus korraldab kinnipeetavatele menetlusdokumentide tõlkimise kohtu kulul. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse - kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebuse esitaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel tuleb arvestada ka avalikku huvi ja kolmandate isikute huviga, samuti hinnata kaebuse perspektiivikust ning seda reeglina olukorras, kus kohtu käsutuses olev teave on mittetäielik. HKMS § 249 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. XX esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud kohtule vaidemenetluse ajal. Taotluses on esitatud nõue kohustada Tallinna vanglat edastama taotleja vaie Justiitsministeeriumisse, alternatiivnõudena kohustada vanglat andma taotlejale võimalus helistada 2 korda nädalas; organiseerida videohelistamine COVID 19 ajal kokkusaamiste asemel. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse eesmärk on eelkõige kohtuotsuse täitmise tagamine. Antud juhul on taotluse esitaja esitanud 28.09.2020 Tallinna vanglale vaide 25.09.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 peale. Nimetatud käskkirjaga vangla lõpetas osaliselt piirangud, mis olid kehtestatud 27.08.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/

1. Vaides XX nõuab, et vangla teeks uue otsuse ja näeks ette alternatiivse suhtlusvõimalustena videohelistamise ja lukustatud kambrites helistamise kaks korda nädalas. Kuna vaie oli esitatud puudustega, siis andis vangla taotluse esitajale aega 10 päeva taotluse puuduste kõrvaldamiseks, sh nõuete täpsustamiseks. Kohus selgitab, et samad nõuded, mis vaides, on taotleja esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluses kohtule. Antud hetkel vaidemenetlus on pooleli. HKMS § 249 lg 4 kohaselt vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Kohus selgitab, et taotluse/vaide esitajal võib tekkida esialgse õiguskaitse vajadus alles siis, kui vaie jääb rahuldamata. Seega on taotluses esitatud nõuded kohtu hinnangul ennatlikud. 2 Antud juhul on vaidemenetlus pooleli ja ei ole teada, kas see lõpeb kaebajale positiivse tulemusega või mitte. Kui vangla rahuldab vaide, siis langeb ära ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise vajadus. Lisaks selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse korras ei saa kohus kohustada vaiet Justiitsministeeriumile edastama, kuna vaide edastamine on vangla pädevuses ja vangla saab vaide edastada alles siis, kui vaide puudused on kõrvaldatud. Antud juhul ei ole vaides sisalduvate puuduste kõrvaldamise tähtaeg veel saabunud. Eeltoodu alusel kohus selgitab, et kuna seaduse kohaselt ei saa korraga toimuda samade nõuete osas vaide- ja kohtumenetlust, siis tuleb kohtu hinnangul oma õiguste efektiivseks kaitseks taotlejal eelkõige keskenduda vaide puuduste kõrvaldamisele vastavalt vangla selgitustele 02.10.2020 kirjas nr 5-15/20/270-
2. Põhjendatud vajadusel on vaide esitajal õigus taotleda puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Seejärel tuleb ära oodata vaideotsus ja seejärel saab taotleja alles otsustad, millised on edasised sammud oma õiguste kaitsmisel. Taotlusest ei nähtu ja kohtule ei ole teada ka ühtegi muud põhjust, millest tulenevalt vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks põhjendatud. Samuti ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks avalikku huvi või kolmandate isikute õigsusi kahjustada või rikkuda. Eeltoodud põhjustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 3