1-19-7999/29

(3)1 alusel arvati karistusaja hulka Tarmo Küti kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.–

1. oktoober
2. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tarmo Kütt ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Tarmo Küti kriminaalhooldus algas 25.10.2019 ja lõppeks 09.10.
3. Kriminaalhooldusametnik esitas 20.07.2020 kohtule erakorralise ettekande Tarmo Küti kohta. Ettekande esitamise põhjuseks on registreerimiskohustuse rikkumine ja Eestist lahkumine ilma ametniku loata. Tarmo Kütt ei ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõttudele 12.11.2019 ja 04.12.
4. Lisaks väljus isik Eesti territooriumilt 03.11.2019 ja 21.11.2019 omamata selleks amtniku luba. Kriminaalhooldusametnik tegi hooldusalusele hoiatuse. Kuna süüdimõistetu käib välisriigis sissetuleku teenimiseks, on ametnik seda valdavalt lubanud. Kokku lepiti, et isik esitab töötamist tõendavad dokumendid, sh dokumendid elatusvahendite kohtal, peale igat välisriigis käimise korda. 21.05.2020 kriminaalhooldusametnik enam luba välisriiki sõiduks ei andnud, sest Tarmo Kütt oli jätnud kokkulepitud ajaks dokumendid esitamata. Kokkuvõtvalt on isik esitanud kaootiliselt dokumente välisriigis käimiste ja elatusvahendite kohta. 04.06.2020 jättis Tarmo Kütt registreerimisele tulemata, kuid teavitas eelnevalt ametnikku ja lubas aegsasti teada anda, millal ta Eestisse jõuab ja vastuvõtule tulla saaks. 30.06.2020 seisuga ei olnud hooldusalune ametnikuga ühendust võtnud. Lisaks on hooldusalusel ühel korral tuvastatud alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, mille tõttu ametnik teda 23.01.2020 kirjalikult hoiatas. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Süüdimõistetu on rikkunud nelja kohustust: registreerimiskohustust, kohustust saada välisriiki minekuks luba, kohustust esitada andmeid oma elatusvahendite kohta ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuistungil selgitas Tarmot Kütt, miks ta on välismaal käinud ja mis põhjustel ei ole ta saanud nõuetekohaseid dokumente esitada. Väidetavalt saaks ta töötamise kohta kõik vajalikud dokumendid esitada, siiani ei ole lihtsalt võimalust olnud või ei ole ametnik tema esitatud andmetega rahul olnud. Hooldusalune tunnistas ka, et on teadlikult ilma kriminaalhooldaja loata välisriigis käinud, sest pidi tööle minema. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa xxxxxxxxxx, kelle selgituste kohaselt ei ole registreerimisi toimunud alates juuni algusest. Juulis oli vastuvõtt kokku lepitud, kuid isik teatas, et ei tule vastuvõtule, sest ta on välismaal tööl. Mais jättis ametnik esimest korda taotluse riigist lahkumiseks rahuldamata, pärast seda hooldusalune vastavaid taotlusi esitanud ei ole, kuid on välismaal käinud sellegipoolest. Ametnik lisas, et Tarmo Kütt ei ole esitanud ka korrektseid dokumente töötamise kohta. Hägused pildid käsitsi kirjutatud kassa väljavõtetest ja juhikaardi näitamine telefonist ei ole dokumendid, mida ametnik saaks aktsepteerida. Süüdimõistetule on antud korduvalt võimalusi dokumendid esitada, kuid erinevatel põhjendustel ei ole ta seda teinud. Ametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistust täitmisele. KOHTU SEISUKOHT KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. 2

(3)Tarmo Küti senine kriminaalhooldus on kulgenud väga problemaatiliselt. Isik on rikkunud mitmeid kontrollnõudeid ning olenemata kriminaalhooldusametniku antud võimalustest murekohtadega tegeleda, ei ole ta oma käitumist parandanud. Hooldusaluse rikkumised ei ole juhuslikku laadi ega tulene teadmatusest või vääriti mõistmisest. Tarmo Kütt on kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid rikkunud teadlikult ja süstemaatiliselt mitme kuu vältel. Kohtuistungil tunnistas hooldusalune ka ise, et ta on käinud välismaal, teades, et tal selle jaoks luba ei ole. Selline käitumine näitab kohtu hinnangul hoolimatut ja kohusetundetut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Tarmo Kütt põhjendab oma rikkumisi valdavalt tööl käimisega. Kuigi soov käia tööl ja teenida sissetulekut on kiiduväärt, siis ei vabasta see isikut kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik üritanud hooldusalusele vastu tulla ja võimaldada tal välismaal tööl käia. Isik on sellise võimalusega kaasnevad kohustused, sh töötamist tõendavate dokumentide esitamine, jätnud täitmata. Kohtu hinnangul ei soovi süüdimõistetu oma rikkumiste eest vastutust võtta, vaid otsib oma käitumisele erinevaid vabandusi ja õigustusi, sh süüdistades kriminaalhooldusametnikku. Lähtudes hooldusaluse senisest käitumisest, tema suhtumisest oma rikkumistesse ja kohtuistungil antud selgitustest, ei ole kohtul alust uskuda, et tema käitumine võiks edaspidi oluliselt muutuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas probleemseks kujunenud kriminaalhooldust jätkata. Karistuse eesmärke on Tarmo Küti osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3